{"id":128,"date":"2024-06-07T11:06:14","date_gmt":"2024-06-07T11:06:14","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=128"},"modified":"2024-06-07T11:06:14","modified_gmt":"2024-06-07T11:06:14","slug":"blondinka-haparandas-is-it-me-or-is-it-rootsi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=128","title":{"rendered":"Blondinka Haparandas – is it me or is it Rootsi?"},"content":{"rendered":"

P\u00e4rast j\u00f5uluvana juurest \u00f5nnelikult minema kalpsamist otsustasin kaheks \u00f6\u00f6ks Haparandas Airbnb bookida. Algne plaan oli k\u00fcll Soome-Rootsi piiri Soome poolses linnas Tornios kaks p\u00e4eva m\u00f5nusalt telklas veeta, kuid Oulu kogemuse j\u00e4rgselt tahtsin puhaste linade vahele “oma” tuppa ja voodisse, pesu pesta, ennast pesta ja puhata. Hiljem osutus see ka \u00f5igeks valikuks, sest esimesel \u00f6\u00f6l oli \u00e4ike ja vihmasadu, teisel aga tohutu tuul.<\/h4>\n
\"\"
Rootsi-Soome kellamajandus Haparanda-Tornios<\/figcaption><\/figure>\n

J\u00f5udsin Tornio-Haparanda linna \u00fcsna vara, Soome aja j\u00e4rgi 11:30, aga kuna mu majutus oli Rootsi poolel, siis tegelikult juba 10:30. Airbnb ametlik\u00a0check-<\/em>in<\/em> oli alles 16:00, seega surnuks l\u00f6\u00f6davat aega oli rohkem kui k\u00fcllaga. Palusin omanikul m\u00e4rku anda, kui tuba vabaneb. Ise k\u00fclastasin nii kaua Soome poole Hesburgerit ja Espresso House’i ning kl\u00f5psisin Loomeinkubaatori arengutoetuse taotluse valmis. \u00d5nneks aga saabus juba poole kahe paiku sms, et tuba on valmis ja omanik l\u00f5unapausiks kodus, seega pakkisin end kokku ja vudisin oma koormaladungiga kohale.<\/p>\n

Airbnb asus armsas helesini-valges aia ja terrassiga kahekordses puumajas. Omanik, 40ndates J tuli mulle r\u00f5\u00f5msalt uksele vastu. Mees n\u00e4gi v\u00e4lja nagu klassikaline soome mees – kiilakas, habeme ja v\u00e4ikse \u00f5llek\u00f5huga. Laia naeratuse ja natuke \u00fcleentusiastliku n\u00e4rvilisusega hakkas ta mulle maja tutvustama. Minu tuba oli \u00fcks esimese korruse magamistubadest, samal korrusel oli WC, m\u00f5nus elutuba ja suur k\u00f6\u00f6k, lisaks terrass minu toa akna all. J jutustas terve aja, samal ajal mulle voodit tehes. Natuke ajas muigama, et ta mulle pool voodit \u00e4ra tegi ja \u00fche padja andis, aga noh, palju \u00fchel preilil magamiseks ikka vaja on. Keldrikorrusel oli du\u0161iruum saunaga, mida ka lahkesti kasutada lubati. Mina aga tundsin k\u00f5ige suuremat r\u00f5\u00f5mu pesumasina n\u00e4gemisest! Hiljem selgus, et samal keldrikorrusel elutses mehike ise, \u00fcleval korrusel elas mehe teismeline poeg ja rentnik. Paras segasummasuvila. Uurisin, kas j\u00e4rgmisel p\u00e4eval on mingi p\u00fcha, sest mul oli vaja presentkatet v\u00f5rkkiigele otsima minna. “Jah, Rootsis <\/em>on<\/em>.” – “Kas siis poed on kinni<\/em>?” – “Rootsis jah m\u00f5ned poed on kinni<\/em>.” Huvitav, miks ta seda niiviisi r\u00f5hutab, me olemegi ju Rootsis… aga siis koitis, et Soome poed on 500 meetri kaugusel ja \u00fcldse mitte Rootsi rahvusp\u00fchadest puudutatud!<\/p>\n

Oma pagasikoormast vabanenud l\u00e4ksin randa v\u00e4ikseks sulpsuks ning tegin tiiru toidupoodi. Vahtisin t\u00fchja pilguga hinnasilte ja \u00fcritasin v\u00e4lja m\u00f5elda, kuidas k\u00f5ige lihtsam oleks arvutada. 100 SEK = 9 eurot tundus k\u00f5ige hallatavam s\u00fcsteem, aga see kurss on ikka suht ebam\u00e4\u00e4rane. Tagasi kodus panin oma riided r\u00f5\u00f5msalt \u00f5ue kuivama ja heitsin voodisse jalgu puhkama. Omanik ol<\/p>\n

\"\"
Minu majakene<\/figcaption><\/figure>\n

i teel alkopoodi t\u00e4histama j\u00e4rgnevat nelja vaba p\u00e4eva ning k\u00fcsis, kas ka mina soovin midagi. Keeldusin viisakalt, panin ukse kinni, akna lahti ja asusin p\u00fcksata merit\u00e4hena sarja vaatama. Milline id\u00fcll! Id\u00fclli rikkus aga umbes 45 minutit hiljem saabunud s\u00f5num peremehelt: “Vabandan, et t\u00e4na nii stressis olin. Nii palju t\u00f6\u00f6d on olnud, katsun homme rohkem kohal olla sinu jaoks.” Tundsin, kuidas mu mull natuke pigistama hakkas. Ee. Mul pole \u00fcldse vaja, et sa rohkem “kohal oleks”. Sa v\u00f5id kohe mitte \u00fcldse minu jaoks kohal olla ja mul on v\u00e4ga suurep\u00e4raselt k\u00f5ik. Tundsin ennast paranoilisena \u00f6\u00f6seks ust lukku keerates, kuid veits m\u00f5ru maik oli tekkinud mann. \u00d6\u00f6sel lammutas veel aias \u00e4iksevihm minu v\u00e4rskelt kuivavat pesu, aga noh, mis seal enam teha.<\/p>\n

Hommikul jalutasin l\u00e4bi v\u00e4ikelinna taas j\u00f5e \u00e4\u00e4rde ujuma. Issand, kuidas ma naudin neid laiasid kiire vooluga j\u00f5gesid, mida siinkandis ohtralt leida v\u00f5ib. Ujusin veidi edasi-tagasi jahedas vees ning istusin aeglaselt riietudes m\u00f6\u00f6da k\u00f5ndivaid hommikusi pension\u00e4re vaatama. Penskarielu vist on mu lemmikelustiil. P\u00e4rast hommikus\u00f6\u00f6ki l\u00e4ksin presendijahile, mille l\u00f5puks kohalikust hiigel-ICA-st leidsin, WIN! Asusin seej\u00e4rel taaskord oma regulaarsele kohviku arvutit\u00f6\u00f6 positsioonile, kui saabus uus s\u00f5num: “Kas sa oled kodus? M\u00e4rkasin su pesu aias maas.<\/em>” Persse, loodan, et ta mu trussikuid kokku ei hakka korjama. T\u00e4nan ja luban varsti koju tulla ise olukorda haldama. “Sa t\u00f6\u00f6tad??<\/em>” – “Jah, teen arvutis t\u00f6\u00f6d.<\/em>” – “Ahaa, selge!<\/em>“<\/p>\n

\"\"
L\u00f5putult lai j\u00f5gi…<\/figcaption><\/figure>\n

Tagasi kodus panin l\u00f5una hakkama ja l\u00e4ksin aeda pesu korjama. Samal hetkel ilmus v\u00e4lja laia naeratusega J – “Oo, kas k\u00f5ik h\u00e4sti pesuga? Mis t\u00f6\u00f6d sa teed?<\/em>” Proovisin siis selgitada FysioDoula ja loomeinkubaatori ja oma e-raamatu teemat, aga teadsin, et see tekitab aina rohkem k\u00fcsimusi. Mees l\u00e4ks kohe s\u00e4rama ja r\u00e4\u00e4kis, et tema hakkab ka s\u00f5pradega ettev\u00f5ttet tegema! Mingil p\u00f5hjusel aga hakkas ta laste f\u00fcsioteraapia pealt vestlust laste kasvatamise, traditsiooniliste paarisuhete ja lokkava individualismi peale suunama. Tammusin kuuma p\u00e4ikse k\u00e4es jalalt-jalale ja tundsin, kuidas see vestlus mind t\u00fc\u00fctama hakkab. Vabandasin, et pean s\u00f6\u00f6ma minema – mis oli ka t\u00f5si. Mees j\u00e4tkas aias trimmerdamist. P\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki heitsin taas oma p\u00fcksata-l\u00f5unaune id\u00fclli, kui kuulen, et J h\u00fc\u00fcab mind. Juba natuke t\u00fcdinenult paotan ust ja pressin k\u00fcsiva naeratuse n\u00e4ole. “K\u00e4rt jah, kas \u00fctlesin \u00f5igesti? Heh, ma ei teadnudki, et Eestis ka \u00e4-t\u00e4ht on, sellep\u00e4rast ma ei arvanduki, et sa Eestist oled! Mis teil veel on – kas \u00f6 on ka? Ja \u00e5?<\/em>” Natuke meelahutuslik oli lasta tal \u00f5-t\u00e4hte h\u00e4\u00e4ldada, kuid tegelikult oli mul ainult \u00fcks k\u00fcsimus – MIS SU POINT ON? “Aah, jaa. Sa oled feminist, jah? Ah mitte kaasaegses m\u00f5ttes? Mulle v\u00e4ga meeldis sinuga r\u00e4\u00e4kida, kas v\u00f5iks \u00e4kki natuke p\u00e4rast vestelda?<\/em>” Kuna p\u00e4rast on hoomamatu aja\u00fchik, siis olin n\u00f5us mida iganes kokku lubama, et ta mind rahule j\u00e4taks. “Kas panen t\u00e4na sulle sauna ka valmis?<\/em>” Jah, v\u00f5ib, l\u00e4hen nagunii p\u00e4rast jooksma. Ma n\u00fc\u00fcd magaks.<\/p>\n

Sauna ja veini<\/h4>\n

K\u00e4isin tegin \u00fcle pika aja \u00fche jooksutiiru m\u00f6\u00f6da Haparanda j\u00f5ge ning m\u00f5tlesin elu \u00fcle j\u00e4rele. Kuigi olen olnud kimpus kurguvalu, nohu ja k\u00f6haga, painas mind hoopis miski muu. Ka sellel jooksul j\u00e4id mingid ossid seisma ja vahtima, kohalikud pompsud h\u00fc\u00fcdsid mulle j\u00e4rgi ja m\u00f5tlesin, et kurat k\u00fcll, milline eba\u00f5iglus on see, et naised ei saa rahulikult \u00fcksi isegi jooksma minna. Nagu oleks mu s\u00fcnnip\u00e4rane kohustus olla igalpool ahistatud ja oma turvalisuse p\u00e4rast pidevalt muret tunda. Miks see on normaalne? L\u00e4ksin pahuralt tagasi tuppa, kus mind ootas valmis saun. Palvetasin m\u00f5ttes, et J ei pakuks koos sauna minemist, mida ta \u00f5nneks ei teinud. Mind juhatati lahkelt privaatsauna ja anti k\u00e4tte hallikas kalts. Vaatasin seda k\u00fcsivalt. “For your butt!<\/em>” sain selgituseks. Aa, pepur\u00e4tik istumiseks, selge. Nautisin pikka kosutavat ja lohutavat du\u0161\u0161i ning avasin saunaukse, kui m\u00e4rkasin, et see on t\u00e4iesti k\u00fclm. Eee. T\u00f5mbasin r\u00e4tiku tihkelt \u00fcmber ja l\u00e4ksin aru k\u00fcsima. “Ei-ei, saun on valmis!<\/em>“- “Aga see on k\u00fclm?<\/em>” – “Jaa, aga sa l\u00e4hed sisse, viskad leili ja heidad pikali!<\/em>” Mida…kuradit? Mees t\u00e4itis leilikopsiku ja saatis entusiastlikult umbuskliku eestlase k\u00fclma sauna. P\u00f5rnitsen kerist ja viskan kulbit\u00e4ie. PAHHHH, t\u00e4itub saun kuuma auruga. Misasi see veel on? Kerisega aurusaun? Lajatan veel paar korralikku kulbit\u00e4it ning heidan jahedale lavale pikali. Tunnen, kuidas kuum niiskus vaikselt mind katab ja hingamisteedes leevendust toob. No p\u00e4ris huvitav asi ikka! Saan just naha m\u00e4rjaks, kui k\u00f5lab koputus: “K\u00e4rt, mul on sulle midagi anda!<\/em>” Ronin lavalt maha ja J ulatub mulle r\u00f5\u00f5msa n\u00e4oga klaasi k\u00fclma veini. Ahaa. No eriti peen teenindus siin majas! V\u00f5tan vastu ja naasen oma rituaalide juurde.<\/p>\n

Sauna j\u00e4rgselt leebun, kuigi olukorra koomika ei lase mul siiski p\u00e4ris l\u00f5dvaks end lasta. Asun k\u00f6\u00f6ki s\u00fc\u00fca tegema, kui mees j\u00e4lle v\u00e4lja ilmub: “L\u00e4hen linna peale asju ajama, m\u00f5tlesin, et tahad \u00e4kki kaasa tulla, saan sulle linna n\u00e4idata!<\/em>” Ei taha linna vaadata… Keeldun viisakalt, viidates hilisele<\/em> kellaajale (19:30) ning et mul vaja veel s\u00fc\u00fca, rongipiletid osta ja asjad pakkida, et kell 5:45 homme \u00e4rgata. Olen natuke kimbatuses, sest mul on tegelikult mehe abi vaja rongipiletite ostmisel. Kuidagi r\u00e4\u00e4gime \u00fcksteisest m\u00f6\u00f6da, nii et mina saan aru, et me hakkame mulle pileteid vaatama, tema aga, et kui ta ootab, kuni mu kartulid valmis saavad, tulen temaga ikkagi linna. L\u00f5ppkokkuv\u00f5tteks saan mina oma piletid ostetud (kuigi mitte erilisi abiga temalt), tema valab mulle klaasi veini, millest ma aga keeldun, ning asun s\u00f6\u00f6ma. Veidi aja p\u00e4rast on pettunud mees siiski tagasi, valab ka endale veini (linna peal asju polnudki vaja ajada?) ja kasutab juhust juttu teha. Kuulan teda viisakusest, kuid kasvava ebamugavusega. “Tead, ma kohe alguses m\u00e4rkasin, et sa oled v\u00e4ga eriline. Hoopis teistsugune kui Soome v\u00f5i Rootsi t\u00fcdrukud. Ja et sinuga saab r\u00e4\u00e4kida. See on v\u00e4ga huvitav.<\/em>” Oh jeesus… “Tead, ma olen v\u00e4ga palju lugenud. Ps\u00fchholoogia kohta. Ja globalistide. Ja kuulan palju Jordan Petersoni. \u00dcldse ei saa sellest r\u00e4\u00e4kida kellelegi – kohe kutsutakse radikaaliks!<\/em>” P\u00e4rast seda, kui 15 minuti jooksul mulle endale suut\u00e4itki s\u00f5naruumi polnud j\u00e4tkunud, t\u00fcdinesin sellest vanden\u00f5u pl\u00e4ustist \u00e4ra. Jah, on olnud aegu, kus olen isegi huvitavaks pidanud selliseid arutelusid, aga see on nii 2021. Hetkel huvitab mind rohkem, kus magada, pesta ja s\u00fc\u00fca saab. Vabandan end taas ja suundud asju pakkima. J muidugi on kohe mu uksel, et kas ma ikka ei taha rohkem temaga r\u00e4\u00e4kida. Viitan oma plahvatanud riietele ja vajadusele kott kokku pakkida. “Oo, Eesti pass, kas v\u00f5in vaadata? V\u00e4ga kena. Sa oled ikka nii eriline – kas v\u00f5in sind kallistada?<\/em>” Issand, kas ta millalgi l\u00f5petab ka. Kallistan teda kiirelt ja l\u00fckkan ukse kinni. APUAAAA. Viis minutit hiljem saan veel kaks smsi, et ta ikka oleks tahtnud minuga r\u00e4\u00e4kida veel. Hommikul ka Jordan Petersoni videolingi. Olen k\u00f5iki tema suhtluskatseid edaspidi otsustanud ignoreerida ja poen varahommikul kergendusega uksest v\u00e4lja. J\u00e4lle vaba!<\/p>\n

Ma t\u00f5esti loodan, et t\u00fc\u00fctud mehed pole selle reisi p\u00fcsiv narratiiv, sest muidu ma olen varsti \u00fcks paras\u00a0bitch<\/em> valmis… Aga j\u00e4tkan lootusega, et s\u00f5bralikkust ei karistata ja piisab j\u00e4rjepidevast piiride kehtestamistest.<\/p>\n

Tervitustega Rootsist,<\/p>\n

K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00e4rast j\u00f5uluvana juurest \u00f5nnelikult minema kalpsamist otsustasin kaheks \u00f6\u00f6ks Haparandas Airbnb bookida. Algne plaan oli k\u00fcll Soome-Rootsi piiri Soome poolses linnas Tornios kaks p\u00e4eva m\u00f5nusalt telklas veeta, kuid Oulu kogemuse j\u00e4rgselt tahtsin puhaste linade vahele “oma” tuppa ja voodisse, pesu pesta, ennast pesta ja puhata. Hiljem osutus see ka \u00f5igeks valikuks, sest esimesel \u00f6\u00f6l oli \u00e4ike ja vihmasadu, teisel aga tohutu tuul. J\u00f5udsin Tornio-Haparanda linna \u00fcsna vara, Soome aja j\u00e4rgi 11:30, aga kuna mu majutus oli Rootsi poolel, siis tegelikult juba 10:30. Airbnb ametlik\u00a0check-in oli alles 16:00, seega surnuks l\u00f6\u00f6davat aega oli rohkem kui k\u00fcllaga. Palusin omanikul m\u00e4rku anda, kui tuba vabaneb. Ise k\u00fclastasin nii kaua Soome poole Hesburgerit ja Espresso House’i ning kl\u00f5psisin Loomeinkubaatori arengutoetuse taotluse valmis. \u00d5nneks aga saabus juba poole kahe paiku sms, et tuba on valmis ja omanik l\u00f5unapausiks kodus, seega pakkisin end kokku ja vudisin oma koormaladungiga kohale. Airbnb asus armsas helesini-valges aia ja terrassiga kahekordses puumajas. Omanik, 40ndates J tuli mulle r\u00f5\u00f5msalt uksele vastu. Mees n\u00e4gi v\u00e4lja nagu klassikaline soome mees – kiilakas, habeme ja v\u00e4ikse \u00f5llek\u00f5huga. Laia naeratuse ja natuke \u00fcleentusiastliku n\u00e4rvilisusega hakkas ta mulle maja tutvustama. Minu tuba oli \u00fcks esimese korruse magamistubadest, samal korrusel oli WC, m\u00f5nus elutuba ja suur k\u00f6\u00f6k, lisaks terrass minu toa akna all. J jutustas terve aja, samal ajal mulle voodit tehes. Natuke ajas muigama, et ta mulle pool voodit \u00e4ra tegi ja \u00fche padja andis, aga noh, palju \u00fchel preilil magamiseks ikka vaja on. Keldrikorrusel oli du\u0161iruum saunaga, mida ka lahkesti kasutada lubati. Mina aga tundsin k\u00f5ige suuremat r\u00f5\u00f5mu pesumasina n\u00e4gemisest! Hiljem selgus, et samal keldrikorrusel elutses mehike ise, \u00fcleval korrusel elas mehe teismeline poeg ja rentnik. Paras segasummasuvila. Uurisin, kas j\u00e4rgmisel p\u00e4eval on mingi p\u00fcha, sest mul oli vaja presentkatet v\u00f5rkkiigele otsima minna. “Jah, Rootsis on.” – “Kas siis poed on kinni?” – “Rootsis jah m\u00f5ned poed on kinni.” Huvitav, miks ta seda niiviisi r\u00f5hutab, me olemegi ju Rootsis… aga siis koitis, et Soome poed on 500 meetri kaugusel ja \u00fcldse mitte Rootsi rahvusp\u00fchadest puudutatud! Oma pagasikoormast vabanenud l\u00e4ksin randa v\u00e4ikseks sulpsuks ning tegin tiiru toidupoodi. Vahtisin t\u00fchja pilguga hinnasilte ja \u00fcritasin v\u00e4lja m\u00f5elda, kuidas k\u00f5ige lihtsam oleks arvutada. 100 SEK = 9 eurot tundus k\u00f5ige hallatavam s\u00fcsteem, aga see kurss on ikka suht ebam\u00e4\u00e4rane. Tagasi kodus panin oma riided r\u00f5\u00f5msalt \u00f5ue kuivama ja heitsin voodisse jalgu puhkama. Omanik ol i teel alkopoodi t\u00e4histama j\u00e4rgnevat nelja vaba p\u00e4eva ning k\u00fcsis, kas ka mina soovin midagi. Keeldusin viisakalt, panin ukse kinni, akna lahti ja asusin p\u00fcksata merit\u00e4hena sarja vaatama. Milline id\u00fcll! Id\u00fclli rikkus aga umbes 45 minutit hiljem saabunud s\u00f5num peremehelt: “Vabandan, et t\u00e4na nii stressis olin. Nii palju t\u00f6\u00f6d on olnud, katsun homme rohkem kohal olla sinu jaoks.” Tundsin, kuidas mu mull natuke pigistama hakkas. Ee. Mul pole \u00fcldse vaja, et sa rohkem “kohal oleks”. Sa v\u00f5id kohe mitte \u00fcldse minu jaoks kohal olla ja mul on v\u00e4ga suurep\u00e4raselt k\u00f5ik. Tundsin ennast paranoilisena \u00f6\u00f6seks ust lukku keerates, kuid veits m\u00f5ru maik oli tekkinud mann. \u00d6\u00f6sel lammutas veel aias \u00e4iksevihm minu v\u00e4rskelt kuivavat pesu, aga noh, mis seal enam teha. Hommikul jalutasin l\u00e4bi v\u00e4ikelinna taas j\u00f5e \u00e4\u00e4rde ujuma. Issand, kuidas ma naudin neid laiasid kiire vooluga j\u00f5gesid, mida siinkandis ohtralt leida v\u00f5ib. Ujusin veidi edasi-tagasi jahedas vees ning istusin aeglaselt riietudes m\u00f6\u00f6da k\u00f5ndivaid hommikusi pension\u00e4re vaatama. Penskarielu vist on mu lemmikelustiil. P\u00e4rast hommikus\u00f6\u00f6ki l\u00e4ksin presendijahile, mille l\u00f5puks kohalikust hiigel-ICA-st leidsin, WIN! Asusin seej\u00e4rel taaskord oma regulaarsele kohviku arvutit\u00f6\u00f6 positsioonile, kui saabus uus s\u00f5num: “Kas sa oled kodus? M\u00e4rkasin su pesu aias maas.” Persse, loodan, et ta mu trussikuid kokku ei hakka korjama. T\u00e4nan ja luban varsti koju tulla ise olukorda haldama. “Sa t\u00f6\u00f6tad??” – “Jah, teen arvutis t\u00f6\u00f6d.” – “Ahaa, selge!“ Tagasi kodus panin l\u00f5una hakkama ja l\u00e4ksin aeda pesu korjama. Samal hetkel ilmus v\u00e4lja laia naeratusega J – “Oo, kas k\u00f5ik h\u00e4sti pesuga? Mis t\u00f6\u00f6d sa teed?” Proovisin siis selgitada FysioDoula ja loomeinkubaatori ja oma e-raamatu teemat, aga teadsin, et see tekitab aina rohkem k\u00fcsimusi. Mees l\u00e4ks kohe s\u00e4rama ja r\u00e4\u00e4kis, et tema hakkab ka s\u00f5pradega ettev\u00f5ttet tegema! Mingil p\u00f5hjusel aga hakkas ta laste f\u00fcsioteraapia pealt vestlust laste kasvatamise, traditsiooniliste paarisuhete ja lokkava individualismi peale suunama. Tammusin kuuma p\u00e4ikse k\u00e4es jalalt-jalale ja tundsin, kuidas see vestlus mind t\u00fc\u00fctama hakkab. Vabandasin, et pean s\u00f6\u00f6ma minema – mis oli ka t\u00f5si. Mees j\u00e4tkas aias trimmerdamist. P\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki heitsin taas oma p\u00fcksata-l\u00f5unaune id\u00fclli, kui kuulen, et J h\u00fc\u00fcab mind. Juba natuke t\u00fcdinenult paotan ust ja pressin k\u00fcsiva naeratuse n\u00e4ole. “K\u00e4rt jah, kas \u00fctlesin \u00f5igesti? Heh, ma ei teadnudki, et Eestis ka \u00e4-t\u00e4ht on, sellep\u00e4rast ma ei arvanduki, et sa Eestist oled! Mis teil veel on – kas \u00f6 on ka? Ja \u00e5?” Natuke meelahutuslik oli lasta tal \u00f5-t\u00e4hte h\u00e4\u00e4ldada, kuid tegelikult oli mul ainult \u00fcks k\u00fcsimus – MIS SU POINT ON? “Aah, jaa. Sa oled feminist, jah? Ah mitte kaasaegses m\u00f5ttes? Mulle v\u00e4ga meeldis sinuga r\u00e4\u00e4kida, kas v\u00f5iks \u00e4kki natuke p\u00e4rast vestelda?” Kuna p\u00e4rast on hoomamatu aja\u00fchik, siis olin n\u00f5us mida iganes kokku lubama, et ta mind rahule j\u00e4taks. “Kas panen t\u00e4na sulle sauna ka valmis?” Jah, v\u00f5ib, l\u00e4hen nagunii p\u00e4rast jooksma. Ma n\u00fc\u00fcd magaks. Sauna ja veini K\u00e4isin tegin \u00fcle pika aja \u00fche jooksutiiru m\u00f6\u00f6da Haparanda j\u00f5ge ning m\u00f5tlesin elu \u00fcle j\u00e4rele. Kuigi olen olnud kimpus kurguvalu, nohu ja k\u00f6haga, painas mind hoopis miski muu. Ka sellel jooksul j\u00e4id mingid ossid seisma ja vahtima, kohalikud pompsud h\u00fc\u00fcdsid mulle j\u00e4rgi ja m\u00f5tlesin, et kurat k\u00fcll, milline eba\u00f5iglus on see, et naised ei saa rahulikult \u00fcksi isegi jooksma minna. Nagu oleks mu s\u00fcnnip\u00e4rane kohustus olla igalpool ahistatud ja oma turvalisuse p\u00e4rast pidevalt muret tunda. Miks see on normaalne? L\u00e4ksin pahuralt tagasi tuppa, kus mind ootas valmis saun. Palvetasin m\u00f5ttes, et J ei pakuks koos sauna minemist, mida ta \u00f5nneks ei teinud. Mind juhatati lahkelt privaatsauna ja anti k\u00e4tte hallikas kalts. Vaatasin seda k\u00fcsivalt. “For your butt!” sain selgituseks. Aa, pepur\u00e4tik istumiseks, selge. Nautisin pikka kosutavat ja lohutavat du\u0161\u0161i ning avasin saunaukse, kui m\u00e4rkasin, et see on t\u00e4iesti k\u00fclm. Eee. T\u00f5mbasin r\u00e4tiku tihkelt \u00fcmber ja l\u00e4ksin aru k\u00fcsima. “Ei-ei, saun on valmis!“- “Aga see on k\u00fclm?” – “Jaa, aga sa l\u00e4hed sisse, viskad leili ja heidad pikali!” Mida…kuradit? Mees t\u00e4itis leilikopsiku ja saatis entusiastlikult umbuskliku eestlase k\u00fclma sauna. P\u00f5rnitsen kerist ja viskan kulbit\u00e4ie. PAHHHH, t\u00e4itub saun kuuma auruga. Misasi see veel on? Kerisega aurusaun? Lajatan veel paar korralikku kulbit\u00e4it ning heidan jahedale lavale pikali. Tunnen, kuidas kuum niiskus vaikselt mind katab ja hingamisteedes leevendust toob. No p\u00e4ris huvitav asi ikka! Saan just naha m\u00e4rjaks, kui k\u00f5lab koputus: “K\u00e4rt, mul on sulle midagi anda!” Ronin lavalt maha ja J ulatub mulle r\u00f5\u00f5msa n\u00e4oga klaasi k\u00fclma veini. Ahaa. No eriti peen teenindus siin majas! V\u00f5tan vastu ja naasen oma rituaalide juurde. Sauna j\u00e4rgselt leebun, kuigi olukorra koomika ei lase mul siiski p\u00e4ris l\u00f5dvaks end lasta. Asun k\u00f6\u00f6ki s\u00fc\u00fca tegema, kui mees j\u00e4lle v\u00e4lja ilmub: “L\u00e4hen linna peale asju ajama, m\u00f5tlesin, et tahad \u00e4kki kaasa tulla, saan sulle linna n\u00e4idata!” Ei taha linna vaadata… Keeldun viisakalt, viidates hilisele kellaajale (19:30) ning et mul vaja veel s\u00fc\u00fca, rongipiletid osta ja asjad pakkida, et kell 5:45 homme \u00e4rgata. Olen natuke kimbatuses, sest mul on tegelikult mehe abi vaja rongipiletite ostmisel. Kuidagi r\u00e4\u00e4gime \u00fcksteisest m\u00f6\u00f6da, nii et mina saan aru, et me hakkame mulle pileteid vaatama, tema aga, et kui ta ootab, kuni mu kartulid valmis saavad, tulen temaga ikkagi linna. L\u00f5ppkokkuv\u00f5tteks saan mina oma piletid ostetud (kuigi mitte erilisi abiga temalt), tema valab mulle klaasi veini, millest ma aga keeldun, ning asun s\u00f6\u00f6ma. Veidi aja p\u00e4rast on pettunud mees siiski tagasi, valab ka endale veini (linna peal asju polnudki vaja ajada?) ja kasutab juhust juttu teha. Kuulan teda viisakusest, kuid kasvava ebamugavusega. “Tead, ma kohe alguses m\u00e4rkasin, et sa oled v\u00e4ga eriline. Hoopis teistsugune kui Soome v\u00f5i Rootsi t\u00fcdrukud. Ja et sinuga saab r\u00e4\u00e4kida. See on v\u00e4ga huvitav.” Oh jeesus… “Tead, ma olen v\u00e4ga palju lugenud. Ps\u00fchholoogia kohta. Ja globalistide. Ja kuulan palju Jordan Petersoni. \u00dcldse ei saa sellest r\u00e4\u00e4kida kellelegi – kohe kutsutakse radikaaliks!” P\u00e4rast seda, kui 15 minuti jooksul mulle endale suut\u00e4itki s\u00f5naruumi polnud j\u00e4tkunud, t\u00fcdinesin sellest vanden\u00f5u pl\u00e4ustist \u00e4ra. Jah, on olnud aegu, kus olen isegi huvitavaks pidanud selliseid arutelusid, aga see on nii 2021. Hetkel huvitab mind rohkem, kus magada, pesta ja s\u00fc\u00fca saab. Vabandan end taas ja suundud asju pakkima. J muidugi on kohe mu uksel, et kas ma ikka ei taha rohkem temaga r\u00e4\u00e4kida. Viitan oma plahvatanud riietele ja vajadusele kott kokku pakkida. “Oo, Eesti pass, kas v\u00f5in vaadata? V\u00e4ga kena. Sa oled ikka nii eriline – kas v\u00f5in sind kallistada?” Issand, kas ta millalgi l\u00f5petab ka. Kallistan teda kiirelt ja l\u00fckkan ukse kinni. APUAAAA. Viis minutit hiljem saan veel kaks smsi, et ta ikka oleks tahtnud minuga r\u00e4\u00e4kida veel. Hommikul ka Jordan Petersoni videolingi. Olen k\u00f5iki tema suhtluskatseid edaspidi otsustanud ignoreerida ja poen varahommikul kergendusega uksest v\u00e4lja. J\u00e4lle vaba! Ma t\u00f5esti loodan, et t\u00fc\u00fctud mehed pole selle reisi p\u00fcsiv narratiiv, sest muidu ma olen varsti \u00fcks paras\u00a0bitch valmis… Aga j\u00e4tkan lootusega, et s\u00f5bralikkust ei karistata ja piisab j\u00e4rjepidevast piiride kehtestamistest. Tervitustega Rootsist, K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":131,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-128","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6338-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6338-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"1":{"name":"Uncategorized","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=1"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/128","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=128"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/128\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":134,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/128\/revisions\/134"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/131"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=128"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=128"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=128"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}