{"id":1262,"date":"2025-06-03T13:39:14","date_gmt":"2025-06-03T13:39:14","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1262"},"modified":"2025-06-03T13:39:14","modified_gmt":"2025-06-03T13:39:14","slug":"koeraemme-seiklused-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1262","title":{"rendered":"Koeraemme seiklused 2"},"content":{"rendered":"

\u00c4rkasin 12. septembris Baltimore’is oma esimesel hommikul imeilusa p\u00e4iksepaiste peale. Loomad olid \u00f6\u00f6sel t\u00e4itsa inimlikud ja lasid mul hommikul kella kaheksani v\u00e4lja magada. Korra k\u00e4isid seitsme ajal nuusutamas, et kas ikka hingab veel, ja Missy lasi oma klassikalist kiunu-laulu mulle, kuid konkreetsem k\u00e4ratus tema puhul \u00f5nneks toimis, seega leppis ta ukseavas lamamise ja minu p\u00f5rnitsemisega. Et siiski oma kasuema kohustusi korralikult t\u00e4ita, ronisin l\u00f5puks oma m\u00f5nusast hiigelsuurest voodist v\u00e4lja vannituppa hambaid pesema, seej\u00e4rel lasin p\u00f5rssapojad hoovi pissile ja asusin endale kahe tungiva silmapaari all hommikust mahla pressima. V\u00e4rske mahl on ikka \u00fcks eriline luksus ja mina olen t\u00f5eline selleri-porgandimahla printsess, sest ma ei joo seda niisama moe p\u00e4rast, vaid p\u00e4riselt ka maitseb! Seej\u00e4rel andsin koertele hommikus\u00f6\u00f6gi k\u00e4tte. Missy h\u00e4vitas enda oma silmapilgselt, kuid Kirale pidi tema kausi viima teise korruse kabinetti \u2013 ta olevalt nimelt h\u00e4belik s\u00f6\u00f6ja. Seej\u00e4rel tegin endale hommikus\u00f6\u00f6gi valmis ja olingi valmis uueks v\u00e4ljakutseks ehk koerte jalutamiseks.<\/strong><\/p>\n

Otsustasin, et lihtsam oleks nendega alguses eraldi \u00f5ues k\u00e4ia ning \u00f5ppida tundma m\u00f5lema koera erip\u00e4rasid ja \u00fcldist k\u00e4itumist. Missyga oli juba toas v\u00e4he keeruline, sest neiu l\u00e4ks sellest, kui ma tema jalutusrihma nagist haarasin, nii elevile, et pistis m\u00f6\u00f6da tuba nagu p\u00f6\u00f6rane ringi jooksma. Suutsin vaevu talle rihma \u00fcmber kaela saada, sest ta ei p\u00fcsinud hetkekski paigal, vaid v\u00e4rises suurest erutusest ning tormas oma buldooseri j\u00f5uga v\u00e4lisukse suunas. \u00dcks p\u00f5hilisi k\u00fcsimusi, mida perenaine minu k\u00e4est meie esimeses videk\u00f5nes k\u00fcsis, oli et kas ma olen ikka varasemalt kokku puutunud suurte koertega. Noh, olen hoidnud austraalia karjakoera ja labradori, ka \u00fchte p\u00e4ris suurt koera, aga tal olid puusad haiged, mist\u00f5ttu k\u00e4is mul tema sikutamisest siiski j\u00f5ud vajadusel \u00fcle. Pitbull on aga v\u00e4he teist masti isend. Ta ei pruugi k\u00f5rguselt nii hirmus suur olla, kuid ta kujutab endast praktiliselt puhast lihasmassi, millel on tohutu j\u00f5ud. Missyga m\u00e4ssates avastasin, et neiud k\u00e4ituvad nagu paar identseid kaksikuid \u2013 neile polnud v\u00f5imalik anda eraldi k\u00e4skluseid! Kui ma \u00fctlesin istu, istusid m\u00f5lemad, kui \u00fctlesin koht, jooksid m\u00f5lemad minema. Isegi, kui ma neid nimeliselt k\u00f5netasin! Seega oli kogu see ettev\u00f5tmine ikka paras tsirkus.<\/p>\n

L\u00f5puks sain kuidagi Missyle ikkagi rihma kaela ja l\u00e4ksime \u00f5ue nii, et ma peaaegu oma \u00f5laliigese oleks laiali rebestanud. Missy tiris tohutult, mist\u00f5ttu hakkasin kohe rakendama meetodit, mis m\u00f5jub ajusid n\u00fcristavalt nii mulle kui koerale ehk siis me liigume edasi ainult juhul, kui rihm on l\u00f5tv. Nii kui rihm pingule t\u00f5mbub, j\u00e4\u00e4me seisma. Nii me siis jupitades m\u00f6\u00f6da tuuliseid Baltimore’i t\u00e4navaid k\u00f5ndisime. Pidin \u00fcsna valvas olema, sest t\u00e4navatel leidus igast jama s\u00fcstaldest ja katkistest pudelitest kuni tundmatute kontideni v\u00e4lja. Missy muidugi pidas vajalikust iga natukese aja tagant \u00fcht koma teist endale suhu pista, mis t\u00e4hendas, et pidin tema j\u00f5uliste l\u00f5ugade vahelt proovima neid tundmatuid sn\u00e4kke v\u00e4lja sikutada, kindad ilased. L\u00f5puks j\u00f5udsime tagasi, Missy v\u00e4sinud, mina higine, aga Kira oli vaja ka veel ju jalutama viia. Kuna Kira oli nii palju v\u00e4iksem, siis ega teda v\u00e4ga pikaks ajaks polnud m\u00f5tet k\u00fclma k\u00e4tte vedada, aga v\u00e4iksele tiirule tahtsin temaga siiski minna. J\u00e4lle tegin l\u00e4bi sama triangli, kus iga kord, kui \u00fcritasin Missyt diivanile saata, jooksis Kira s\u00f5nakuulelikult temaga kaasa ning istus kuulekalt ja \u00e4revusest veidi tudisedes mulle pingsalt otsa vaadates oma koha peale. Kui ma siis Kirat tagasi v\u00e4lisukse juurde kutsusin, oli mul millegi p\u00e4rast j\u00e4lle kaks koera nina all. No ausalt, nokk kinni, saba lahti. Loobutsin kasvatuskoolist, panin Kirale kiirelt rihma \u00fcmber ja proovisime end elevusest ringi karglevast Missyst m\u00f6\u00f6da pressida.<\/p>\n

Kiraga polnud loomulikult mingit muret, temaga jalutusk\u00e4ik oli t\u00f5eline lust. Kuigi ka Kira kippus tirima, oli ta kaalult nii v\u00e4ike, et ma seda vaevult tundsin, kuid otsustasin siiski sama tehnikat ka tema peal kasutada. Viisisin pisikese l\u00f5diseja p\u00e4rast 20minutist ringk\u00e4iku tagasi tuppa ning oligi kella 11ks mul m\u00f5lemaga jalutatud. Kuigi ma olin juba ise v\u00e4sinud, oli mul siiski aeg n\u00fc\u00fcd ka ennast jalutama viia ehk minna kohvik\u00f5nnile Baltimore’i avastama. Olin endale sobivaks kohvikuks v\u00e4lja valinud Adee’s Coffee Roastersi, seega v\u00f5tsin sammud sinnapoole. P\u00e4iksele vaatamata oli tuul \u00f5ues siiski hirmus k\u00fclm ja n\u00e4pistav. \u00dcsna pea sai selgeks, et Baltimore on ikka rohkem mustanahaliste linn, sest valgenahalisi kohtas t\u00e4navatel pigem v\u00e4he. P\u00f6\u00f6rasin parasjagu kohvikut\u00e4navale, kui Kneads pagari\u00e4rist l\u00f5i mulle ninna vastupandamatu v\u00e4rske saia l\u00f5hn. V\u00f5itlesin sooviga suunda muuta ning liikusin edasi Adee poole. Kohvikusse j\u00f5udes tellisin juba tavap\u00e4raseks saanud vahukoorega piparm\u00fcndi mocha<\/em> ja j\u00e4in jooki ootama, kui tundsin, et jalatallad lausa valutavad k\u00fclma maa peal k\u00f5ndimisest. Otsustasin seega hoopis j\u00e4\u00e4da m\u00f5neks ajaks jalgu puhkama ja kohapeale sooja m\u00e4rjukest nautima. \u00dchendasin m\u00f5nusa kasulikuga ja kasutasin aega oma Instagrami sisu j\u00e4releaitamiseks.<\/p>\n

\"\"
Baltimore’i sadama\u00e4\u00e4r<\/figcaption><\/figure>\n

Uurisin p\u00f5gusalt enne Baltimore’i reisimist, et mille poolest see koht ka tuntud on ja mis siin nende nelja p\u00e4eva jooksul teha v\u00f5iks. Google kuulutas, et kindlasti tuleks k\u00e4ia \u00e4ra Akvaariumis ja proovida \u00e4ra Marylandi sinikrabi. Kuna rahaline priiskamine ei kuulunud hetkel minu eelarvesse ning s\u00f6\u00f6gikorrad olid mul ka koduse k\u00fclmkapi poolt kaetud, tundus, et m\u00f5istlikum oleks need ikoonilised tegevused paraku vahele j\u00e4tta. Ja olgem ausad \u2013 ega ma ei tulnudki ju Baltimore’i turismireisile, vaid kutsade eest hoolitsema ja omaette elamist nautima. Seega langes valik lihtsalt sadamakail jalutamisele, mille karismaatilisuse poolest Baltimore samuti tuntud on. Kuna k\u00fclm tuul oli aga halastamatu, tegin kiired sammud tagasi kodu suunas ja veetsin \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4eva turvaliselt toasoojas. S\u00e4ttisin end perenaise kabinetti kirjutama ja koerad kogunesid minu \u00fcmber lamama. Kira oli v\u00e4ga rahul olukorraga, kuid Missy pidas siiski vajalikuks mulle iga natukese aja tagant m\u00e4rku anda, et ma pole neid kohe kindlasti piisavalt sn\u00e4kkidega varustanud. Ma k\u00fcll andsin neile m\u00f5lemale alustuseks kaks k\u00fcpsist, kuid selgus, et see ei kata kohustuslikku kvooti. K\u00fclma s\u00fcdamega nagu ma olen, juurde paraku ei andnud.<\/p>\n

P\u00e4rastl\u00f5unal ronisime k\u00f5ik uuesti alumise korruse diivanile teleka ette kaisutama. Missy ronis mulle kohe h\u00e4sti-h\u00e4sti p\u00f5ue, mis oli nii armas, ainult et ma pidin teda katkematult paitama ja s\u00fcgama, muidu ta \u00e4rkas \u00fcles, j\u00f5llitas mulle pettunult otse silma sisse ja lasi kuuldavale haliseva kaebuse v\u00f5i kui ma teda korrale kutsusin, kasutas passiivagressiivset k\u00fclgpilku. \u00d5htul otsustasin neid veel korraks jalutama viia, et v\u00e4hendada \u00fcldist rahutust ja nende energiat kulutada. Sel korral otsustasin proovida m\u00f5lemaga korraga jalutamist ja kae imet \u2013 kahe koera haldamine osutus oluliselt lihtsamaks kui \u00fche! Nagu ma mainisin, siis k\u00e4itusid nad nagu kaksikud ehk allusid k\u00e4sklustele korraga ja korrigeerisid oma k\u00e4itumist paremini. Kui ma n\u00fc\u00fcd sikutamise peale seisma j\u00e4in, tagurdasid m\u00f5lemad koerad \u00fchtlase tempo hoidmiseks. Ka ootamine ja istumine tuli neil paremini v\u00e4lja. Ainuke olukord, kus kahe haldamine osutus v\u00e4ljakutsuvaks, oli siis, kui kumbki neist kakas. Missy tahtis iga kord kiirelt edasi liikuda ja polnud sellest ootepausist eriti huvitatud, Kira suutis end aga \u00fcmber mu jalgade s\u00f5lme k\u00f5ndida. V\u00f5tsin alguses suuna kaardilt paistva suure pargi suunas, mis pidi olema justkui Baltimore’i Central Park, kuid paraku oli see jalgsi oluliselt kaugemal, kui algselt paistis, \u00f5ues hakkas pimedaks minema ja loomadel tundus ka k\u00fclm olevat. Seega tegin otsuse \u00fchele imeilusale tulukestega alleele p\u00f6\u00f6rata ning meie ring veidi l\u00fchemaks l\u00f5igata. T\u00e4nav ise oli kaunis, kuid sattusin mingisuguse sagimise sisse, kus parasjagu t\u00e4naval toitu laiali jaotati ning mina leidsin end taas ainsa ja igati v\u00e4ljapaistva valgena. Mind saatsid j\u00f5llitavad pilgud, kuid Missy ja Kira pehmendasid naabruskonna elanike p\u00f5rnitsemise muhedaks naeratuseks. Eriti tegi neile nalja, kui Missy \u00fche pr\u00fcgikastist v\u00e4lja kukkunud fooliumtaldriku kallale h\u00fcppas ja ma siis kurja vaeva n\u00e4gin, et teda sealt minema tirida. Noh, hea k\u00fcll, v\u00f5in naerualune ka olla.<\/p>\n