{"id":1252,"date":"2025-05-31T13:27:49","date_gmt":"2025-05-31T13:27:49","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1252"},"modified":"2025-05-31T13:27:49","modified_gmt":"2025-05-31T13:27:49","slug":"koerahoid-baltimoreis-ehk-neli-paeva-kasuemandust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1252","title":{"rendered":"Koerahoid Baltimore’is ehk neli p\u00e4eva kasuemandust"},"content":{"rendered":"

11. detsembril oli aeg j\u00e4rgmiseks linnavahetuseks. Seadsin hommikul sammud taas silla alla (s\u00f5na otseses m\u00f5ttes), et astuda 11:30 v\u00e4ljuvale bussile Baltimore’i. Olin nimelt Kadampas olles kandideerinud valvama maja kahe koeraga ning p\u00e4rast videok\u00f5net perenaisega osutusingi valituks. Mustanahaline paar oli lendamas neljaks p\u00e4evaks Chicagosse ning minu \u00fclesandeks oli sel ajal hoolitseda nende kahe neljajalgse beebi \u2013 6aastase pitbulli ja 10aastase segaverelise chihuahua \u2013 eest. Perenaine oli juba ees \u00e4ra lennanud, seega oli mind majas ootamas hoopis peremees, kellega ma polnud veel tutvunud. Ootus\u00e4revuses asusin Philadelphias silla all otsima \u00f5iget bussi, kuid k\u00f5ik kolm reas seisvat s\u00f5idukit olid ilma igasuguste siltideta, bussijuhid \u00f5ues suid maigutamas v\u00f5i suitsetamas. L\u00e4ksin siis \u00fche juhi k\u00e4est uurima, et milline neist bussidest v\u00f5iks mind Baltimore’i viia (tegemist pidi olema Washingtoni bussiga), kuid v\u00e4idetavalt minu buss polnud veel saabunud. Tammusin veidi \u00e4revalt jalalt-jalale ning \u00fcritasin v\u00e4ltida silmkontakti sillaaluste elanikega. M\u00f5ned bussid l\u00e4ksid, teised tuli, midagi karjuti vahepeal, kogu see majandamine tundus olevat \u00e4\u00e4retult kaootiline. L\u00f5puks h\u00fc\u00fcti v\u00e4lja sihtkohana Washington ja nii ma selle bussi peale ronisin. Sain seal oma 10 minutit \u00fcksi passida, kuni l\u00f5puks astus bussi \u00fcks \u00e4\u00e4retult segaduses asiaat, kes uuris minult, kas buss ikka l\u00e4heb Washingtoni. “Noh, loodetavasti!” laiutasin k\u00e4si. Varsti liitus meiega veel \u00fcks sama segaduses meesterahvas ning nii me oma t\u00fchja bussiga l\u00f5puks teele asusime.<\/strong><\/p>\n

Saabusin Baltimore’i bussipeatusesse kell 14:35 ning pidin taaskord kuskilt maailma l\u00f5pust hakkama r\u00e4ndama oma sihtkohta. Google Mapsi alusel paistis teekond olevat lihtne \u2013 tuli vaid sinise linnaliini bussi peale istuda ja 20 minutit hiljem bussist maha astuda. Et elu ikka l\u00f5bus oleks, v\u00f5ttis mind Baltimore’is vastu korralik paduvihm. Vudisin kiirelt bussipeatusesse, t\u00f5mbasin alla kohaliku \u00fchistranspordi \u00e4pi ja ostsin sealt pileti valmis. Probleemiks osutus aga \u00f5ige bussi tuvastamine, sest kuigi ma pidin sinise liini peale minema, ei olnud p\u00e4ris selge, kas buss peab olema ise sinine v\u00f5i peab kuskil mingi sinine silt olema. L\u00f5puks selgus, et bussinumber on sinist v\u00e4rvi. Bussijuht r\u00f6\u00f6kis t\u00e4iesti k\u00f5rist lahtisest uksest: “LINE BLUEEEEE” ja mina jooksin kiirelt l\u00e4bi vihma uksest sisse, \u00fcritades samal ajal piletit aktiveerida. Bussijuht aga pistis minu sehkendamise peale k\u00e4ega vehkima, et pole vaja maksta pileti eest. Selgus, et sel p\u00e4eval oli bussis\u00f5it tasuta! Loopisin oma m\u00e4rja kotihunniku k\u00f5rvalistmele ja vajusin ise sinna k\u00f5rvale. Kiire pilguheit reisijaskonnale avaldas, et olen taaskordselt ainuke valge inimene bussis. Sel korral domineeris valdavalt hispaania keel.<\/p>\n

\"\"
esmane f\u00fc\u00fcsiline kontakt loodud<\/figcaption><\/figure>\n

P\u00e4rast ca 20minutist kaardi p\u00f5rnitsemist oli aeg l\u00f5puks seinal rippuvat n\u00f6\u00f6ri t\u00f5mmata ja uuesti vihma k\u00e4tte astuda. Maja pidi bussipeatusele v\u00e4ga l\u00e4hedal olema, kuid ometi keerutasin \u00fchel ristmikul t\u00fckk aega kohapeal ega saanud aru, kuhu ma minema pean. L\u00f5puks olin \u00f5igel t\u00e4naval, kuid valel pool teed \u2013 seal aga, kus pidi minu sihtkoht asuma, oli hoopis teistsugune maja kui pildil… Perenaine oli mulle saatnud pildi aiaga sissep\u00e4\u00e4sust, kuid siin vaatas mulle vastu \u00fcks \u00fchtlane telliskivisein. Uks, mille kohal rippus \u00f5ige majanumber, oli v\u00e4limuselt mittemidagi \u00fctlev ning akna ette olid t\u00f5mmatud ribikardinad. Saatsin WhatsAppi vestlusessse s\u00f5numi, et olen vist \u00f5ige maja juures, samal ajal ekraani ladiseva vihma eest varjates, kuid vastust ei tulnud. L\u00f5puks v\u00f5tsin end kokku ja helistasin uksekella. Seest oli kuulda haukumist, seega tundus, et olen \u00f5iges kohas. Veidi aja p\u00e4rast uks avanes ja l\u00e4vel seisis suur mustanahaline prillidega mees. Jess! Darren lasi tilkuva idaeuroopa elemendi uksest sisse, n\u00e4itas kiirelt, kuhu asjad panna ja lippas ise tagasi teise korruse kabinetti Zoomi koosolekule, vabastades \u00fchtlasi tuppa kinni pandud koerad. Pitbull Missy tuli mind koheselt uudistama, kuid chihuahua Kira piidles algselt veidi kaugemalt. \u00d5ige pea tuli Darren uuesti allakorrusele ja kupatas koerad \u00fcleskorrusele jalust \u00e4ra. Preilid kuulasid korralikult s\u00f5na ja lippasid tagasi \u00fcles. Darren tutvustas mulle maja ja koertega seonduvat ning pakkus, et kuna tal on vaja koertele sn\u00e4kke \u00a0juurde tuua, v\u00f5ib ta enne j\u00e4rgmist koosolekult minu ka kiirelt toidupoodi visata, sest v\u00e4idevalt ainuke k\u00f5nnikaugusel olev toidupood on Whole Foods, kus toiduained on erakordselt kallid.<\/p>\n

Ronisin Darreni autosse, mis oli laiem ja lahmakam kui keskmise Eesti pere diivan, ning s\u00f5itsime hoopis Giantisse, mis oli \u2013 nagu te v\u00f5ite arvata \u2013 giant.\u00a0<\/em>Minu esialgne pakkumine, et mul kulub poes ostlemisele maksimaalselt 15 minutit, oli ikka v\u00e4ga naiivne. Pood oli nii suur, et mul oli t\u00f5siseid raskusi k\u00f5ige lihtsama navigeerimisega, n\u00e4iteks feta juustu asukoha tuvastamisega. Samuti oli v\u00e4rske kraami lett tohutu ning kuna mulle oli majas tutvustatud mahlapressi, \u00a0asusin endale \u00fcsna valimatult k\u00f5ike v\u00f5imalikku korvi loopima: \u00f5una, sellerit, porgandit, kurki, spinatit… L\u00f5puks jooksin higistades kassasse, ise sellest k\u00f5igest juba stressis, maksin oma kauba eest ca 50 dollarit (umbes $30 rohkem, kui planeeritud) ning sprintisin rebeneva paberkotiga ette ja taha vabandades Darreni autosse. \u00a0Darren s\u00f5itis \u00fcsna kreisilt, kuid v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud liiklusega v\u00f5is tema man\u00f6\u00f6vreid pidada pigem tagasihoidlikuks. Sain vahepeal ka kiir\u00fclevaate Baltimore’ist, mis pidi selline veidi avastamata piirkond veel olema, mis vaikselt hakkab kasvama rohkem hipster-piirkonnaks. Tagasi majas asusin endale kanasalatit hakkima ning Darren peitus taaskordselt kabinetti koosolekule. Seisin korraks kahe heinakuhja ees, et kas ennatlik oleks iggaks juhuks kaks portsjonit teha v\u00f5i ebaviisakas ainult endale \u00f5htus\u00f6\u00f6ki valmistada. L\u00f5puks tegin siiski suurema portsjoni \u2013 k\u00fcll ma siis ise selle j\u00e4rgmisel p\u00e4eval \u00e4ra s\u00f6\u00f6n, kui \u00fcle j\u00e4\u00e4b. Hiljem selguski, et Darrenil oli oma toit juba k\u00fclmkapis karbis valmis, seega h\u00e4vitas ta hoopis selle kiirelt \u00e4ra, ning veel hiljem tegin avastuse, et tegemist on vististi vegan majapidamisega. L\u00f5puks oli Darrenil aeg kohver kokku pakkida ja lennujaama poole s\u00f5itma hakata. Enne veel andsin “lastele” s\u00fc\u00fca ja harjutasin k\u00f6\u00f6gis m\u00f5ttelise piiri kehtestamist, sest koerad ei tohtinud k\u00fclmkapist edasi tulla, kuid perenaine oli mind lohutanud, et ega nad mind kui uut inimest t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ga t\u00f5siselt ei v\u00f5ta. Mina oma j\u00e4\u00e4rap\u00e4isusega muidugi seda lohutust vastu ei v\u00f5tnud ja panin kohe jala maha, mis tundus t\u00e4itsa toimivat.<\/p>\n