{"id":1232,"date":"2025-05-29T11:44:52","date_gmt":"2025-05-29T11:44:52","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1232"},"modified":"2025-05-29T11:44:52","modified_gmt":"2025-05-29T11:44:52","slug":"philadelphia-paev-kaks-iseseisvushoone-ja-hirmkallis-voileib","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1232","title":{"rendered":"Philadelphia p\u00e4ev kaks: Iseseisvushoone ja hirmkallis v\u00f5ileib"},"content":{"rendered":"

Philadelphia teiseks p\u00e4evaks ehk 10. detsembriks oli mul t\u00e4pselt kolm \u00fclesannet: juua head kohvi ja blogida, s\u00fc\u00fca Philly\u00a0cheese<\/em> steak<\/em>’i ja minna Independence Halli ekskursioonile. S\u00f5in hostelis hilise hommikus\u00f6\u00f6gi, valisin kaardi pealt k\u00f5ndimiskaugusele j\u00e4\u00e4va k\u00f5rge hinnanguga kohviku, pistsin l\u00e4paka kotti ja asusin teele. Kuidagi oli see hommik nii kiiresti k\u00e4est voolanud, et kohvikusse astusin ma sisse alles 11:45. Kohvik oli ilus, kuid \u00fcsna t\u00fchi. Suured j\u00f5ulukaunistustega aknad vaatega t\u00e4navale kutsusid enda juurde istuma, seega panin koti maha ning tellisin endale tavap\u00e4rase flat white<\/em>’i ja peenutsemise m\u00f5ttes ka kaneelisaia, mis maksis rohkem kui kohv. S\u00e4ttisin end paika ning asusin kleepuvate kaneeliste n\u00e4ppudega v\u00f5ideldes tr\u00fckkima.<\/strong><\/p>\n

\"\"
kohv ja arvuti, mu truud kaaslased<\/figcaption><\/figure>\n

Kaks ja pool tundi hiljem \u00e4rkasin oma kirjutamistransist ning avastasin, et l\u00f5unas\u00f6\u00f6giaeg oli k\u00e4tte j\u00f5udnud ning kui ma tahan kella 16:20ks Independence Halli ekskursioonile j\u00f5uda, pean jalad t\u00f6\u00f6le panema. Guugeldasin kiirelt, kust saaks linna parimat cheese steak<\/em>’i ning asukoha m\u00f5ttes tundus k\u00f5ige loogilisem v\u00f5tta suund Woodrock Sandwich Shopi poole. Sinna oli selline m\u00f5nus 20minutine jalutusk\u00e4ik l\u00e4bi madalate punastest tellistest majadega \u00e4\u00e4ristatud t\u00e4navate, kus puhus k\u00fcll jahe tuul, kuid puud olid m\u00f5nusalt v\u00e4rvilised, inimesi v\u00e4he ja need, kes olid, tundusid rahulikult kulgevat. Sandwich Shop ise asus natuke veidral k\u00f5rvalisel t\u00e4naval, peale minu oli seal ainult \u00fcks asiaatidest paarike nurgas v\u00f5ileibu n\u00e4ost sisse ajamas. Tellimus tuli esitada QR-koodi abil internetis ning k\u00f5ik teenindajad olid hispaaniakeelsed. Sirvisin telefonis men\u00fc\u00fcd ning silmad tahtsid hindade peale natuke pahupidi p\u00f6\u00f6rduda. 16 dollarit V\u00d5ILEIVA eest? Paraku polnud mul enam aega kuskile mujale minna ja k\u00f5ht oli ka juba nii t\u00fchi, et kui juba Philly\u00a0sandwich<\/em>’i tellida, siis ikka t\u00e4ie raha eest. Seega valisin k\u00f5ige peenema variandi ehk antrekoodi, sibula ja tr\u00fcflikastmega v\u00f5ileiva. Ja \u00fctleme nii, et see peaaegu oli ka oma hinda v\u00e4\u00e4rt. Kaste voolas laiali m\u00f6\u00f6da mu k\u00e4si ja lauda, aga maitse oli lihtsalt luksuslikult imeline. Suutsin vaevu kolmveerand v\u00f5ileiba endale sisse ajada ning juba oligi aeg Independence Halli suunas liikuma hakata.<\/p>\n

Independence Halli k\u00fclastus on tasuta, kuid sinna tuleb giidiga k\u00fclastus siiski ette broneerida, muidu ei saa sa ise midagi aru. Broneerisin endale k\u00f5ige hilisema tuuri, mis toimus enne maja sulgemist 16:20 ja kestis ainsana 40 minutit, varasemad olid k\u00f5ik 20minutised. Kuna hoone oli \u00fcmbritsetud madala aiaga ja asus osaliselt pargis, ei saanud ma t\u00e4pselt aru, kustkaudu ma sisenema peaks. M\u00e4rkasin turvamehi (ja -naisi) aia \u00e4\u00e4res seismas ning l\u00e4henesin vaikselt \u00fchele, sest ma polnud kindel, kas neid tohib t\u00fc\u00fctada: “Vabandust, ma kiirelt k\u00fcsiks, et kust kaudu siit sisse saab?” Ladina-Ameerika aktsendiga proua p\u00f6\u00f6rdus aeglaselt minu poole ja lausus sarkastiliselt: “Tere! Kuidas su p\u00e4ev l\u00e4heb? Minu nimi on Maria… ja siis v\u00f5ib k\u00fcsida.” Punastasin, mille peale Maria leebus ja hakkas minuga nalja viskama ning pidama pikka monoloogi turistidest ja oma igap\u00e4evaelust, Judge Judyst ja jumal teab millest. Viskasin temaga veidi nalja ja k\u00fcsisin siis sujuvalt uuesti: “…et see sissep\u00e4\u00e4s muidu on siit…?” \u2013 “Sul on pilet olemas v\u00f5i?” \u2013 “Jaa, ma ostsin internetist!” \u2013 “16:20ks v\u00f5i? Siis sul on veel nii palju aega ju! Aga muidu saad jah sealt \u00fcmber maja minna.” \u2013 “Ok, t\u00e4nud abi eest ja head t\u00f6\u00f6p\u00e4eva j\u00e4tku!” soovisin Mariale ja l\u00e4ksin sissep\u00e4\u00e4su jahtima. Millegi p\u00e4rast tegin ma aga majale tiiru peale ja ei saanud ikka p\u00e4ris t\u00e4pselt aru, kuhu ma minema pean, seega v\u00f5tsin tee peal veel \u00fche turvamehe ahistamise ette, kes mu napis\u00f5naliselt \u00f5igesse kohta suunas. Seej\u00e4rel pidin pargialale sisenemiseks oma koti laskma r\u00f6ntgenist l\u00e4bi ja ise turvav\u00e4ravates v\u00f5imlema ning v\u00f5isin siis l\u00f5puks suunduda kogunemispaika giidi ootama.<\/p>\n