{"id":1203,"date":"2025-05-25T09:48:51","date_gmt":"2025-05-25T09:48:51","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1203"},"modified":"2025-05-25T09:48:51","modified_gmt":"2025-05-25T09:48:51","slug":"kadampast-lahkumine-esimene-peatus-philly","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1203","title":{"rendered":"Kadampast lahkumine. Esimene peatus: Philly"},"content":{"rendered":"

P\u00fchap\u00e4eva, 8. detsembriga oli minu ja Laura vabatahtlikuperiood l\u00e4bi saanud. Temal oli aeg suunduda tagasi New Yorki, et teisip\u00e4eval lennata Kanadasse oma t\u00fctre juurde, ning minul oli aeg hakata vaikselt Florida suunas nihkuma. Ma polnud veel p\u00e4ris kindel, kuidas ma sinna saan ja kas raha ikka jagub, kuid see oli juba tuleviku K\u00e4rdi mure. Mina olin v\u00e4hemalt teinud endast pairma, et 14. detsembrini oleks elu mureta. Raha kokkuhoidmiseks j\u00e4ime veel p\u00fchap\u00e4eva \u00f6\u00f6seks Lauraga Kadampasse, et hommikul koos varase rongiga New Yorki s\u00f5ita. See oli eelk\u00f5ige oluline, et saaksime jagada taksot Port Jervise rongijaama. Lootsime k\u00fcll viimase hetkeni, et ehk m\u00f5ni resident saab meid autoga \u00e4ra viia, kuid paraku j\u00e4id mu s\u00f5numid Slacki \u00fchisvestluses kurtidele k\u00f5rvadele (v\u00f5i pimedatele silmadele). P\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul tekkis aga uus mure \u2013 kellelgi Aidamajas polnud ju Ameerika telefoninumbrit, ilma milleta ei ole v\u00f5imalik taksot tellida. Panin l\u00f5puks suure t\u00fcdruku p\u00fcksid jalga ja helistasin k\u00f6\u00f6gi nurgas tolmu koguvalt tavatelefonilt. Ma j\u00e4lestan helistamist v\u00f5\u00f5rastele numbritele nagu kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud minu p\u00f5lvkond, kuid paraku ei saanud Laura keelebarj\u00e4\u00e4ri t\u00f5ttu mind sellest \u00fclesandest vabastada, seega ei j\u00e4\u00e4nud mul muud \u00fcle, kui toiming ette v\u00f5tta. Ma ei m\u00e4leta, millal ma viimati pidin dispet\u0161eri kaudu taksot tellima, viimane m\u00e4lestus on 2016. aastast Majaka t\u00e4navalt, kui oli vaja keset \u00f6\u00f6d lennujaama s\u00f5ita ja takso eelmisel \u00f5htul valmis tellida. K\u00f5nekeskusest paluti minu numbrit, mille peale oskasin ma ainult kogeleda, et kas te seda numbrit siis ei n\u00e4e, millelt ma helistan. Preili vastas t\u00f5redalt, et taksojuhil on vaja teile ju helistada kuskile 10 minutit enne saabumist. Noh, lootsin, et see telefon siis oskab heliseda ka.<\/strong><\/p>\n

\"\"
Meie armas padjan\u00e4gude kamp<\/figcaption><\/figure>\n

Pakkisin hommikul veel veidi paaniliselt oma viimaseid asju ja kandsin Naomile raha, et ta mulle dollareid saaks anda ehk siis kasutasin teda sularahaautomaadina, kuna Kadampasse saabudes oli mu pangakaart keeldunud raha v\u00e4ljastamast. Olin just hommikus\u00f6\u00f6giga l\u00f5petanud, kui toa ukse vahelt vaatas sisse Aidamaja administraator: \u201cKas keegi tellis takso? Meie \u00fcldnumbrile tuli k\u00f5ne takso saabumise kohta.\u201d Ahaa, selgus, et k\u00f5ik sissetulevad k\u00f5ned suunatakse hoopis registratuuri. N\u00fc\u00fcd tuli kiirelt oma kodinad alla tassida, viskasin lauale \u00fcmbriku kirjaga Isabellale ning oligi aeg rongijaama poole teele asuda. Jooksime kiirelt auto juurde, mis maja ees mootorit k\u00e4ias, kuid selgus, et meie pontsakast vanamehest juht oli vahepeal soojas autos magama j\u00e4\u00e4nud. Noh, hea k\u00fcll, teeme siis kiirelt viimased padjan\u00e4gudega \u00fchispildid \u00e4ra. Kuna me tahtsime aga Mike\u2019i ka pildile saada, pidime siiski vanamehe \u00fcles koputama. P\u00e4rast m\u00f5ningat kopsimist \u00e4rkas mees suure v\u00f5patusega, ronis l\u00f5puks autost v\u00e4lja, aitas meie kodinad autosse t\u00f5sta ja tegi kambast viimased pildid. \u201cSay cheese!\u201d <\/i>h\u00fc\u00fcdis vanamees ning meie kuulasime s\u00f5na. Paraku polnud sellest suurt tolku, sest hiljem autos pilte vaadates selgus, et ta ei teinud tegelikult \u00fchtegi pilti, nii et mina ei tea, mida ta seal kl\u00f5psutas. Aga noh, ise olime s\u00fc\u00fcdi, et kohe kohapeal \u00fcle ei kontrollinud.<\/p>\n

Port Jervise jaamas saime veel head 30 minutit k\u00fclmetada, sest tahtsime ju varakult platformil valmis olla. See oli paras aeg nii mul kui Laural v\u00e4ikses introspektiivseks pausiks. See K\u00e4rt, kes kaks n\u00e4dalat tagasi New Yorki lendas, tundus n\u00fc\u00fcd \u00fcks kauge \u00e4hmane m\u00e4lestus. R\u00e4\u00e4kimata siis veel sellest K\u00e4rdist, kes kunagi seda seiklust planeeris, hoomamata mis k\u00f5ik teda ees ootab. Kuigi ma olin need kaks n\u00e4dalat keset metsa \u00fches kohas paigal olnud, tundsin end kuidagi oluliselt kogenenuma ja julgemana \u00fclej\u00e4\u00e4nud Ameerikale vastu minema. Tundus ulmeline m\u00f5te hakata m\u00f6\u00f6da busse ja ronge loksuma riigis, kus kohalikud isegi ei tea, et siin rongid s\u00f5idavad, kuid minus oli mingi teatav rahu. L\u00f5puks istusime logisevasse rongi ja s\u00f5it v\u00f5is alata. Midagi vapustavat selles teekonnas polnud, ikka see sama pruun ja k\u00fclm pinnas, veidi m\u00e4gesid ja l\u00f5putult v\u00e4ikelinnu. New Yorki j\u00f5udes oli meil aeg Lauraga lahkneda ja oma teed minna. Kallistasin Laurat k\u00f5vasti-k\u00f5vasti ja \u00fctlesin talle, et ta on \u00fcks erakordselt soe ja armas inimene, keda ma kannan oma s\u00fcdames. Laura proovis selle peale midagi vastu \u00f6elda, kuid s\u00f5nad j\u00e4id kurku kinni ja pisaratega v\u00f5ideldes ta lihtsalt kallistas mind tugevasti vastu. Nonii, ja ma olengi taas \u00fcksi\u2026<\/p>\n

\"\"
Tagasi New Yorgis<\/figcaption><\/figure>\n

Mul oli ca poolteist tundi aega surnuks l\u00fc\u00fca enne Philadelphia bussi v\u00e4ljumist. Philadelphia polnud alguses mu sihtkohtade nimekirjas, kuid kui ma kaarti uurides kaalusin seda \u00fche vahepeatusena, pistis Laura ohkama, kuidas \u201cPhiladelphia\u201d on tema lemmikfilm ja ta on alati tahtnud sinna minna. Nojah, tundus siis lausa ebaviisakas see linn vahele j\u00e4tta. Tahtsin enne New Yorgist lahkumist haarata kas suure viilu t\u00f5elist New Yorgi pitsat v\u00f5i t\u00e4navaputkast tellida hot dogi. M\u00f5lemad tundusid justkui kohustuslik osa NYC k\u00fclastamisest. Asusin veidi sihitult ringi k\u00f5mpima ning m\u00f6\u00f6dusin mitmest klassikalisest pitsakohast, kus seisid politseinikud ja ehitusmehed j\u00e4rjekorras, pitsade hinnad naeruv\u00e4\u00e4rsed paar dollarit, kuid paraku sai nendes kohtades maksta ainult sularahas. Kuna ootamatult hakkas j\u00e4\u00e4k\u00fclma vihma sadama, peitusin esimesse ettejuhtuvasse kohvikkuse ja tellisin hoopis tassi sooja flat white<\/i>\u2019i oma j\u00e4\u00e4k\u00fclmade k\u00e4te soojendamiseks. Istusin otse akna alla ja veetsin umbes pool tundi oma lemmiktegevuse ehk inimeste vaatlemise kallal. Oli neid, kes mind m\u00e4rkasid ja mulle naeratasid, ning neid, kes vastasid t\u00f5sise j\u00f5llitamisega, mille peale minu naeratus kiirelt peitu l\u00e4ks. L\u00f5puks oli kohv otsas ja vihma sadas ikka katkematult, seega pidin l\u00e4bi vihma v\u00f5tma ette tagasitee bussipeatuse poole. Flixbusi peatus Penn Stationi juures oli v\u00e4ga veider \u2013 tegemist oli lihtsalt t\u00fchja platsiga, kus polnud mingeid numbriposte ega varjualuseid. Bussidel polnud isegi sihkoha tabloosid. Ostsin nurgapealsest putkast kiirelt \u00fche hot dogi, kuhu laoti peale hapukurki, pekki ja sinepit, ning dieet-Coca, mida ma polnud elusees joonud, kuid mis olevat Naomi lemmikjook. V\u00e4idetavalt Euroopas seda ei m\u00fc\u00fcdagi, mis on veidi alarmeeriv. See kesine l\u00f5una l\u00e4ks mulle maksma 18 eurot.\u00a0<\/span><\/p>\n

Seisin siis l\u00e4diseva vihma k\u00e4es, hot dog s\u00f5rmede vahel muutumas aina l\u00f6dimaks ja salvr\u00e4tikud selle \u00fcmber vettimas. Ei saa \u00f6elda, et tegemist oleks olnud just mainimist v\u00e4\u00e4rt kogemusega. Bussi v\u00e4ljumiseni oli aega ca 15 minutit, kui l\u00f5puks l\u00e4ksin bussijuhtidelt uurima, et milline neist minu buss v\u00f5iks olla. Juhid olid suhteliselt umbkeelsed ning neid toetav personal \u00fcksk\u00f5ikne. Palvetasin, et buss, mille suunas mind saadeti, oli ikka \u00f5ige, sest kuskil mingit silti v\u00f5i numbrit polnud, kust \u00fcle kontrollida, huhu see buss t\u00e4psemalt s\u00f5idab. Ronisin siiski lootusrikkalt bussi ja asusin \u00f5iget istekohta otsima. Paraku olid numbrid nii h\u00e4sti \u00e4ra peidetud, et pool bussi vahtis segaduses ringi. \u00d5nneks seisis minu istme l\u00e4hedal \u00fcks k\u00e4redah\u00e4\u00e4lne mustanahaline vanem naisterahvas, kes k\u00f5igile t\u00e4htsalt n\u00e4itas, kus numbrid kirjas olid. \u201cMa v\u00f5iksin siin t\u00f6\u00f6tada!<\/i>\u201d turtsatas proua. Noogutasin ja kiitsin, et ta peaks neilt kindlasti palka k\u00fcsima, ning v\u00f5tsin istet. Kiire pilk enda \u00fcmber n\u00e4itas, et olen \u00fcks kahest valgest inimesest bussis. Ma polnud kindel, kas Philadelphia on lihtsalt k\u00f5rge mustanahaliste populatsiooniga v\u00f5i ei k\u00f5lba valgel inimesel siin riigis lihtsalt bussiga s\u00f5ita, aga mis seal ikka, seltskond oli v\u00e4hemalt l\u00f5bus ja mina hingelt piisavalt geto. Ainult l\u00e4rmi oli minu maitsele veidi liiga palju.<\/p>\n

\"\"
R\u00f5\u00f5mus bussis\u00f5itja<\/figcaption><\/figure>\n

Bussis\u00f5idus polnud midagi muud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset, kui t\u00e4helepanek, et kogu New Yorgi osariik tundus olevat soole ehitatud. Ainult \u00fcks suur vesi ja laugasmaastik, mille vahele olid ehitatud sillad ja l\u00f5putud maanteed. S\u00f5it kestis vaid kaks tundi, seega ei midagi kontimurdvat, ning kella kolmeks p\u00e4eval olingi juba Philadelphias. Bussipeatus ise osutus aga v\u00e4ikseks kultuuri\u0161okiks. Nimelt ei peatu Flixbusi bussid alati p\u00e4ris bussijaamades, vaid maanteedele l\u00e4hemal asuvates peatustes, mis l\u00fchendab busside s\u00f5iduaega, kuid teeb oma l\u00f5ppsihtkohta j\u00f5udmise vahel keeruliseks. Philadelphias peatus buss s\u00f5na otses m\u00f5ttes silla all, kus istusid ja lamasid kodutud, osad tervete peredega, ostuk\u00e4rud ja kotihunnikud reas. Ei tundunud just kutsuv koht bussist v\u00e4ljumiseks, seega haarasin kiirelt oma asjad ja p\u00f5genesin silla alt p\u00e4evavalguse k\u00e4tte. \u00d5nneks on Philadelphia nagu iga teine Ameerika linn ehitatud korrap\u00e4raste sirgjooneliste t\u00e4navatega, mis teeb orienteerumise v\u00e4ga lihtsalt. Olin v\u00e4lja vaadanud, et peatusest hostelini on ca 25minutine jalutusk\u00e4ik, seega ei pidanud ma muretsema \u00fchistranspordiga j\u00e4ndamise p\u00e4rast. Kiire pilk kaardile ja v\u00f5isingi k\u00f5mpima hakata. Taevast ladises k\u00fcll j\u00e4tkuvalt vihma, kuid tuju oli hea. M\u00f6\u00f6dusin \u00fchest mehest, kelle noor kuldne retriiver m\u00e4rkas minu naeratavat pilku ja jooksis saba liputades mulle peale h\u00fcppama. Omanik vabandas oma noore koera p\u00e4rast, kuid mina avaldasin r\u00f5\u00f5mu Philadeplhia sooja vastuv\u00f5tu eest ja soovisin talle head p\u00e4eva. N\u00fc\u00fcd oli tuju veel parem ja isegi n\u00e4kku peksev k\u00fclm vihm ei suutnud mu tuju rikkuda.\u00a0<\/span><\/p>\n

Apple Hostels of Philadelphia asus kesklinnale v\u00e4ga l\u00e4hedal, kuid veidi kahtlasel k\u00f5rvalisel t\u00e4naval \u2013 t\u00e4pselt sellisel pimedal alleel, kus filmides inimesi pussitatakse ja paljaks r\u00f6\u00f6vitakse. Isegi klassikaline suur pr\u00fcgikast seisis omal kohal. See oli minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da \u00fcks linna ainukestest hostelitest ning \u00f6\u00f6 eest maksin ma $40. Vantsisin vapralt hostelini ja tegin check-ini \u00e4ra. Naljakal kombel asus minu tuba hoopis teisel pool t\u00e4navat n\u00f6 vanas majas. Seega tuli k\u00f6\u00f6gi ja \u00fchisruumide kasutamiseks tulla iga kord \u00fcle tee peamajja. Aga noh, kaheks \u00f6\u00f6ks polnud hullu. Ronisin m\u00f6\u00f6da vana maja kitsaid treppe teisele korrusele, kust vaatas mulle vastu \u00fcllatavalt avar 18kohaline naistetuba. Iga narivoodi \u00fcmber oli privaatne valguskindel kardin ning voodite \u00fcmber oli ohtralt p\u00f5randaruumi kohvrite jaoks. Paksud tellisseinad olid helikindlad ning suur vaipkate p\u00f5randal summutas k\u00f5ik sammud, seega oli tuba nii paljude inimeste kohta \u00fcllatavalt vaikne. Toa juurde kuulus ka vannituba ja du\u0161iruum, seega pealtn\u00e4ha kesine hostel osutus tegelikult funktsionaalselt suurep\u00e4raseks. Suundusid esimese asjana kr\u00f5bekana kiirtoidurestorani poole, sest p\u00e4rast kahte n\u00e4dalat taimetoitu oli see number \u00fcks isu, mis mul peal k\u00e4is. Tagasiteel hostelisse k\u00e4isin l\u00e4bi kohalikust 7\/11st, mille ees istus kodutu, kes avas ja sulges k\u00f5igile inimestele ust. K\u00e4isin m\u00f6\u00f6da poodi ringi ja vaatasin, mida v\u00f5iks kodutule kaasa osta, aga paraku oli poe valik nii kesine, et ma vaevu suutsin endale midagi hamba alla leida. Sularaha ka polnud,\u00a0 <\/span>mida talle j\u00e4tta. Lipsasin siis v\u00e4ljaminnes tema nina alt l\u00e4bi, ise silmi peites.\u00a0<\/span><\/p>\n