{"id":1199,"date":"2025-05-21T14:41:48","date_gmt":"2025-05-21T14:41:48","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1199"},"modified":"2025-05-21T14:41:48","modified_gmt":"2025-05-21T14:41:48","slug":"labipolemisest-taastumise-kulminatsioon-ja-mora-meie-idullis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1199","title":{"rendered":"L\u00e4bip\u00f5lemisest taastumise kulminatsioon ja m\u00f5ra meie id\u00fcllis"},"content":{"rendered":"

Nagu eelmistes postitustes juba mainitud, kogesin ma Kadampa keskuses veedetud aja jooksul nii t\u00f6\u00f6l kui t\u00f6\u00f6v\u00e4liselt mitmeid avastusi ja muutusi enda m\u00f5ttemustrites. Hakkasin vaikselt aru saama, miks on elus asjad teatud moel l\u00e4inud ning miks ma kogen maailma nii, nagu ma kogen. Meie neljase seltskonnaga \u2013 mina, Laura, Naomi ja Mike \u2013 liitus varsti ka Mandula. Mandula oli hindu naine, kes viimased 20 aastat oli elanud oma abikaasaga Texases. Minu jaoks on j\u00e4tkuvalt huvitav, kui vastupidav on india aktsent. Nii tugev, et isegi 20 aastat Ameerikas elades p\u00fcsib see vankumatult k\u00f5nepruugis! Mandula suutis meid k\u00f5iki \u0161okeerida oma vanusega, sest v\u00e4lja n\u00e4gi ta umbes hilistes 30ndates, kuid selgus, et proual on kaks t\u00e4iskasvanud last ja ta l\u00e4heneb 50nele. <\/strong><\/p>\n

Seet\u00f5ttu leidis ta kiirelt \u00fchise keele Lauraga, kes oli ju temaga sama vana ja lisaks emale ka vanaema. Seda oli nii lahe vaadata, kuidas kaks v\u00e4ga tugeva aktsendiga inglise keelt r\u00e4\u00e4kivat naist leidsid lihtsasti \u00fchise keele ja varsti v\u00f5is neid n\u00e4ha sageli koos jutustamas v\u00f5i naermas. Mul oli selle \u00fcle eriti hea meel, sest kord n\u00e4gin Laurat ahastuses Isabella \u00f5lal k\u00f6\u00f6gis nutmas. Kuna m\u00f5lemad oskasid portugali keelt, oli Isabella ainuke, kellele Laura sai end vabalt v\u00e4ljendada. Tundsin end tihti pahasti, sest kartsin, et Laura tunneb end k\u00f5rvalej\u00e4etuna. Meie k\u00f5ik ju r\u00e4\u00e4kisime kiiresti inglise keeles ja saime \u00fcksteisest h\u00e4sti aru, Laurale oli vaja aga eraldi, lihtsustatult ja aeglaselt asju \u00fcle seletada. See polnud meie jaoks probleem, kuid kujutasin ette, kui \u00fcksildane tunne tal v\u00f5ib olla, kui ei saa end selgelt v\u00e4ljendada. K\u00fcsisin tol korral Laura k\u00e4est \u00fcle, kas ta oli kurb keelebarj\u00e4\u00e4ri t\u00f5ttu. Proua aga raputas kirglikult pead, et sellega pole mingit muret, s\u00fcdant valutas ta hoopis oma t\u00fctre p\u00e4rast, kes Kanadas elab. Kallistasin teda k\u00f5vasti, sest Laura on t\u00f5esti \u00fcks ilusamaid sooja s\u00fcdamega inimesi ja teda kurvana n\u00e4ha oli endalgi raske.<\/p>\n

Nii me siis j\u00e4tkasime oma meeskondlikku t\u00f6\u00f6tegemist, mina ikka ees ja teised j\u00e4rgi. Eriti koomiliselt tundsin erinevust enda ja teiste vahel, kui oli aeg pesu kokku panema hakata. Isabellal nimelt oli v\u00e4ga konkreetne v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud s\u00fcsteem, kuidas igat t\u00fc\u00fcpi voodipesu ja r\u00e4tikuid tuleb voltida. Esimesel n\u00e4dalal, kui sain \u00fclesandeks linu triikida, panin need alguses kokku nii, nagu minu talupoja loogika \u00fctles. Keset suurt t\u00f6\u00f6hoogu astus Isabella ruumi, vaatas pesuhunnikut ning lausus: “Oo, suurep\u00e4rane, olete siin juba nii palju t\u00f6\u00f6d teinud. V\u00e4ga tublid. Mis me n\u00fc\u00fcd teeme on see, et v\u00f5tame k\u00f5ik need linad ja voldime nad teistmoodi kokku.” See oli Isabella armas viis \u00f6elda, et k\u00f5ik on absoluutselt valesti tehtud. Aga Isabella ei \u00fctleks seda kunagi. Tema s\u00f5nastas selle viisil, mis j\u00e4ttis k\u00f5igile sisse hea tunde. Kui ma l\u00f5puks selle keerulise s\u00fcsteemi olin selgeks saanud, l\u00e4ks t\u00f6\u00f6 juba lepase reega. Teistele s\u00fcsteemi edasi\u00f5petamine oli aga paras peavalu. K\u00fcll n\u00e4itasin ma rahulikult \u00fche korra, kaks korda, siis tegime samaaegselt k\u00f5rvuti, siis juba \u00fcheskoos, kuid nii kui ma pilgu k\u00f5rvale p\u00f6\u00f6rasin, vaatas mulle vastu hunnik kaost. Siin t\u00f5usis selgelt esile minu perfektsionism ja v\u00f5ime detaile n\u00e4ha ning nende…mittev\u00f5ime. Kuna aga Kadampas oligi olulisel kohal iga\u00fche tugevustele toetumine, pakkusin, et j\u00e4\u00e4n ise linade peale ja saatsin teised muude tegevuste peale, mis nii palju t\u00e4pisteadust ei n\u00f5udnud. Nautisin seda \u00fclesannet v\u00e4ga, eriti kui sain j\u00e4\u00e4da \u00fcksi ja vaikselt toimetada, sest sel moel sain t\u00e4ielikult s\u00fcveneda t\u00f6\u00f6meditatsiooni.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"
saatuslikud voodipesukomplektid<\/figcaption><\/figure>\n

Istusin \u00fcksi alumise korruse t\u00fchjas magamistoas, \u00fcmbritsetuna puhaste linade ja r\u00e4tikute kuhjadest. Olin endale v\u00f5tnud \u00fclesandeks voltida ja panna kokku vabatahtlike komplektid. See on siis kotike isiklike puhaste linade ja r\u00e4tikutega, mis antakse igale vabatahtlikule, kes keskusesse saabub. Minu sisemine detailidele orienteeritud perfektsionist oli l\u00f5puks leidnud endale positiivse v\u00e4ljundi. Valisin hoolikalt linu ja r\u00e4tikuid, sobitades neid v\u00e4rvitooniti kokku ning silusin piinliku t\u00e4psusega k\u00f5ik nurgad kenasti sirgeks. Vaatasin valmislaotud komplekte ning kujutasin ette, kuidas keegi, kes saabub p\u00e4rast pikka reisi v\u00f5\u00f5rasse riiki, saab endale sellise ilusa hoole ja armastusega kokkupandud kotikese. <\/span>Olin parasjagu oma t\u00f6\u00f6 tulemust imetlemas, kui tuppa astus Isabella, kes j\u00e4i tummalt seisma ning vaatas kordam\u00f6\u00f6da linadehunnikut ja mind. Tundsin end nagu v\u00e4ike laps, kes on just hobuse joonistamisega edukalt hakkama saanud ja presenteerib uhkelt oma t\u00f6\u00f6d: \u201cN\u00e4ed, ise tegin!\u201d Isabella asus mind taaskord taevani kiitma, kuid sel korral v\u00f5ttis ta ette ka minu iseloomu: \u201cK\u00e4rt, see on lihtsalt nii imetlusv\u00e4\u00e4rne, kuidas sa teed oma t\u00f6\u00f6d nii p\u00fchendunult, kui kiiresti sa oled k\u00f5ik selgeks \u00f5ppinud, kuidas sa juhendad ja \u00f5petad ka teisi vabatahtlikke\u2026 Sinust on nii palju abi ning sinu ilus hing ja armastus on k\u00f5ik nendes voodipesudes n\u00e4ha!\u201d Selle peale l\u00e4ks minu sees midagi liikuma ning ma ei suutnud laviini enam takistada. Pisarad hakkasid silma t\u00f5usma ja juba jooksidki pikad soojad nired m\u00f6\u00f6da mu p\u00f5ski alla. Purskasin endalegi ootamatult nutma: \u201cIsabella, mitte keegi pole kunagi mind nii palju hinnanud!\u201d Isabella k\u00fckitas minu juurde ja nii me seal puhaste linade vahel embasime, mina tema \u00f5la najal nuuksudes. Tundsin, kuidas kogu maailma raskus langes j\u00e4rsku \u00f5lgadelt, k\u00f5ik need aastad frustratsiooni, \u00fclet\u00f6\u00f6tamist, l\u00e4bip\u00f5lemist, orav rattas t\u00fchja jooksmist. Sain aru, et ma pole kuskilt otsast katki, vaid olen olnud lihtsalt valedes tingimustes. Et ma pole osanud kanaldada oma oskusi \u00f5igetesse allikatesse, et perfektsionism pole halb omadus, et s\u00fcdamest tulev tunnustus on edasiviiv j\u00f5ud ja kui sa oled v\u00e4sinud, tuleb seda tunnistada ja lubada endale puhkust.\u00a0<\/span><\/p>\n

P\u00fchkisin pisarad ja l\u00f5petasin selleks p\u00e4evaks linade voltimise t\u00f6\u00f6, sest tundsin, et olen n\u00fc\u00fcdseks endast k\u00f5ik sellele tegevusele andnud ja vajan pausi. J\u00e4rjekordne kiitus Isabellale, kelle t\u00f6\u00f6jaotuse s\u00fcsteemis toimub iga natukese aja tagant rotatsioon, et ei tekiks t\u00fcdimust ja v\u00e4simust. Isabella soovitas mul tutvuda Marie Kondo ehk KonMari meetodiga, mis l\u00fchidalt kirjeldatuna \u00f5petabki, kuidas lihtsalt, aga efektiivselt organiseerida ruume ja selle kaudu muuta tervet oma elu. Ja t\u00f5esti, peab tunnistama, et t\u00e4pselt seda ma oma nahal tunda sain. Jagasin ka Naomi ja Mike’iga oma avastust, kes r\u00f5\u00f5mustasid minuga koos selle l\u00e4bimurde \u00fcle. Paraku meie harmoonilise \u00fchiselu meepotti sattus \u00f5ige pea \u00fcks t\u00f5rvatilk. Olin natuke j\u00e4lginud Naomi ja Mike’i suhet ning nende omap\u00e4rast d\u00fcnaamikat. Kui minu (ja teistega) oli Mike v\u00e4ga soe, hooliv ja heatujuline, siis Naomiga suheldes viskas vahepeal sisse mingeid omalaadseid vihas\u00e4hvatusi. Need olid v\u00e4ga pisikesed ja hetkelised ning sageli maskeeritud naljana, kuid siiski oli natuke v\u00f5\u00f5ras kuulda teda oma armsale punap\u00e4isele kaasale \u00fctlemas: “Because you’re an idiot<\/em>!” Naomi iseenesest ei tundunud sellest eriti h\u00e4iritud, seega polnud ka minu asi midagi \u00f6elda. \u00dchel \u00f5htul aga lugesin voodis raamatut, kui Naomi tuli tuppa ja pistis hirmsasti oma kohvris kaevama. Mulle tuli meelde, et tahtsin ta k\u00e4est k\u00fcsida dollarite vahetamise kohta, mille peale neiu vastas midagi kiirelt oma n\u00e4gu varjates, kuid taipasin siis, et ta nutab. Istusin tema juurde, v\u00f5tsin \u00fcmbert kinni ja uurisin, et mis k\u00fcll ometi juhtus. “Mike j\u00e4ttis mu maha!” prahvatas Naomi. Olin sellest infost t\u00e4iesti \u0161okeeritud. Mis-mis n\u00fc\u00fcd? K\u00fcsisin, kas ta tahaks minuga jalutama tulla, mille peale Naomi kiirelt noogutas, seega vudisime koos vaikides \u00f5ue.<\/p>\n

\"\"
kui su “\u00fclemus” sulle chaid teeb, sest kohvik on kinni<\/figcaption><\/figure>\n

Kadampa territooriumil oli keelatud alkoholi tarbimine ja suitsetamine, kuid Naomi oli kaasa haaranud paki suitsu, millega n\u00fc\u00fcd tatsasime KMC piiridest v\u00e4lja. See polnud just hetk, kus ma hakkaks talle moraali lugema, t\u00e4iskasvanud inimene teeb, mis tahab. Kuulasin \u00e4ra tema loo, kuidas noorpaarike oli l\u00e4inud koos tanklasse, kus lihtne vestlus kassapidajaga oli kulmineerunud sellega, et tanklast v\u00e4ljudes oli Mike pruta peale vihastanud ja teatanud: “Sa valmistad mulle piinlikkust, mulle aitab!” ja lihtsalt minema k\u00f5ndinud. Vaatasin talle suurte silmadega otsa \u2013 nii lihtsasti minnaksegi lahku<\/em>\u00a0v\u00f5i?\u00a0<\/em>Proovisin uurida, et kas neil oli taustalolevaid probleeme v\u00f5i teemasid, mis n\u00fc\u00fcd oma haripunkti leidsid. V\u00e4idetavalt esines aegajalt suhtes k\u00fcll mingeid s\u00f5nelusi, kuid ei midagi katastroofilist. Jalutasime ca 30 minutit k\u00fclmas pimedal metsateel, kuni Naomi oli l\u00f5puks valmis tagasi Aidamajja minema ja t\u00f5sise vestluse maha pidamiseks. Nende omavahelist vahelduvat s\u00f5nelust ja vaikust oli l\u00e4bi seina kuulda hiliste \u00f5htutundideni, kuni millalgi p\u00e4rast s\u00fcda\u00f6\u00f6d Naomi l\u00f5puks oma voodisse hiilis. Hommikul selgus, et nad olid maha pidanud \u00fche pika ausa vestluse, mis oli m\u00f5nda aega oma hetke oodanud. Mike’i sees olid nii mitmedki asjad kogunenud, mis teda Naomi k\u00e4itumises h\u00e4irisid ning ka Naomi polnud oma tundeid k\u00f5ige selgemini v\u00e4ljendanud. Seega leidis aset \u00fcks suude puhtaks r\u00e4\u00e4kimine, mille k\u00e4igus j\u00f5uti uute kompromisside ja lahendusteni. Naomi tunnistas, et ega tema pole ka oma k\u00e4itumises ja suhtlemises olnud puhas poiss. Kuigi mul tekkis veidi k\u00f5rgendatud valvelolek Mike’i suhtes, oli mul siiski hea meel, et nad said oma asjad klaaritud. Inimestena meeldisid nad eraldiseisvalt mulle m\u00f5lemad, seega kodurahu huvides oli tore, et nad pauguga ei otsustanud siin ja praegu lahku minna.<\/p>\n

Nii siis saime oma \u00f5nnelikku pereelu edasi elada!
\nK\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nagu eelmistes postitustes juba mainitud, kogesin ma Kadampa keskuses veedetud aja jooksul nii t\u00f6\u00f6l kui t\u00f6\u00f6v\u00e4liselt mitmeid avastusi ja muutusi enda m\u00f5ttemustrites. Hakkasin vaikselt aru saama, miks on elus asjad teatud moel l\u00e4inud ning miks ma kogen maailma nii, nagu ma kogen. Meie neljase seltskonnaga \u2013 mina, Laura, Naomi ja Mike \u2013 liitus varsti ka Mandula. Mandula oli hindu naine, kes viimased 20 aastat oli elanud oma abikaasaga Texases. Minu jaoks on j\u00e4tkuvalt huvitav, kui vastupidav on india aktsent. Nii tugev, et isegi 20 aastat Ameerikas elades p\u00fcsib see vankumatult k\u00f5nepruugis! Mandula suutis meid k\u00f5iki \u0161okeerida oma vanusega, sest v\u00e4lja n\u00e4gi ta umbes hilistes 30ndates, kuid selgus, et proual on kaks t\u00e4iskasvanud last ja ta l\u00e4heneb 50nele. Seet\u00f5ttu leidis ta kiirelt \u00fchise keele Lauraga, kes oli ju temaga sama vana ja lisaks emale ka vanaema. Seda oli nii lahe vaadata, kuidas kaks v\u00e4ga tugeva aktsendiga inglise keelt r\u00e4\u00e4kivat naist leidsid lihtsasti \u00fchise keele ja varsti v\u00f5is neid n\u00e4ha sageli koos jutustamas v\u00f5i naermas. Mul oli selle \u00fcle eriti hea meel, sest kord n\u00e4gin Laurat ahastuses Isabella \u00f5lal k\u00f6\u00f6gis nutmas. Kuna m\u00f5lemad oskasid portugali keelt, oli Isabella ainuke, kellele Laura sai end vabalt v\u00e4ljendada. Tundsin end tihti pahasti, sest kartsin, et Laura tunneb end k\u00f5rvalej\u00e4etuna. Meie k\u00f5ik ju r\u00e4\u00e4kisime kiiresti inglise keeles ja saime \u00fcksteisest h\u00e4sti aru, Laurale oli vaja aga eraldi, lihtsustatult ja aeglaselt asju \u00fcle seletada. See polnud meie jaoks probleem, kuid kujutasin ette, kui \u00fcksildane tunne tal v\u00f5ib olla, kui ei saa end selgelt v\u00e4ljendada. K\u00fcsisin tol korral Laura k\u00e4est \u00fcle, kas ta oli kurb keelebarj\u00e4\u00e4ri t\u00f5ttu. Proua aga raputas kirglikult pead, et sellega pole mingit muret, s\u00fcdant valutas ta hoopis oma t\u00fctre p\u00e4rast, kes Kanadas elab. Kallistasin teda k\u00f5vasti, sest Laura on t\u00f5esti \u00fcks ilusamaid sooja s\u00fcdamega inimesi ja teda kurvana n\u00e4ha oli endalgi raske. Nii me siis j\u00e4tkasime oma meeskondlikku t\u00f6\u00f6tegemist, mina ikka ees ja teised j\u00e4rgi. Eriti koomiliselt tundsin erinevust enda ja teiste vahel, kui oli aeg pesu kokku panema hakata. Isabellal nimelt oli v\u00e4ga konkreetne v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud s\u00fcsteem, kuidas igat t\u00fc\u00fcpi voodipesu ja r\u00e4tikuid tuleb voltida. Esimesel n\u00e4dalal, kui sain \u00fclesandeks linu triikida, panin need alguses kokku nii, nagu minu talupoja loogika \u00fctles. Keset suurt t\u00f6\u00f6hoogu astus Isabella ruumi, vaatas pesuhunnikut ning lausus: “Oo, suurep\u00e4rane, olete siin juba nii palju t\u00f6\u00f6d teinud. V\u00e4ga tublid. Mis me n\u00fc\u00fcd teeme on see, et v\u00f5tame k\u00f5ik need linad ja voldime nad teistmoodi kokku.” See oli Isabella armas viis \u00f6elda, et k\u00f5ik on absoluutselt valesti tehtud. Aga Isabella ei \u00fctleks seda kunagi. Tema s\u00f5nastas selle viisil, mis j\u00e4ttis k\u00f5igile sisse hea tunde. Kui ma l\u00f5puks selle keerulise s\u00fcsteemi olin selgeks saanud, l\u00e4ks t\u00f6\u00f6 juba lepase reega. Teistele s\u00fcsteemi edasi\u00f5petamine oli aga paras peavalu. K\u00fcll n\u00e4itasin ma rahulikult \u00fche korra, kaks korda, siis tegime samaaegselt k\u00f5rvuti, siis juba \u00fcheskoos, kuid nii kui ma pilgu k\u00f5rvale p\u00f6\u00f6rasin, vaatas mulle vastu hunnik kaost. Siin t\u00f5usis selgelt esile minu perfektsionism ja v\u00f5ime detaile n\u00e4ha ning nende…mittev\u00f5ime. Kuna aga Kadampas oligi olulisel kohal iga\u00fche tugevustele toetumine, pakkusin, et j\u00e4\u00e4n ise linade peale ja saatsin teised muude tegevuste peale, mis nii palju t\u00e4pisteadust ei n\u00f5udnud. Nautisin seda \u00fclesannet v\u00e4ga, eriti kui sain j\u00e4\u00e4da \u00fcksi ja vaikselt toimetada, sest sel moel sain t\u00e4ielikult s\u00fcveneda t\u00f6\u00f6meditatsiooni.\u00a0 Istusin \u00fcksi alumise korruse t\u00fchjas magamistoas, \u00fcmbritsetuna puhaste linade ja r\u00e4tikute kuhjadest. Olin endale v\u00f5tnud \u00fclesandeks voltida ja panna kokku vabatahtlike komplektid. See on siis kotike isiklike puhaste linade ja r\u00e4tikutega, mis antakse igale vabatahtlikule, kes keskusesse saabub. Minu sisemine detailidele orienteeritud perfektsionist oli l\u00f5puks leidnud endale positiivse v\u00e4ljundi. Valisin hoolikalt linu ja r\u00e4tikuid, sobitades neid v\u00e4rvitooniti kokku ning silusin piinliku t\u00e4psusega k\u00f5ik nurgad kenasti sirgeks. Vaatasin valmislaotud komplekte ning kujutasin ette, kuidas keegi, kes saabub p\u00e4rast pikka reisi v\u00f5\u00f5rasse riiki, saab endale sellise ilusa hoole ja armastusega kokkupandud kotikese. Olin parasjagu oma t\u00f6\u00f6 tulemust imetlemas, kui tuppa astus Isabella, kes j\u00e4i tummalt seisma ning vaatas kordam\u00f6\u00f6da linadehunnikut ja mind. Tundsin end nagu v\u00e4ike laps, kes on just hobuse joonistamisega edukalt hakkama saanud ja presenteerib uhkelt oma t\u00f6\u00f6d: \u201cN\u00e4ed, ise tegin!\u201d Isabella asus mind taaskord taevani kiitma, kuid sel korral v\u00f5ttis ta ette ka minu iseloomu: \u201cK\u00e4rt, see on lihtsalt nii imetlusv\u00e4\u00e4rne, kuidas sa teed oma t\u00f6\u00f6d nii p\u00fchendunult, kui kiiresti sa oled k\u00f5ik selgeks \u00f5ppinud, kuidas sa juhendad ja \u00f5petad ka teisi vabatahtlikke\u2026 Sinust on nii palju abi ning sinu ilus hing ja armastus on k\u00f5ik nendes voodipesudes n\u00e4ha!\u201d Selle peale l\u00e4ks minu sees midagi liikuma ning ma ei suutnud laviini enam takistada. Pisarad hakkasid silma t\u00f5usma ja juba jooksidki pikad soojad nired m\u00f6\u00f6da mu p\u00f5ski alla. Purskasin endalegi ootamatult nutma: \u201cIsabella, mitte keegi pole kunagi mind nii palju hinnanud!\u201d Isabella k\u00fckitas minu juurde ja nii me seal puhaste linade vahel embasime, mina tema \u00f5la najal nuuksudes. Tundsin, kuidas kogu maailma raskus langes j\u00e4rsku \u00f5lgadelt, k\u00f5ik need aastad frustratsiooni, \u00fclet\u00f6\u00f6tamist, l\u00e4bip\u00f5lemist, orav rattas t\u00fchja jooksmist. Sain aru, et ma pole kuskilt otsast katki, vaid olen olnud lihtsalt valedes tingimustes. Et ma pole osanud kanaldada oma oskusi \u00f5igetesse allikatesse, et perfektsionism pole halb omadus, et s\u00fcdamest tulev tunnustus on edasiviiv j\u00f5ud ja kui sa oled v\u00e4sinud, tuleb seda tunnistada ja lubada endale puhkust.\u00a0 P\u00fchkisin pisarad ja l\u00f5petasin selleks p\u00e4evaks linade voltimise t\u00f6\u00f6, sest tundsin, et olen n\u00fc\u00fcdseks endast k\u00f5ik sellele tegevusele andnud ja vajan pausi. J\u00e4rjekordne kiitus Isabellale, kelle t\u00f6\u00f6jaotuse s\u00fcsteemis toimub iga natukese aja tagant rotatsioon, et ei tekiks t\u00fcdimust ja v\u00e4simust. Isabella soovitas mul tutvuda Marie Kondo ehk KonMari meetodiga, mis l\u00fchidalt kirjeldatuna \u00f5petabki, kuidas lihtsalt, aga efektiivselt organiseerida ruume ja selle kaudu muuta tervet oma elu. Ja t\u00f5esti, peab tunnistama, et t\u00e4pselt seda ma oma nahal tunda sain. Jagasin ka Naomi ja Mike’iga oma avastust, kes r\u00f5\u00f5mustasid minuga koos selle l\u00e4bimurde \u00fcle. Paraku meie harmoonilise \u00fchiselu meepotti sattus \u00f5ige pea \u00fcks t\u00f5rvatilk. Olin natuke j\u00e4lginud Naomi ja Mike’i suhet ning nende omap\u00e4rast d\u00fcnaamikat. Kui minu (ja teistega) oli Mike v\u00e4ga soe, hooliv ja heatujuline, siis Naomiga suheldes viskas vahepeal sisse mingeid omalaadseid vihas\u00e4hvatusi. Need olid v\u00e4ga pisikesed ja hetkelised ning sageli maskeeritud naljana, kuid siiski oli natuke v\u00f5\u00f5ras kuulda teda oma armsale punap\u00e4isele kaasale \u00fctlemas: “Because you’re an idiot!” Naomi iseenesest ei tundunud sellest eriti h\u00e4iritud, seega polnud ka minu asi midagi \u00f6elda. \u00dchel \u00f5htul aga lugesin voodis raamatut, kui Naomi tuli tuppa ja pistis hirmsasti oma kohvris kaevama. Mulle tuli meelde, et tahtsin ta k\u00e4est k\u00fcsida dollarite vahetamise kohta, mille peale neiu vastas midagi kiirelt oma n\u00e4gu varjates, kuid taipasin siis, et ta nutab. Istusin tema juurde, v\u00f5tsin \u00fcmbert kinni ja uurisin, et mis k\u00fcll ometi juhtus. “Mike j\u00e4ttis mu maha!” prahvatas Naomi. Olin sellest infost t\u00e4iesti \u0161okeeritud. Mis-mis n\u00fc\u00fcd? K\u00fcsisin, kas ta tahaks minuga jalutama tulla, mille peale Naomi kiirelt noogutas, seega vudisime koos vaikides \u00f5ue. Kadampa territooriumil oli keelatud alkoholi tarbimine ja suitsetamine, kuid Naomi oli kaasa haaranud paki suitsu, millega n\u00fc\u00fcd tatsasime KMC piiridest v\u00e4lja. See polnud just hetk, kus ma hakkaks talle moraali lugema, t\u00e4iskasvanud inimene teeb, mis tahab. Kuulasin \u00e4ra tema loo, kuidas noorpaarike oli l\u00e4inud koos tanklasse, kus lihtne vestlus kassapidajaga oli kulmineerunud sellega, et tanklast v\u00e4ljudes oli Mike pruta peale vihastanud ja teatanud: “Sa valmistad mulle piinlikkust, mulle aitab!” ja lihtsalt minema k\u00f5ndinud. Vaatasin talle suurte silmadega otsa \u2013 nii lihtsasti minnaksegi lahku\u00a0v\u00f5i?\u00a0Proovisin uurida, et kas neil oli taustalolevaid probleeme v\u00f5i teemasid, mis n\u00fc\u00fcd oma haripunkti leidsid. V\u00e4idetavalt esines aegajalt suhtes k\u00fcll mingeid s\u00f5nelusi, kuid ei midagi katastroofilist. Jalutasime ca 30 minutit k\u00fclmas pimedal metsateel, kuni Naomi oli l\u00f5puks valmis tagasi Aidamajja minema ja t\u00f5sise vestluse maha pidamiseks. Nende omavahelist vahelduvat s\u00f5nelust ja vaikust oli l\u00e4bi seina kuulda hiliste \u00f5htutundideni, kuni millalgi p\u00e4rast s\u00fcda\u00f6\u00f6d Naomi l\u00f5puks oma voodisse hiilis. Hommikul selgus, et nad olid maha pidanud \u00fche pika ausa vestluse, mis oli m\u00f5nda aega oma hetke oodanud. Mike’i sees olid nii mitmedki asjad kogunenud, mis teda Naomi k\u00e4itumises h\u00e4irisid ning ka Naomi polnud oma tundeid k\u00f5ige selgemini v\u00e4ljendanud. Seega leidis aset \u00fcks suude puhtaks r\u00e4\u00e4kimine, mille k\u00e4igus j\u00f5uti uute kompromisside ja lahendusteni. Naomi tunnistas, et ega tema pole ka oma k\u00e4itumises ja suhtlemises olnud puhas poiss. Kuigi mul tekkis veidi k\u00f5rgendatud valvelolek Mike’i suhtes, oli mul siiski hea meel, et nad said oma asjad klaaritud. Inimestena meeldisid nad eraldiseisvalt mulle m\u00f5lemad, seega kodurahu huvides oli tore, et nad pauguga ei otsustanud siin ja praegu lahku minna. Nii siis saime oma \u00f5nnelikku pereelu edasi elada! K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1200,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":["post-1199","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-usa"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/IMG_9776-2-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/IMG_9776-2-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"35":{"name":"USA","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=35"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1199","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1199"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1199\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1202,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1199\/revisions\/1202"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1200"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1199"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1199"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1199"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}