{"id":1194,"date":"2025-05-20T12:18:05","date_gmt":"2025-05-20T12:18:05","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1194"},"modified":"2025-05-20T12:22:04","modified_gmt":"2025-05-20T12:22:04","slug":"esimese-nadala-lopp-kmc-s-uued-plaanid-ja-uued-vabatahtlikud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1194","title":{"rendered":"Esimese n\u00e4dala l\u00f5pp KMC-s, uued plaanid ja uued vabatahtlikud"},"content":{"rendered":"

1. detsembri \u00f5htul heitsin Aidamajas oma voodisse pikali ja v\u00f5tsin otsusekindlalt k\u00e4tte arvuti. M\u00e4rkasin kuup\u00e4eva kalendris ja j\u00e4i hetkeks m\u00f5ttesse, sest 2. detsembril oli t\u00e4itumas kuus kuud minu Eestist lahkumisest. Pool aastat olin ma Eestist \u00e4ra olnud teel, reisimas, seiklemas. See tundus uskumatu, et ma olen n\u00fc\u00fcd siin, USAs. Ma polnud otseselt kahelnud enda v\u00f5imes seda reisi l\u00f5puni viia, k\u00fcsimus oli olnud pigem ajalises ja rahalises vastupidavuses. N\u00fc\u00fcd olin ma juba enam kui kindel, et see tiir \u00fcmber maailma tuleb \u00e4ra, isegi kui see t\u00e4hendab l\u00f5puks lihtsalt mitut v\u00e4ga pikka lendu koju. Aga gloobusele teen ma ringi peale! Kuidas siit n\u00fc\u00fcd aga edasi minna, rippus ikka veel vastuseta \u00f5hus. Aga nagu ma endale lubanud olin, siis esimene n\u00e4dal oli l\u00e4bi saanud ja ma olin edukalt suutnud v\u00e4lismaailma ignoreerida. <\/strong><\/p>\n

Seega l\u00f5in l\u00e4paka kaane lahti ja saatsin esimese asjana \u00e4ra kirja KMC Florida keskusesse, seej\u00e4rel kaks taotlust Trusted Housesittersisse kodu- ja loomahoiuks ning vastasin Workaways kirjale, mis oli pikalt mu postkastis ripakil olnud. Nimelt oli mulle kirjutanud \u00fcks 60ndates meesterahvas San Franciscost, kes oli kaelast allapoole h\u00f5ivatud ning otsis endale koju n\u00f6 isiklikku abistajat. Mehel oli lisaks kodus ka tema naine, kuid vabatahtliku t\u00f6\u00f6 oleks 30 tundi n\u00e4dalas olla olemas igap\u00e4evaste tegevuste jaoks nagu puldiga kanali vahetamine, janu kustutamine, jalutama viimine jne. Vastutasuks pakuti kompensatsiooni oma toa ja s\u00f6\u00f6gikordade n\u00e4ol. Mulle tekitas see kiri kahetisi tundeid, sest \u00fchest k\u00fcljest oleks lahe San Franciscos m\u00f5nda aega elada ning t\u00f6\u00f6 ise poleks ka kontimurdev (hooldustoiminguid ei eeldatud), kuid mehe profiil j\u00e4ttis temast veidi kentsaka mulje \u2013 seal oli kirjas, et mehel on 1) \u00a0v\u00e4ga tugevad poliitilised vasakpoolsed vaated ja ta soovib neid kindlasti k\u00f5igiga jagada; b) sarkastiline huumor. Kuigi kumbki nendest omadustest mulle eraldiseisvalt ei k\u00e4i vastukarva, eelistan ma enda (ajutiseks) koduks valida pigem neutraalsemat ja apoliitilisemat keskkonda. Teiste vabatahtlikega vesteldes selgus, et see sama mees oli nii mitmelegi teisele t\u00fcdrukule meie seltskonnast kirjutanud. Nende jaoks oli see t\u00e4ielik punane lipp ja nemad mehele ei vastanud, kuid minu see nii tugevat reaktsiooni ei tekitanud. Saan aru, et mees vajab v\u00e4ga abi ning soovib, et praeguse vabatahtliku lahkumisel oleks juba uuega t\u00f6\u00f6periood kokkulepitud. Lisaks on meil k\u00f5igil profiilil kirjas meie praegused ja tulevased sihtkohad, seega pole selles midagi \u00fcleliia imelikku, et me k\u00f5ik mehelt kirja olime saanud.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evaks olin saanud \u00fcllataval kombel vastused k\u00f5ikidele oma kirjadele \u2013 Florida keskus palus mul t\u00e4ita k\u00f5igepealt k\u00fcsimustiku minu oskuste ja huvivaldkondade kohta, et kaardistada, kuidas mind k\u00f5ige paremini rakendada saaks. Paar tundi hiljem tuli minu juurde Isabella ning r\u00e4\u00e4kis, kuidas kontorist olevat tuldud tema k\u00e4est k\u00fcsima, kas K\u00e4rdiga on k\u00f5ik ikka okei. Selgus, et Florida oli neile helistanud ja minu kohta aru p\u00e4rinud. Kuna kontorirahvas minuga kokku polnud puutunud, tuli neil info saamiseks minuga igap\u00e4evaselt koos t\u00f6\u00f6tava Isabella k\u00e4est uurida, et mis seis on. Isabella oli neile selle peale vastanud: “Kas K\u00e4rdiga on k\u00f5ik okei? Ei ole okei! K\u00e4rdiga on meil nii h\u00e4sti, et Florida vaadaku ette \u2013 neil veab, kui endale sellise vabatahtliku saab ning nende elu muutub t\u00e4ielikult!” Olin v\u00e4ga \u00fcllatunud Isabella niiv\u00f5rd tugevast vastusest, sest \u00fcldjuhul on tegu v\u00e4ga leebe, pehme ja tasase h\u00e4\u00e4lega naisterahvaga. T\u00e4nasin teda s\u00fcdamest sellise tagasiside eest, sest t\u00e4nu sellele vastusele v\u00f5ib vist \u00fcsna kindel olla, et Florida on n\u00f5us mind vastu v\u00f5tma. Ja nii ka l\u00e4ks \u2013 \u00f5htuks oli postkastis kiri, kus kinnitati, et nad ootavad mind enda juurde alates 23. detsembrist. Sellise kuup\u00e4eva olin ma ise v\u00e4lja pakkunud, sest mul polnud \u00f5rna aimugi, kui kaua v\u00f5iks aega v\u00f5tta New Yorgist Floridasse reisimisene, kuid teadsin, et kavatsen selle reisi ette v\u00f5tta m\u00f6\u00f6da maad, mitte lennates. J\u00f5uluks tahtsin olla igal juhul kindlas kohas, eelistatult kas kellegi pereringis v\u00f5i kogukonnas. Ma poleks osanud oodada, et lahendus k\u00fcsimusele “mis saab edasi” tuleb nii ruttu. N\u00fc\u00fcd j\u00e4i vaid \u00fcle hakata vahepealset aega planeerima!<\/p>\n

Kes m\u00e4letab, siis USAsse sisenemisel ostsin suvalise lennupileti Tokyosse, mille n\u00fc\u00fcd soovisin tagastada. Soetasin pileti eDreamsi lehe kaudu ning maksin veidi juurde, et oleks v\u00f5imalik piletit tagastada. Kui ma aga n\u00fc\u00fcd seda p\u00e4riselt teha tahtsin, selgus, et esiteks ei maksta mulle sugugi tagasi kogu seda summat \u2013 maha l\u00e4hevad maksud ja juurde makstud raha tagastatava pileti eest \u2013 ja teiseks saab seda teha AINULT telefoniteel. Tundsin, kuidas verer\u00f5hk t\u00f5useb l\u00e4bi pealae ja klomp kurku. Selge, t\u00e4ielik sk\u00e4mm. Mis point on tagastataval piletil, kui sa kogu raha tagasi ei saa?! Samuti polnud minu USA e-simi paketis telefoniminuteid, ainult internet, mis t\u00e4hendas, et mul polnud mingitki v\u00f5imalust neile helistada. L\u00f5puks otsustasin helistada oma Eesti numbri pealt ja loota, et see k\u00f5ne ei l\u00e4he mulle umbes sama palju maksma kui see lennupilet. Paraku polnud aga metsavahel mingit levi, seega oli k\u00f5nekeskusesse l\u00f6\u00f6gile saamine praktiliselt v\u00f5imatu. Kui mingi ime kaudu l\u00f5puks k\u00f5ne siiski l\u00e4bi l\u00e4ks, oli otseloomulikult teiselpool telefoni mingi arusaamatu aktsendiga hindu, kellega me \u00fcksteist vaevu kuulsime, sest mu levi katkes pidevalt. L\u00f5puks l\u00f5in frustreeritult k\u00f5ne kinni ja puhisesin vihaselt oma toas. Mism\u00f5ttes on \u00fcks asi nii keeruliseks aetud, et sul kaob igasugune isu oma raha k\u00e4tte saamiseks?! Kuid ma ei olnud veel n\u00f5us alla andma, sest \u00fcksk\u00f5ik kui t\u00fc\u00fctuks see asi on aetud, mina oma raha mingisugusele sk\u00e4mmivale reisifirmale k\u00fcll ei j\u00e4ta. Saatsin neile kurja kirja selgitades, kuidas mul ei ole v\u00f5imalik nendega \u00fchendust v\u00f5tta ning kuidas nende kohustus on minu sooviavalduse peale mulle raha tagasi kanda. Kirjutasin v\u00e4ga selgelt: “Palun lugeda k\u00e4esolev kiri minu pileti t\u00fchistamise sooviavalduseks.” Viimases h\u00e4das olin juba valmis 7. jaanuaril Tokyosse s\u00f5itma, kui t\u00fchistamine ei peaks \u00f5nnestuma. Kuid imekombel saabus j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks kirjale vastus, et minu tellimus on t\u00fchistatud ja raha tagastamine minu kontole v\u00f5ib aega v\u00f5tta kuni 30 p\u00e4eva. Ah, mida iganes. J\u00e4rgmine ime saabus aga samal p\u00e4eval, kui summa mulle juba tagastatigi. Ainult et algselt makstud 250st eurost sain mina tagasi 160\u20ac. Hea k\u00fcll, 90 eurot sai siis elu\u00fclikooli \u00f5ppemaksuks makstud \u2013 rohkem eDreamsiga asju ei aja. Meie saksa vabatahtlik jagas minuga veel ka sellist lehek\u00fclge, kust saab osta 10\u20ac eest ajutise lennupileti, mille tellimus t\u00fchistatakse automaatselt 24 tunni jooksul.<\/p>\n

Samuti tuli mulle kiire vastus \u00fchelt Trusted Housesittersi perelt Baltimore’ist, kellega leppisime kokku videok\u00f5ne kolmap\u00e4evaks ning San Francisco ratastoolimehega teisip\u00e4evaks. Nii tihedat kalendrit polnud mul juba v\u00e4ga ammu olnud! Elevus t\u00f5usis lakke ja tekkis selline tunne, et k\u00f5ik asjad hakkasidki korraga liikuma. Sellele k\u00f5igele lisaks sattusin \u00fcle pika aja suhtlema oma v\u00e4ga ammuse s\u00f5brannaga, kellega kontakt oli vahepeal katkenud, kuid n\u00fc\u00fcd kuidagi l\u00e4bi minu Instagrami postituste hakkasime taas r\u00e4\u00e4kima ning pakkusin, et v\u00f5iksime siis juba helistada. Nii peitsingi end \u00fche t\u00f6\u00f6p\u00e4eva hommikul peamaja kedlrikorruse tuppa voltimata linade vahele ning pidasime maha \u00fche toreda vestluse. Tundsin, kuidas aastad ja mitmed elud on vahepeal m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud, aga meid seob siiski huvi ja hoolimine \u00fcksteise heaolu p\u00e4rast. Ei mingit viisakat sissejuhatust, kohe asja kallale. Mul oli hea meel kuulda, et minu seiklused olid taaskordselt kellelegi andnud selle viimase t\u00f5uke elada elu rohkem oma s\u00fcdamesoovide ja v\u00e4hem teiste inimeste arvamuste v\u00f5i hukkam\u00f5istu hirmus. Nagu ma juba varem olen \u00f6elnud, siis koperdan hea meelega neid \u00e4mbreid siin k\u00f5igi eest, kui see on kellelegi inspireeriv ja julgustav. Selle tunde pealt oli v\u00e4ga m\u00f5nus minna uuele t\u00f6\u00f6p\u00e4evale vastu. Isabella j\u00e4ttis meid tol p\u00e4eval taas omap\u00e4i, sest tal polnud juba ammu t\u00e4iesti vaba p\u00e4eva olnud, kus ta saaks end vabatahtlike koordineerimist v\u00e4lja l\u00fclitada. Selleks ajaks oli ka retriit t\u00e4ies hoos, seega polnud vaja tube koristada ega voodilinu vahetada. Ainult hunnikutes pesu pesta ja kappi voltida.<\/p>\n

Lisaks pesumajandusele oli Isabella j\u00e4tnud meile nimekirja veidi v\u00e4hemt\u00e4htsamate \u00fclesannetega, nagu n\u00e4iteks koristustarvete korvide siltide v\u00e4ljavahetamine. Saatsin Laura ja Naomi WC-sid koristama ning asusin ise Mike’iga silte kleepima. Minu jaoks on alati l\u00f5ikamine, kleepimine ja muud t\u00e4pist\u00f6\u00f6d v\u00e4ga rahulduspakkuvad olnud. See on see koht, kus minu aju l\u00e4heb h\u00fcperfookusesse ja tekib \u00a0meditatiivne seisund, kus aju puhkab ning pinnale saavad ujuda uued m\u00f5tted, ideed, avastused. Selgus aga, et minu ja Mike’i ajud t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4ga <\/em>erinevalt, sest tema l\u00e4ks minu k\u00f5rval nokitsedes progresseeruvalt n\u00e4rvi. Alguses ei \u00f6elnud ma midagi, vaid j\u00e4lgisin vaikselt tema viltul\u00f5igatud ebakorrap\u00e4raseid sildikesi, teibiga jahmerdamist ja pidevat puhisemist: “See on nii tobe ja m\u00f5ttetu \u00fclesanne, miks me seda tegema peame?!” ATH koolilapse mustern\u00e4idis. M\u00f5tlesin teda vaadates, kui hea meel mul on, et ma temaga suhtes ei pea olema, sest sel juhul l\u00e4heksin ma ka ise n\u00e4rvi v\u00f5i \u00fcritaksin teda sellest olukorrast p\u00e4\u00e4sta, saates ta minema ja tehes kogu t\u00f6\u00f6 l\u00f5puks \u00fcksi \u00e4ra. Kuna ta aga polnud minu peika, ei tundnud ma vastutust teda tema emotsioonide eest p\u00e4\u00e4sta ning niiviisi distantsilt j\u00e4rgides tundus olukord palju lihtsam. K\u00fcsisin Mike’ilt: “Kas t\u00f5esti see lihtne \u00fclesanne ajab sind hetkel nii ebaporpotsionaalselt n\u00e4rvi v\u00f5i on siin all midagi muud?” Mike j\u00e4i korraks seisma ja m\u00f5tles: “Mul on tunne, et me raiskame aega nii m\u00f5ttetu asja peale, kui me v\u00f5iks teha midagi olulisemat. Ma tunnen ennast vist kasutuna.” \u2013 “Ahaa. Aga, Mike, meil ei ole praegu midagi muud asjalikku teha. See on k\u00f5ige t\u00e4htsam asi, mis vajab hetkel tegemist, et teistel tulevastel vabatahtlikel oleks ilusti sildistatud korvikesed k\u00e4ep\u00e4rast.” Selle peale mees veidi rahunes, m\u00f5tles j\u00e4lle natuke ja lausus: “Ma j\u00e4in m\u00f5tlema, et kas mul on veel midagi taustal h\u00e4irimas, kuna sa k\u00fcsisid. Ja tegelikult mu vend kirjutas eile, et on j\u00e4lle t\u00f6\u00f6tu ja n\u00fc\u00fcd see \u00e4rritab mind.” Nonii, heureka, j\u00f5udsime asja tuumani.<\/p>\n

Edasine t\u00f6\u00f6p\u00e4ev kulges juba palju ladusamalt, sest tulin oma “t\u00f6\u00f6meditatsioonist” v\u00e4lja ja keskendusin rohkem Mike’iga vestlemisele. Meil olid v\u00e4ga p\u00f5nevad jutuajamised, eelk\u00f5ige teemadel nagu s\u00fcnkroonsus, saatus ja kuidas mingid j\u00e4rjestused v\u00f5i kokkusattumused elus on suunanud meid just sinna, kuhu vaja. Avasin Mike’ile ka oma mureteemat, kuidas minust kipub alati ootamatult saama see vastutav isik, kelle poole k\u00f5ik p\u00f6\u00f6rduvad, isegi kui ma \u00fcritan sujuvalt massi sulanduda. Aga ma lihtsalt ei saa sinna midagi teha, et ma m\u00e4rkan detaile rohkem kui keskmine inimene ega saa neid m\u00e4rkamisi lihtsalt ignoreerida. Samuti tekib mul t\u00f6\u00f6keskkondades kiirelt \u00fcldpilt ning m\u00e4rkan n\u00f5rku kohti, kuidas saaks s\u00fcsteeme parandada jne. Mike’il l\u00e4ks j\u00e4rsku tuluke p\u00f5lema: “Issand! Ma just sain aru, et ma ka ju olen automaatselt p\u00f6\u00f6rdunud k\u00f5igi oma k\u00fcsimustega sinu poole, selle asemel, et ise vastuseid otsida… Sa tundud k\u00f5ike teadvat, aga tegelikult oled ju ka ainult n\u00e4dal aega siin olnud!” Muigasin m\u00f5rult, sest see oli minu teooria \u00f5pikun\u00e4ide. \u00a0Lohutasin Mike’i: “Hetkel on see t\u00e4itsa normaalne, sest meist neljast ma teangi k\u00f5ige paremini, kus mis asub, seega on oluliselt efektiisem, kui ma \u00fctlen sulle, kust pesuvahendeid leida, selle asemel, et sa ise m\u00f6\u00f6da kappe kolad, midagi ei leia ja n\u00e4rvi l\u00e4hed.” Tunnistasin Mike’ile, et kuigi olen seda osa endast alati lahterdanud negatiivseks \u2013 on minu liigne agarus ju kulmineerunud korduvate l\u00e4bip\u00f5lemistega \u2013, siis siin keskkonnas tekkis mul uus vaatenurk. Kui ma v\u00f5tan igalpool liiga palju vastutust, miks ma siis ei otsi endale t\u00f6\u00f6kohta, kus minu t\u00f6\u00f6 ongi rohkem vastutada? Probleem on olnud ju tegelikult selles, et minu ametirollid on olnud teistega samal pulgal, kuid mina olen v\u00f5tnud endale rohkem \u00fclesandeid, kui minu palgatase on n\u00f5udnud. Aga kui minu t\u00f6\u00f6 h\u00f5lmakski juhtivat rolli ja saaks selle eest vastavat palka, \u00e4kki ma siis ei p\u00f5leks l\u00e4bi? Tuumapommi-v\u00e4\u00e4riline plahvatus m\u00f5ttemaailma muutuses.<\/p>\n

K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1. detsembri \u00f5htul heitsin Aidamajas oma voodisse pikali ja v\u00f5tsin otsusekindlalt k\u00e4tte arvuti. M\u00e4rkasin kuup\u00e4eva kalendris ja j\u00e4i hetkeks m\u00f5ttesse, sest 2. detsembril oli t\u00e4itumas kuus kuud minu Eestist lahkumisest. Pool aastat olin ma Eestist \u00e4ra olnud teel, reisimas, seiklemas. See tundus uskumatu, et ma olen n\u00fc\u00fcd siin, USAs. Ma polnud otseselt kahelnud enda v\u00f5imes seda reisi l\u00f5puni viia, k\u00fcsimus oli olnud pigem ajalises ja rahalises vastupidavuses. N\u00fc\u00fcd olin ma juba enam kui kindel, et see tiir \u00fcmber maailma tuleb \u00e4ra, isegi kui see t\u00e4hendab l\u00f5puks lihtsalt mitut v\u00e4ga pikka lendu koju. Aga gloobusele teen ma ringi peale! Kuidas siit n\u00fc\u00fcd aga edasi minna, rippus ikka veel vastuseta \u00f5hus. Aga nagu ma endale lubanud olin, siis esimene n\u00e4dal oli l\u00e4bi saanud ja ma olin edukalt suutnud v\u00e4lismaailma ignoreerida. Seega l\u00f5in l\u00e4paka kaane lahti ja saatsin esimese asjana \u00e4ra kirja KMC Florida keskusesse, seej\u00e4rel kaks taotlust Trusted Housesittersisse kodu- ja loomahoiuks ning vastasin Workaways kirjale, mis oli pikalt mu postkastis ripakil olnud. Nimelt oli mulle kirjutanud \u00fcks 60ndates meesterahvas San Franciscost, kes oli kaelast allapoole h\u00f5ivatud ning otsis endale koju n\u00f6 isiklikku abistajat. Mehel oli lisaks kodus ka tema naine, kuid vabatahtliku t\u00f6\u00f6 oleks 30 tundi n\u00e4dalas olla olemas igap\u00e4evaste tegevuste jaoks nagu puldiga kanali vahetamine, janu kustutamine, jalutama viimine jne. Vastutasuks pakuti kompensatsiooni oma toa ja s\u00f6\u00f6gikordade n\u00e4ol. Mulle tekitas see kiri kahetisi tundeid, sest \u00fchest k\u00fcljest oleks lahe San Franciscos m\u00f5nda aega elada ning t\u00f6\u00f6 ise poleks ka kontimurdev (hooldustoiminguid ei eeldatud), kuid mehe profiil j\u00e4ttis temast veidi kentsaka mulje \u2013 seal oli kirjas, et mehel on 1) \u00a0v\u00e4ga tugevad poliitilised vasakpoolsed vaated ja ta soovib neid kindlasti k\u00f5igiga jagada; b) sarkastiline huumor. Kuigi kumbki nendest omadustest mulle eraldiseisvalt ei k\u00e4i vastukarva, eelistan ma enda (ajutiseks) koduks valida pigem neutraalsemat ja apoliitilisemat keskkonda. Teiste vabatahtlikega vesteldes selgus, et see sama mees oli nii mitmelegi teisele t\u00fcdrukule meie seltskonnast kirjutanud. Nende jaoks oli see t\u00e4ielik punane lipp ja nemad mehele ei vastanud, kuid minu see nii tugevat reaktsiooni ei tekitanud. Saan aru, et mees vajab v\u00e4ga abi ning soovib, et praeguse vabatahtliku lahkumisel oleks juba uuega t\u00f6\u00f6periood kokkulepitud. Lisaks on meil k\u00f5igil profiilil kirjas meie praegused ja tulevased sihtkohad, seega pole selles midagi \u00fcleliia imelikku, et me k\u00f5ik mehelt kirja olime saanud. Esmasp\u00e4evaks olin saanud \u00fcllataval kombel vastused k\u00f5ikidele oma kirjadele \u2013 Florida keskus palus mul t\u00e4ita k\u00f5igepealt k\u00fcsimustiku minu oskuste ja huvivaldkondade kohta, et kaardistada, kuidas mind k\u00f5ige paremini rakendada saaks. Paar tundi hiljem tuli minu juurde Isabella ning r\u00e4\u00e4kis, kuidas kontorist olevat tuldud tema k\u00e4est k\u00fcsima, kas K\u00e4rdiga on k\u00f5ik ikka okei. Selgus, et Florida oli neile helistanud ja minu kohta aru p\u00e4rinud. Kuna kontorirahvas minuga kokku polnud puutunud, tuli neil info saamiseks minuga igap\u00e4evaselt koos t\u00f6\u00f6tava Isabella k\u00e4est uurida, et mis seis on. Isabella oli neile selle peale vastanud: “Kas K\u00e4rdiga on k\u00f5ik okei? Ei ole okei! K\u00e4rdiga on meil nii h\u00e4sti, et Florida vaadaku ette \u2013 neil veab, kui endale sellise vabatahtliku saab ning nende elu muutub t\u00e4ielikult!” Olin v\u00e4ga \u00fcllatunud Isabella niiv\u00f5rd tugevast vastusest, sest \u00fcldjuhul on tegu v\u00e4ga leebe, pehme ja tasase h\u00e4\u00e4lega naisterahvaga. T\u00e4nasin teda s\u00fcdamest sellise tagasiside eest, sest t\u00e4nu sellele vastusele v\u00f5ib vist \u00fcsna kindel olla, et Florida on n\u00f5us mind vastu v\u00f5tma. Ja nii ka l\u00e4ks \u2013 \u00f5htuks oli postkastis kiri, kus kinnitati, et nad ootavad mind enda juurde alates 23. detsembrist. Sellise kuup\u00e4eva olin ma ise v\u00e4lja pakkunud, sest mul polnud \u00f5rna aimugi, kui kaua v\u00f5iks aega v\u00f5tta New Yorgist Floridasse reisimisene, kuid teadsin, et kavatsen selle reisi ette v\u00f5tta m\u00f6\u00f6da maad, mitte lennates. J\u00f5uluks tahtsin olla igal juhul kindlas kohas, eelistatult kas kellegi pereringis v\u00f5i kogukonnas. Ma poleks osanud oodada, et lahendus k\u00fcsimusele “mis saab edasi” tuleb nii ruttu. N\u00fc\u00fcd j\u00e4i vaid \u00fcle hakata vahepealset aega planeerima! Kes m\u00e4letab, siis USAsse sisenemisel ostsin suvalise lennupileti Tokyosse, mille n\u00fc\u00fcd soovisin tagastada. Soetasin pileti eDreamsi lehe kaudu ning maksin veidi juurde, et oleks v\u00f5imalik piletit tagastada. Kui ma aga n\u00fc\u00fcd seda p\u00e4riselt teha tahtsin, selgus, et esiteks ei maksta mulle sugugi tagasi kogu seda summat \u2013 maha l\u00e4hevad maksud ja juurde makstud raha tagastatava pileti eest \u2013 ja teiseks saab seda teha AINULT telefoniteel. Tundsin, kuidas verer\u00f5hk t\u00f5useb l\u00e4bi pealae ja klomp kurku. Selge, t\u00e4ielik sk\u00e4mm. Mis point on tagastataval piletil, kui sa kogu raha tagasi ei saa?! Samuti polnud minu USA e-simi paketis telefoniminuteid, ainult internet, mis t\u00e4hendas, et mul polnud mingitki v\u00f5imalust neile helistada. L\u00f5puks otsustasin helistada oma Eesti numbri pealt ja loota, et see k\u00f5ne ei l\u00e4he mulle umbes sama palju maksma kui see lennupilet. Paraku polnud aga metsavahel mingit levi, seega oli k\u00f5nekeskusesse l\u00f6\u00f6gile saamine praktiliselt v\u00f5imatu. Kui mingi ime kaudu l\u00f5puks k\u00f5ne siiski l\u00e4bi l\u00e4ks, oli otseloomulikult teiselpool telefoni mingi arusaamatu aktsendiga hindu, kellega me \u00fcksteist vaevu kuulsime, sest mu levi katkes pidevalt. L\u00f5puks l\u00f5in frustreeritult k\u00f5ne kinni ja puhisesin vihaselt oma toas. Mism\u00f5ttes on \u00fcks asi nii keeruliseks aetud, et sul kaob igasugune isu oma raha k\u00e4tte saamiseks?! Kuid ma ei olnud veel n\u00f5us alla andma, sest \u00fcksk\u00f5ik kui t\u00fc\u00fctuks see asi on aetud, mina oma raha mingisugusele sk\u00e4mmivale reisifirmale k\u00fcll ei j\u00e4ta. Saatsin neile kurja kirja selgitades, kuidas mul ei ole v\u00f5imalik nendega \u00fchendust v\u00f5tta ning kuidas nende kohustus on minu sooviavalduse peale mulle raha tagasi kanda. Kirjutasin v\u00e4ga selgelt: “Palun lugeda k\u00e4esolev kiri minu pileti t\u00fchistamise sooviavalduseks.” Viimases h\u00e4das olin juba valmis 7. jaanuaril Tokyosse s\u00f5itma, kui t\u00fchistamine ei peaks \u00f5nnestuma. Kuid imekombel saabus j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks kirjale vastus, et minu tellimus on t\u00fchistatud ja raha tagastamine minu kontole v\u00f5ib aega v\u00f5tta kuni 30 p\u00e4eva. Ah, mida iganes. J\u00e4rgmine ime saabus aga samal p\u00e4eval, kui summa mulle juba tagastatigi. Ainult et algselt makstud 250st eurost sain mina tagasi 160\u20ac. Hea k\u00fcll, 90 eurot sai siis elu\u00fclikooli \u00f5ppemaksuks makstud \u2013 rohkem eDreamsiga asju ei aja. Meie saksa vabatahtlik jagas minuga veel ka sellist lehek\u00fclge, kust saab osta 10\u20ac eest ajutise lennupileti, mille tellimus t\u00fchistatakse automaatselt 24 tunni jooksul. Samuti tuli mulle kiire vastus \u00fchelt Trusted Housesittersi perelt Baltimore’ist, kellega leppisime kokku videok\u00f5ne kolmap\u00e4evaks ning San Francisco ratastoolimehega teisip\u00e4evaks. Nii tihedat kalendrit polnud mul juba v\u00e4ga ammu olnud! Elevus t\u00f5usis lakke ja tekkis selline tunne, et k\u00f5ik asjad hakkasidki korraga liikuma. Sellele k\u00f5igele lisaks sattusin \u00fcle pika aja suhtlema oma v\u00e4ga ammuse s\u00f5brannaga, kellega kontakt oli vahepeal katkenud, kuid n\u00fc\u00fcd kuidagi l\u00e4bi minu Instagrami postituste hakkasime taas r\u00e4\u00e4kima ning pakkusin, et v\u00f5iksime siis juba helistada. Nii peitsingi end \u00fche t\u00f6\u00f6p\u00e4eva hommikul peamaja kedlrikorruse tuppa voltimata linade vahele ning pidasime maha \u00fche toreda vestluse. Tundsin, kuidas aastad ja mitmed elud on vahepeal m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud, aga meid seob siiski huvi ja hoolimine \u00fcksteise heaolu p\u00e4rast. Ei mingit viisakat sissejuhatust, kohe asja kallale. Mul oli hea meel kuulda, et minu seiklused olid taaskordselt kellelegi andnud selle viimase t\u00f5uke elada elu rohkem oma s\u00fcdamesoovide ja v\u00e4hem teiste inimeste arvamuste v\u00f5i hukkam\u00f5istu hirmus. Nagu ma juba varem olen \u00f6elnud, siis koperdan hea meelega neid \u00e4mbreid siin k\u00f5igi eest, kui see on kellelegi inspireeriv ja julgustav. Selle tunde pealt oli v\u00e4ga m\u00f5nus minna uuele t\u00f6\u00f6p\u00e4evale vastu. Isabella j\u00e4ttis meid tol p\u00e4eval taas omap\u00e4i, sest tal polnud juba ammu t\u00e4iesti vaba p\u00e4eva olnud, kus ta saaks end vabatahtlike koordineerimist v\u00e4lja l\u00fclitada. Selleks ajaks oli ka retriit t\u00e4ies hoos, seega polnud vaja tube koristada ega voodilinu vahetada. Ainult hunnikutes pesu pesta ja kappi voltida. Lisaks pesumajandusele oli Isabella j\u00e4tnud meile nimekirja veidi v\u00e4hemt\u00e4htsamate \u00fclesannetega, nagu n\u00e4iteks koristustarvete korvide siltide v\u00e4ljavahetamine. Saatsin Laura ja Naomi WC-sid koristama ning asusin ise Mike’iga silte kleepima. Minu jaoks on alati l\u00f5ikamine, kleepimine ja muud t\u00e4pist\u00f6\u00f6d v\u00e4ga rahulduspakkuvad olnud. See on see koht, kus minu aju l\u00e4heb h\u00fcperfookusesse ja tekib \u00a0meditatiivne seisund, kus aju puhkab ning pinnale saavad ujuda uued m\u00f5tted, ideed, avastused. Selgus aga, et minu ja Mike’i ajud t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4ga erinevalt, sest tema l\u00e4ks minu k\u00f5rval nokitsedes progresseeruvalt n\u00e4rvi. Alguses ei \u00f6elnud ma midagi, vaid j\u00e4lgisin vaikselt tema viltul\u00f5igatud ebakorrap\u00e4raseid sildikesi, teibiga jahmerdamist ja pidevat puhisemist: “See on nii tobe ja m\u00f5ttetu \u00fclesanne, miks me seda tegema peame?!” ATH koolilapse mustern\u00e4idis. M\u00f5tlesin teda vaadates, kui hea meel mul on, et ma temaga suhtes ei pea olema, sest sel juhul l\u00e4heksin ma ka ise n\u00e4rvi v\u00f5i \u00fcritaksin teda sellest olukorrast p\u00e4\u00e4sta, saates ta minema ja tehes kogu t\u00f6\u00f6 l\u00f5puks \u00fcksi \u00e4ra. Kuna ta aga polnud minu peika, ei tundnud ma vastutust teda tema emotsioonide eest p\u00e4\u00e4sta ning niiviisi distantsilt j\u00e4rgides tundus olukord palju lihtsam. K\u00fcsisin Mike’ilt: “Kas t\u00f5esti see lihtne \u00fclesanne ajab sind hetkel nii ebaporpotsionaalselt n\u00e4rvi v\u00f5i on siin all midagi muud?” Mike j\u00e4i korraks seisma ja m\u00f5tles: “Mul on tunne, et me raiskame aega nii m\u00f5ttetu asja peale, kui me v\u00f5iks teha midagi olulisemat. Ma tunnen ennast vist kasutuna.” \u2013 “Ahaa. Aga, Mike, meil ei ole praegu midagi muud asjalikku teha. See on k\u00f5ige t\u00e4htsam asi, mis vajab hetkel tegemist, et teistel tulevastel vabatahtlikel oleks ilusti sildistatud korvikesed k\u00e4ep\u00e4rast.” Selle peale mees veidi rahunes, m\u00f5tles j\u00e4lle natuke ja lausus: “Ma j\u00e4in m\u00f5tlema, et kas mul on veel midagi taustal h\u00e4irimas, kuna sa k\u00fcsisid. Ja tegelikult mu vend kirjutas eile, et on j\u00e4lle t\u00f6\u00f6tu ja n\u00fc\u00fcd see \u00e4rritab mind.” Nonii, heureka, j\u00f5udsime asja tuumani. Edasine t\u00f6\u00f6p\u00e4ev kulges juba palju ladusamalt, sest tulin oma “t\u00f6\u00f6meditatsioonist” v\u00e4lja ja keskendusin rohkem Mike’iga vestlemisele. Meil olid v\u00e4ga p\u00f5nevad jutuajamised, eelk\u00f5ige teemadel nagu s\u00fcnkroonsus, saatus ja kuidas mingid j\u00e4rjestused v\u00f5i kokkusattumused elus on suunanud meid just sinna, kuhu vaja. Avasin Mike’ile ka oma mureteemat, kuidas minust kipub alati ootamatult saama see vastutav isik, kelle poole k\u00f5ik p\u00f6\u00f6rduvad, isegi kui ma \u00fcritan sujuvalt massi sulanduda. Aga ma lihtsalt ei saa sinna midagi teha, et ma m\u00e4rkan detaile rohkem kui keskmine inimene ega saa neid m\u00e4rkamisi lihtsalt ignoreerida. Samuti tekib mul t\u00f6\u00f6keskkondades kiirelt \u00fcldpilt ning m\u00e4rkan n\u00f5rku kohti, kuidas saaks s\u00fcsteeme parandada jne. Mike’il l\u00e4ks j\u00e4rsku tuluke p\u00f5lema: “Issand! Ma just sain aru, et ma ka ju olen automaatselt p\u00f6\u00f6rdunud k\u00f5igi oma k\u00fcsimustega sinu poole, selle asemel, et ise vastuseid otsida… Sa tundud k\u00f5ike teadvat, aga tegelikult oled ju ka ainult n\u00e4dal aega siin olnud!” Muigasin m\u00f5rult, sest see oli minu teooria \u00f5pikun\u00e4ide. \u00a0Lohutasin Mike’i: “Hetkel on see t\u00e4itsa normaalne, sest meist neljast ma teangi k\u00f5ige paremini, kus mis asub, seega on oluliselt efektiisem, kui ma \u00fctlen sulle, kust pesuvahendeid leida, selle asemel, et sa ise m\u00f6\u00f6da kappe kolad, midagi ei leia ja n\u00e4rvi l\u00e4hed.” Tunnistasin Mike’ile, et kuigi olen seda osa endast alati lahterdanud negatiivseks \u2013 on minu liigne agarus ju kulmineerunud korduvate l\u00e4bip\u00f5lemistega \u2013, siis siin keskkonnas tekkis mul uus vaatenurk. Kui ma v\u00f5tan igalpool liiga palju vastutust, miks ma siis ei otsi endale t\u00f6\u00f6kohta, kus minu t\u00f6\u00f6 ongi rohkem vastutada? Probleem on olnud ju tegelikult selles, et minu ametirollid on olnud teistega samal pulgal, kuid mina olen v\u00f5tnud endale rohkem \u00fclesandeid, kui minu palgatase on n\u00f5udnud. Aga kui minu t\u00f6\u00f6 h\u00f5lmakski juhtivat rolli ja saaks selle eest vastavat palka, \u00e4kki ma siis ei p\u00f5leks l\u00e4bi? Tuumapommi-v\u00e4\u00e4riline plahvatus m\u00f5ttemaailma muutuses. K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1191,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":["post-1194","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-usa"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/IMG_9769-2-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/IMG_9769-2-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"35":{"name":"USA","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=35"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1194","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1194"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1194\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1198,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1194\/revisions\/1198"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1191"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1194"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1194"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1194"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}