{"id":1189,"date":"2025-05-16T15:04:57","date_gmt":"2025-05-16T15:04:57","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1189"},"modified":"2025-05-16T15:04:57","modified_gmt":"2025-05-16T15:04:57","slug":"kuidas-minust-jarsku-vabatahtlike-drilliohvitser-sai","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1189","title":{"rendered":"Kuidas minust j\u00e4rsku vabatahtlike drilliohvitser sai"},"content":{"rendered":"

30. november oli Kadampas huvitav p\u00e4ev, sest meile saabus kolm uut vabatahtlikku, kuid vanad polnud veel lahkunud. Esimesena j\u00f5udsid kohale Mike ja Naomi ehk inglise-iiri segapaar, kes oli viimased kuud veetnud m\u00f6\u00f6da USAd ringi r\u00e4nnates ja erinevaid Workawaysid tehes ning leidsid, et hea viis oma reisi l\u00f5petada oleks budistide juures mediteerides. Mike oli 38aastane inglane ja Naomi 27aastane iirlanna, kes olid kohtunud \u00fcldse Tais inglise keelt \u00f5petades. N\u00fc\u00fcd olid nad kaks aastat koos olnud ja m\u00f6\u00f6da ilma r\u00e4nnanud. V\u00e4ga kihvt! Maria, kes oli p\u00fchap\u00e4eval lahkumas, v\u00f5ttis endale kohe giidi rolli ja asus uutele vabatahtlikele tutvustavat tuuri l\u00e4bi viima. Mina nendega esimesel p\u00e4eval veel nii v\u00e4ga kokku ei puutunud, sest seda s\u00e4distamist oli k\u00f5igil piisavalt.\u00a0<\/span><\/strong><\/p>\n

Paar tundi hiljem \u00fchines meiega l\u00f5unalauas kolmas vabatahtlik \u2013 ameeriklane. Mees tundus v\u00e4limuse j\u00e4rgi olevat hilistes kolmek\u00fcmnendates ning t\u00f5eline hipilik maamees. Ta r\u00e4\u00e4kis k\u00f5igile uhkelt, kuidas nad s\u00f5pradega kolmekesi ehitasid \u00fcles farmi ja seal siis 10 aastat Workaway vabatahtlikke endale appi v\u00f5tsid, nii et temal on nii ja nii palju kogemusi selle asjaga. N\u00fc\u00fcd olevat farm maha m\u00fc\u00fcdud ja mees n\u00f6 kodutu ehk siis otsustanud ise m\u00f6\u00f6da USAt Workaway najal ringi reisida. Mees tundus v\u00e4ga enesekindel ja entusiastlik, kuid veidi hiljem p\u00e4rast l\u00f5unat avastasin ta koos \u00fche retriidik\u00fclalisega k\u00f6\u00f6gis istumast, t\u00f5sine ja rahutu, t\u00f5usis muudkui p\u00fcsti ja tundus \u00f5ue pealt mingit autot otsivat. Rohkem ma teda p\u00e4eva jooksul ei n\u00e4inud ja \u00fcleliia selle \u00fcle ka pead ei murdnud, kuid \u00f5htul selgus, et Mike oli n\u00e4inud noormeest lahkuvat. See lahvatas t\u00f5elise elevuse ja draama meie nii rahulikus Aidamajas. Mis juhtus? Miks? Aga ta ju alles tuli? Kuhu ta l\u00e4ks? Nii palju k\u00fcsimusi, nii v\u00e4he vastuseid. Selgus, et mehe jaoks oli saabunud kraet\u00e4is k\u00fclma vett siis, kui Isabella oli palunud tal allkirjastada n\u00f6 keskuse vastutusest vabastamise leping. Olime k\u00f5ik samale lepingule pikemalt m\u00f5tlemata allkirja andnud, seega tundus imelik, et selline asi v\u00f5iks kellegi nii rivist v\u00e4lja l\u00fc\u00fca, et ta lahkub. Arutasime omakeskis, et ega keegi n\u00fc\u00fcd seda lepingut \u00fclem\u00e4\u00e4ra t\u00e4pselt ka l\u00e4bi ei lugenud, aga seal oli midagi sellist kirjas, et a la kuna Kadampa on mittetulunduslik organisatsioon ja see pole t\u00f6\u00f6suhe, siis keskus loobub igasugusest vastutusest, kui meiega peaks t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus midagi juhtuma. Meie jaoks ei olnud selles midagi \u0161okeerivat, sest enamikel (kui mitte k\u00f5igil) vabatahtlikel oli siiski tervisekindlustus endal olemas. Aga ameeriklane oli selle \u00fcle hakanud hirmsasti trianglit l\u00f6\u00f6ma, et temal on \u00f5igused ja neil pole \u00f5igust ja tema on nii palju vabatahtlikega ise t\u00f6\u00f6d teinud ega palunud neil kunagi midagi sellist allkirjastada. V\u00f5ib-olla ta lootis, et kukub kuskilt redeli otsast alla ja saab paark\u00fcmmend tuhat dollarit kompensatsiooniks, kes teab. Meie teda igatahes igatsema ei j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n

Istusime veel viimast korda vabatahtlikega World Peace Cafe\u2019sse maha ja arutasime, et kes kuhu edasi edasi suundub. Johniga vahetasime meiliaadresse, sest olin lubanud talle t\u00f5lkida \u00fche oma artikli inglise keelde, et ta saaks anda tagasisidet, kas ma siis ikka olen kirjanik v\u00f5i mitte (etteruttavalt v\u00f5in \u00f6elda, et John pidas mind igati kirjanikuneitsi tiitli v\u00e4\u00e4riliseks!). Ja j\u00e4rgmisel hommikul nad l\u00e4inud olidki\u2026 M\u00e4rkasin veidi p\u00e4rast nende lahkumist, et Maria m\u00fcts oli minu k\u00e4tte j\u00e4\u00e4nud. Saatsin talle s\u00f5numi, et appi-appi, kas saan selle kuidagi tagastada. \u201cSee oligi m\u00f5eldud sulle j\u00e4\u00e4ma, naudi!\u201d vastas Maria armsalt. Ah, mulle nii-nii see samblaroheline m\u00fcts \u00a0meeldis, et t\u00e4nasin teda kohe heldinult selle \u017eesti eest.\u00a0<\/span>Pikalt polnud aga aega heietada, sest meil Lauraga algas kibekiire t\u00f6\u00f6p\u00e4ev. \u00d5igus, Naomil ja Mike\u2019il meiega koos. Ma olin tegelikult juba ette natuke n\u00e4rvis, sest Isabella oli j\u00e4tnud nimekirja tubadest, mis vajavad k\u00f5ik vahetamist, ja esimest korda tuli seda k\u00f5ike teha aja peale, sest p\u00e4rastl\u00f5unal olid juba uued k\u00fclalised sisse kolimas. Isabella ise oli aga terve p\u00e4eva residentide koosolekul ega saanud meile abiks olla. Samuti tuli kahes toas voodipesud \u00e4ra v\u00f5tta, pesta, kuivatada ja need samad tagasi panna ning seda k\u00f5ike enne l\u00f5unat, sest suuri voodipesusid oli meil ainult kaks paari. Aga no pressure<\/i>, eksole. Meil olid ka Naomi ja Mike abiks, kuid kuna see oli nende esimene p\u00e4ev, tuli lisaks kogu selle koristusoperatsiooni koordineerimisele samaaegselt neid v\u00e4lja \u00f5petada. Kuna Laura inglise keelt v\u00e4ga ei r\u00e4\u00e4kinud ja teised polnud t\u00f6\u00f6ga veel tuttavad, siis langes kogu v\u00e4lja\u00f5pe ning tubade ja t\u00f6\u00f6de j\u00e4rjekorra manageerimine t\u00e4ielikult minu \u00f5lule, mist\u00f5ttu tundsin kohe hommikul korralikku survet, et p\u00e4eva \u00f5nnestumine on minu otsustest s\u00f5ltuv. Isabella oli k\u00fcll \u00f6elnud, et mitte ei tohi stressi minna ja midagi ei juhtu, kui k\u00fclaliste tulekuks pole toad valmis! Teete rahulikult ja nii, kuidas jaksate, kindlasti mitte stressata!<\/p>\n

Noh, teeorias hea \u00f6elda, aga mina k\u00e4sitlesin seda p\u00e4eva nagu t\u00f5eline drilliohvitser \u2013 iga minut on arvel ja k\u00f5ik peab olema loogiliselt l\u00e4bim\u00f5eldud, et mitte v\u00e4\u00e4rtuslikku aega raisata. Irooniline oli kogu olukorra juures see, et ma olin tulnud ju keskusesse heade kavatsustega v\u00f5tta rahulikult, keskenduda t\u00f6\u00f6 kaudu mediteerimisele ja teha lihtsalt seda, mis mulle \u00f6eldakse, ilma ise liigselt m\u00f5tlemata. Aga n\u00e4ed, elu ikka m\u00e4ngib vingerpussi ja taaskord leian ennast musterolukorrast, kus tehes teistega sama t\u00f6\u00f6d ja olles v\u00f5rdsel pulgal, satun ikkagi kuidagi v\u00f5tma endale rohkem vastutust ja olema kuidagi v\u00f5rdsemast v\u00f5rdsem. Polnud ju keegi mulle mingit vastutavat rolli andnud v\u00f5i mind mingiks vabatahtlike r\u00fchmajuhiks m\u00e4\u00e4ranud, kuid siin ma n\u00fc\u00fcd taas olin, kolm vaprat silmapaari mulle ootavalt otsa vaatamas, et ma neile \u00fctleks, mis tegema pean. Mis ma teha saan, et mul on kaasas\u00fcndinud liidriomadused, juba lapsest saadik olen selline korraldaja ja lipumees olnud. Ikka k\u00f5ige ees ja pea p\u00fcsti. Selle rolli suur miinus, mida ma juba n\u00e4gin taas juhtumas, on see, et k\u00f5ik teised l\u00f5petavad oma peaga m\u00f5tlemise ja vaatavad ainult sulle otsa, et kuidas mingeid olukordi lahendada, mis omakorda tekitab mulle mitmekordselt vaimset koormust juurde. Ja nagu elu on n\u00e4idanud, viib ikka ja j\u00e4lle l\u00e4bip\u00f5lemiseni.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kohe p\u00e4eva alguses, kui meil oli aega niigi v\u00e4he, sain esimese prohmakaga hakkama \u2013 t\u00f5mbasin automaatselt ilma m\u00f5tlemata pesuruumi ukse kinni. Nimelt k\u00e4ib nii selle pisikese toa, kus on pesumasin ja kuivati, kui ka k\u00f5ikide koridorikappide, kus on puhtad linad ja koristusvahendid, uks sneprisse ning see v\u00f5ti on ainult Isabellal. Kirjutasin k\u00f5igepealt Isabellale ja ootasin viis minutit, vaikus. Seej\u00e4rel jooksin \u00fcle hoovi tema pisikese maja juurde ja koputasin ettevaatlikult. Majas olev koer hakkas l\u00f5ugama, kuid keegi ukse vastu ei tulnud. Koputasin veidi k\u00f5vemini. Selle peale ilmus \u00fcks Isabella majakaaslastest, ehitusmees Bryan uksele, kellele ma siis puterdasin, et oleks vaja Isabellat ja et pesuruumi uks l\u00e4ks lukku, ups. Bryanil oli aga v\u00f5ti t\u00e4itsa olemas, seega saime selle mure kiirelt lahendatud. \u00d5nneks olid ka Naomi ja Mike v\u00e4ga head \u00f5pilased ning Lauraga sujus meil ka t\u00f6\u00f6jaotus alati suurep\u00e4raselt, eelk\u00f5ige, kuna keelebarj\u00e4\u00e4ri t\u00f5ttu r\u00e4\u00e4kisime ainult nii palju, kui t\u00f6\u00f6 n\u00f5udis. Selgitasin uutele, et enne igast toast lahkumist v\u00f5tame hetke, ka sellisel kiirel p\u00e4eval, et vaadata korraks ruum \u00fcle v\u00e4rske pilgu ja selle tundega, nagu saabuksime ise siia p\u00e4rast pikka v\u00e4sitavat reisi. Kui sa oled v\u00e4sinud, muutuvad pisiasjad nagu pr\u00fcgikasti ja p\u00f5randalambi mugav asukoht oluliseks. K\u00f5ige t\u00e4htsam oli aga see tunne<\/em>, mis me endast maha j\u00e4tame. Seda polnudki kuidagi v\u00f5imalik objektiivselt hinnata, aga hoole ja armastusega koristatud tuppa astudes, tunned, kuidas sa oled siia teretulnud ja sinu eest hoolitsetakse.<\/p>\n