{"id":1183,"date":"2025-05-12T08:32:35","date_gmt":"2025-05-12T08:32:35","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1183"},"modified":"2025-05-12T08:34:11","modified_gmt":"2025-05-12T08:34:11","slug":"meestest-naistest-ja-platoonilistest-suhetest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1183","title":{"rendered":"Meestest, naistest ja platoonilistest suhetest"},"content":{"rendered":"

Reede, 29. november oli meie esimese n\u00e4dala viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev. V\u00f5i noh, normaalse graafiku alusel oleks pidanud olema. Mina ja Laura aga olime p\u00fchap\u00e4eval siiski uuesti rakkesse seatud, sest kolmap\u00e4ev anti meile ju vabaks. Viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev oli see aga k\u00f5igile teistele ning neil sai l\u00e4bi ka vabatahtlikuperiood. Just nii, meie Lauraga olime ainsad kaks, kes esialgsest kambast Kadampasse maha j\u00e4\u00e4vad, k\u00f5ik teised olid lahkumas. Alguses m\u00f5tlesin hirmuga, et oot-oot, me peame n\u00fc\u00fcd kahekesi hakkama k\u00fcmne inimese t\u00f6\u00f6d tegema v\u00f5i?? \u00d5nneks aga lohutas Isabella, et m\u00f5ned uued vabatahtlikud on ka ikka tulekul, ja juba laup\u00e4eval. Mis oli tavatu, sest muidu ju toimus vabatahtlike vahetumine ikka p\u00fchap\u00e4eviti. Aga olevat erisoovi avaldatud ja keskus siis tuli vastu. Seega l\u00e4ksin reedel veel kurbmagusale jalutusk\u00e4igule Johniga (pensionil Bostoni perearst), kellega me olime nii mitmeidki s\u00fcgavaid ja huvitavaid vestlusi pidanud viimastel p\u00e4evadel.<\/strong><\/p>\n

Arutasime k\u00f5igepealt eelmisel p\u00e4eval Aidamajja saabunud uut tegelast. Nimelt oli n\u00e4dalavahetusel algamas keskuses retriit, mist\u00f5ttu kolisid meiega \u00fchte majja ka nii m\u00f5nedki kaugemalt kohale tulnud k\u00fclastajad. Meeste \u00fchistuppa oli end sisse seadnud \u00fcks omap\u00e4rane n\u00e4rvilise energiaga meesterahvas Brooklynist, kelle New Yorgi aktsent oli nii rasvane, et temast sai vaevu midagi aru. Alguses tundus mees pigem s\u00fcmpaat, enne, kui ma teda r\u00e4\u00e4kimas polnud kuulnud; sel ajal liikus ta ringi vaikselt h\u00e4belikult naeratades, k\u00e4ed s\u00fcgaval taskus ja kergelt k\u00fc\u00fcrutades. Peab tunnistama, et inimene, kes ei r\u00e4\u00e4gi, v\u00f5ib endast t\u00e4itsa salap\u00e4rase ja intelligentse mulje j\u00e4tta. Reaalsus oli aga midagi muud. Johni oli ta eelk\u00f5ige h\u00e4irinud, kui teine oma voodis rahulikult lugeda \u00fcritas. Mees \u2013 nimetagem teda Calviniks \u2013 tahtis hirmsasti Johniga juttu ajada ning segas teda oma pidevate k\u00fcsimustega, mis kulmineerusid teadaandega, et tema ise olevat ka v\u00e4ikest viisi kirjanik. Johni oli selle peale silmi p\u00f6\u00f6ritanud, sest esiteks teda absoluutselt ei huvitanud, mida Calvinil talle \u00f6elda oli, sest ta tahtis lihtsalt rahus raamatut lugeda; ning teiseks oli tal s\u00fcgavaid kahtlusi, et selle mehe puhul kirjanikuga tegemist on. “Ja \u00fcle\u00fcldse, mis ta arvab, et kui tal on sahtlisse paar lugu kirjutanud, siis ta on kohe kirjanik v\u00f5i?” turtsatas John. Mina aga vastasin talle m\u00f5tlikult, et ega mina pole ka kindel, kes ja millal otsustab, et inimene on n\u00fc\u00fcd valmis kirjanik. Mina ju olen ka e-raamatu kirjutanud ja n\u00fc\u00fcdseks juba mitmeid-mitmeid kuid igan\u00e4dalaselt blogi pidanud, millele lisaks on minu lood Postimehes ilmunud. Aga see vist ikka pole veel kirjanik? John kehitas \u00f5lgu, et ei tea, kirjanik on rohkem nagu m\u00f5tteviisi v\u00f5i olemuse k\u00fcsimus ka. Ja see Calvin k\u00fcll mingi kirjanik pole! Minu kokkupuude Calviniga oli olnud aga m\u00e4rksa kontrastsem. Nimelt olin veidi aega istunud Aidamaja k\u00f6\u00f6gis laua taga koos Calvini ja \u00fche meie maja nunnaga, keda ta oli otsustanud ristk\u00fcsitleda. Kuna vestlus oli minu jaoks veidi igav ja lihtlabane, ronisin oma tuppa pikutama. M\u00f5ned minutit hiljem kuulsin l\u00e4bi seina, kuidas Calvin kellelegi meestetoas midagi v\u00e4ga k\u00f5vasti ja emotsionaalselt r\u00e4\u00e4kis: “Saad aru, ma leidsin alt nunna, ta on nagu p\u00e4ris p\u00fchitsetud nunn! Mis t\u00e4hendab, et ma v\u00f5in tema k\u00e4est \u00fcksk\u00f5ik mida k\u00fcsida oma elu kohta ja ma saan k\u00f5ikidele probleemidele lahendused! Ja ta peab<\/em> vastama, sest ta on nunn, ta on andnud selleks vande, see on tema t\u00f6\u00f6d, seda ta teebki!” Jeesus k\u00fcll, vaene nunn,\u00a0<\/em>m\u00f5tlesin omaette.<\/p>\n

Hiljem n\u00e4gin keskuse kohvikus Calvinit istumas meie emotsionaalse ja temperamentse hispaanlannaga, kellega nad koos siis vehkides mingeid maailma asju arutasid ja paari pealtkuuldud s\u00f5na p\u00f5hjal oli juba teada, et hispaanlanna on j\u00e4lle surma-teemadel, mida Calvin suud ja silmad p\u00e4rani noogutades pealt kuulas. Vaatasin neid kahte ja m\u00f5tlesin, et huvitav, \u00e4kki ongi paar parajaid \u00fcksteist leidnud. Hispaanlanna \u00f5nneks ei saanud v\u00e4ga h\u00e4sti inglise keelest aru, seega v\u00f5ibolla talle ei tundunudki Calvin nii tobe. Igale kindale leidub ju paariline. Hiljem \u00f5htus\u00f6\u00f6gilauas mainisin siira huviga, et m\u00e4rkasin neid kahekesi nii armsalt \u00fcksteisele silma vaatamas ja hiljem p\u00e4rast vestlust Calvin ka kallistas teda. Kahjuks minu head kavatsused l\u00e4ksid luhta sel hetkel, kui \u00fcks neidudest, kellele olin maininud pealt kuuldud lugu, suskas vahele:”Noh, mis sina<\/em> siis temast ka arvad?” Selle k\u00fcsimuse peale l\u00e4ksid hispaanlanna tundlad p\u00fcsti ja silmad kissi: “Midagi ei arva, lihtsalt r\u00e4\u00e4kisime juttu, mis siis on?” \u2013 “K\u00e4rt, r\u00e4\u00e4gi talle, mis sa meile r\u00e4\u00e4kisid!” muigas n\u00fc\u00fcd neiu. Oeh, tundsin end n\u00fc\u00fcd nii pahasti. V\u00f5ib-olla hispaanlannale oli Calvin meeldiva mulje j\u00e4tnud ja n\u00fc\u00fcd mina rikun selle \u00e4ra. Vahel ma arvan, et me ei pea k\u00f5ikide inimeste arvamusi teadma. Aga n\u00fc\u00fcd oli juba hilja, sest neiu p\u00f5rnitses mulle otse kolju sisse ja nii ma siis r\u00e4\u00e4kisin talle ka, mis ma kuulnud olin. Hispaanlanna kehitas selle peale \u00f5lgu ja keskendus \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00f5htus\u00f6\u00f6gi vaikides oma toidule. N\u00f5me, n\u00f5me, n\u00f5me. Sel \u00f5htul oli meditatsioonile eelnenud loengu teemaks kahjustav k\u00f5nepruuk, st kuidas kellestki halvasti r\u00e4\u00e4kimine v\u00f5i klat\u0161is osalemine on samuti osa negatiivsuse loomisest siia ilma, mida budismi praktiseerijatel tuleks v\u00e4ltida. Vajusin h\u00e4bist s\u00fcgavale oma meditatsioonipatja ja piilusin k\u00f5\u00f5rdpilguga Johni suunas, kes mulle samaga vastas. Ma ei tea, mis n\u00f5iakunst see oli, aga iga kord, kui ma seal padja otsas istusin ja loengut kuulasin, tundus, et Gen Samden r\u00e4\u00e4gib just parasjagu minuga, ja teemal, mis minu jaoks hetkel aktuaalne oli. P\u00e4rast loengut l\u00e4ksin otse hispaanlanna juurde ja vabandasin tema ees ning jagasin talle, kuidas see loeng pani mind jutu levitamise t\u00f5ttu piinlikkust tundma. Hispaanlanna vastas, et see ei m\u00f5jutanud teda kuidagi, sest tal on k\u00f5rvad-silmad peas ja ta suudab oma otsuseid ise teha. See tekitas veidi parema tunde.<\/p>\n

J\u00e4rgmisel hommikul hakkasin end \u00fcksi jalutama s\u00e4ttima, kuid kuna ilm oli hirmus k\u00fclmaks kiskunud, palusin Johnil mulle n\u00e4idata garaa\u017eis v\u00e4idetavalt peituvat “aardelaegast” ehk endiste vabatahtlike poolt maha j\u00e4etud riideid. John t\u00f5mbas v\u00e4lja \u00fche koti ja kaks suurt plastikkasti ning hakkas mulle j\u00e4rjest n\u00e4itama erinevaid riideid ja jalatseid. Mina omalt poolt sain siis reageerida stiilis “hmm, ei” ja “ma nii h\u00e4das ka pole”, kuni leidsin endale sealt v\u00e4ga korralikud matkasaapad ja fliisi. Ilusa sooja rohelise m\u00fctsi olin esimesel p\u00e4eval juba Maria \u00a0k\u00e4est saanud, sest ta oli koguni kaks m\u00fctsi kaasa pakkinud. Miks, j\u00e4i mulle selgusetuks, sest ma pole kunagi kuskile kahe m\u00fctsiga l\u00e4inud, kuid igatahes t\u00f6\u00f6tas see minu kasuks. Minu uue ajutise fliisi rinnale oli keegi \u00f5mmelnud roosa s\u00fcdame, mis tundus mulle nii tobe, kuid John leidis selle igati pasliku olevat. No hea k\u00fcll, eks ma siis pean k\u00f5igil n\u00e4itama, et mul on s\u00fcda olemas. Ja nii ma oma uute saabaste ja fliisiga jalutama l\u00e4ksingi! Kuigi k\u00fclm, oli ilm siiski imeilus ja p\u00e4ikseline ning minul tuju hea. V\u00f5tsin ette territooriumi k\u00f5ige pikema matkaraja, mille l\u00e4bimine v\u00f5ttis umbes 40 minutit. M\u00e4rkasin, et mu m\u00f5tted olid teele asudes kuidagi rahulikud ja positiivsed. Ma polnud viimasel ajal tundnud \u00e4revust, kurbust, \u00fcksildust. Ja seda k\u00f5ike ilma suurema pingutuseta. Kogu minu t\u00e4helepanu oli olnud sisemisel rahul ja m\u00f5tete aeglustumisel ning sellega oli saabunud mingi huvitav rahulolu tunne. Ma ei saa \u00f6elda, et see oleks olnud \u00f5nn v\u00f5i r\u00f5\u00f5m, see polnud nii suur emotsioon. Pigem selline vaikne, \u00f5rn tundmus. M\u00e4rkasin ka esimest korda elus, et minu m\u00f5tlemine oli muutunud positiivseks. Olin alati pidanud sloganit “M\u00f5tle positiivselt!” tobedaks, sundlikuks ja naivistlikuks. Tundus, et peaks ennast justkui pressima positiivselt m\u00f5tlema ja taunima negatiivseid m\u00f5tteid. Kuid n\u00fc\u00fcd olin sellesse seisundisse j\u00f5udnud kuidagi vaikselt, pisitasa, muule eesm\u00e4rgile keskendudes ning posiitvne m\u00f5tlemine oli lihtsalt tekkinud m\u00e4rkamatult k\u00f5rvalproduktina. See avastus pakkus mulle mingit sorti lohutust, sest olin alati tundnud, et mu aju m\u00e4rkab elus rohkem negatiivsust ning on kergesti kurvameelsusele kalduv, kuid teadmine, et saab ka teisiti, oli nii tore.<\/p>\n

\"\"
templi maagia<\/figcaption><\/figure>\n

Kindlasti m\u00e4ngis minu enesetundes olulist osa ka kommuunis elamine. Kuigi inimestega pead-jalad koos olemine ja t\u00f6\u00f6tamine on minu jaoks olemuselt t\u00e4ielik \u00f5udus, siis siin oli kuidagi teisiti. Tundsin igap\u00e4evast toetust ja hoolimist teiste poolt, mis aitas samuti rahu saabumisele kaasa. J\u00e4in m\u00f5tlema Johni peale. Taipasin, et just tema t\u00f5ttu ei ole ma end tundnud \u00fcksildaselt. Temaga \u00fches majapidamises koos eksisteerimine, meie igap\u00e4evased v\u00e4iksed vestlused ja jalutusk\u00e4igud olid t\u00e4itnud minus mingit t\u00fchimikku, mida ma arvasin, et saab t\u00e4ita ainult romantiline kaaslane. Aga tuleb v\u00e4lja, et ei \u2013 selleks piisab ka turvalise ja terve platoonilise kiindumussuhte loomisest \u00fcksk\u00f5ik millise meesterahvaga. Oluline oli aga siinkohal kindlasti see, et John oli minust peaaegu kaks korda vanem. Mingi selline isa-vanaisa-onu t\u00fc\u00fcpi d\u00fcnaamika ja hoolimine tundus siin olevat v\u00f5ti, mis aitas kaasa enda terviklikumana tundmisele. Ja pagan, see oli ilus tunne. Seda tunnet ei rikkunud isegi j\u00e4rsku sadama hakanud lumi, mis langes nii j\u00e4medalt, et mul silmad-suu seda t\u00e4is olid. T\u00f5stsin veidi tempot, sest ei tahtnud v\u00e4rske lumega oma uut fliisi m\u00e4rjaks teha, kuni j\u00f5udsin teerajaga templi taha. Sel hetkel ilmus pilve tagant p\u00e4ike ja valgustas \u00fcleni templi suurt kuldset katust, mis koos paksu langeva lumega moodustas eriliselt piduliku ja maagilise vaatepildi. Seisin ja vaatasin vaikuses seda looduse ilu vaatem\u00e4ngu ning olin t\u00e4iesti jahmunud. Ma tunnen end nii-nii \u00f5nneliku ja t\u00e4nulikuna<\/em>, m\u00f5tlesin oma roosa s\u00fcdamega fliisis ning imasin igat detaili sellest hetkest enda p\u00f5ue. See sama neiu, kes n\u00e4dal tagasi t\u00fchjade taskute ja laes \u00e4revusega New Yorki lendas. Mis raha? Mis stress? K\u00f5ik on ju t\u00e4pselt nii, nagu olema peab.<\/p>\n

K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Reede, 29. november oli meie esimese n\u00e4dala viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev. V\u00f5i noh, normaalse graafiku alusel oleks pidanud olema. Mina ja Laura aga olime p\u00fchap\u00e4eval siiski uuesti rakkesse seatud, sest kolmap\u00e4ev anti meile ju vabaks. Viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev oli see aga k\u00f5igile teistele ning neil sai l\u00e4bi ka vabatahtlikuperiood. Just nii, meie Lauraga olime ainsad kaks, kes esialgsest kambast Kadampasse maha j\u00e4\u00e4vad, k\u00f5ik teised olid lahkumas. Alguses m\u00f5tlesin hirmuga, et oot-oot, me peame n\u00fc\u00fcd kahekesi hakkama k\u00fcmne inimese t\u00f6\u00f6d tegema v\u00f5i?? \u00d5nneks aga lohutas Isabella, et m\u00f5ned uued vabatahtlikud on ka ikka tulekul, ja juba laup\u00e4eval. Mis oli tavatu, sest muidu ju toimus vabatahtlike vahetumine ikka p\u00fchap\u00e4eviti. Aga olevat erisoovi avaldatud ja keskus siis tuli vastu. Seega l\u00e4ksin reedel veel kurbmagusale jalutusk\u00e4igule Johniga (pensionil Bostoni perearst), kellega me olime nii mitmeidki s\u00fcgavaid ja huvitavaid vestlusi pidanud viimastel p\u00e4evadel. Arutasime k\u00f5igepealt eelmisel p\u00e4eval Aidamajja saabunud uut tegelast. Nimelt oli n\u00e4dalavahetusel algamas keskuses retriit, mist\u00f5ttu kolisid meiega \u00fchte majja ka nii m\u00f5nedki kaugemalt kohale tulnud k\u00fclastajad. Meeste \u00fchistuppa oli end sisse seadnud \u00fcks omap\u00e4rane n\u00e4rvilise energiaga meesterahvas Brooklynist, kelle New Yorgi aktsent oli nii rasvane, et temast sai vaevu midagi aru. Alguses tundus mees pigem s\u00fcmpaat, enne, kui ma teda r\u00e4\u00e4kimas polnud kuulnud; sel ajal liikus ta ringi vaikselt h\u00e4belikult naeratades, k\u00e4ed s\u00fcgaval taskus ja kergelt k\u00fc\u00fcrutades. Peab tunnistama, et inimene, kes ei r\u00e4\u00e4gi, v\u00f5ib endast t\u00e4itsa salap\u00e4rase ja intelligentse mulje j\u00e4tta. Reaalsus oli aga midagi muud. Johni oli ta eelk\u00f5ige h\u00e4irinud, kui teine oma voodis rahulikult lugeda \u00fcritas. Mees \u2013 nimetagem teda Calviniks \u2013 tahtis hirmsasti Johniga juttu ajada ning segas teda oma pidevate k\u00fcsimustega, mis kulmineerusid teadaandega, et tema ise olevat ka v\u00e4ikest viisi kirjanik. Johni oli selle peale silmi p\u00f6\u00f6ritanud, sest esiteks teda absoluutselt ei huvitanud, mida Calvinil talle \u00f6elda oli, sest ta tahtis lihtsalt rahus raamatut lugeda; ning teiseks oli tal s\u00fcgavaid kahtlusi, et selle mehe puhul kirjanikuga tegemist on. “Ja \u00fcle\u00fcldse, mis ta arvab, et kui tal on sahtlisse paar lugu kirjutanud, siis ta on kohe kirjanik v\u00f5i?” turtsatas John. Mina aga vastasin talle m\u00f5tlikult, et ega mina pole ka kindel, kes ja millal otsustab, et inimene on n\u00fc\u00fcd valmis kirjanik. Mina ju olen ka e-raamatu kirjutanud ja n\u00fc\u00fcdseks juba mitmeid-mitmeid kuid igan\u00e4dalaselt blogi pidanud, millele lisaks on minu lood Postimehes ilmunud. Aga see vist ikka pole veel kirjanik? John kehitas \u00f5lgu, et ei tea, kirjanik on rohkem nagu m\u00f5tteviisi v\u00f5i olemuse k\u00fcsimus ka. Ja see Calvin k\u00fcll mingi kirjanik pole! Minu kokkupuude Calviniga oli olnud aga m\u00e4rksa kontrastsem. Nimelt olin veidi aega istunud Aidamaja k\u00f6\u00f6gis laua taga koos Calvini ja \u00fche meie maja nunnaga, keda ta oli otsustanud ristk\u00fcsitleda. Kuna vestlus oli minu jaoks veidi igav ja lihtlabane, ronisin oma tuppa pikutama. M\u00f5ned minutit hiljem kuulsin l\u00e4bi seina, kuidas Calvin kellelegi meestetoas midagi v\u00e4ga k\u00f5vasti ja emotsionaalselt r\u00e4\u00e4kis: “Saad aru, ma leidsin alt nunna, ta on nagu p\u00e4ris p\u00fchitsetud nunn! Mis t\u00e4hendab, et ma v\u00f5in tema k\u00e4est \u00fcksk\u00f5ik mida k\u00fcsida oma elu kohta ja ma saan k\u00f5ikidele probleemidele lahendused! Ja ta peab vastama, sest ta on nunn, ta on andnud selleks vande, see on tema t\u00f6\u00f6d, seda ta teebki!” Jeesus k\u00fcll, vaene nunn,\u00a0m\u00f5tlesin omaette. Hiljem n\u00e4gin keskuse kohvikus Calvinit istumas meie emotsionaalse ja temperamentse hispaanlannaga, kellega nad koos siis vehkides mingeid maailma asju arutasid ja paari pealtkuuldud s\u00f5na p\u00f5hjal oli juba teada, et hispaanlanna on j\u00e4lle surma-teemadel, mida Calvin suud ja silmad p\u00e4rani noogutades pealt kuulas. Vaatasin neid kahte ja m\u00f5tlesin, et huvitav, \u00e4kki ongi paar parajaid \u00fcksteist leidnud. Hispaanlanna \u00f5nneks ei saanud v\u00e4ga h\u00e4sti inglise keelest aru, seega v\u00f5ibolla talle ei tundunudki Calvin nii tobe. Igale kindale leidub ju paariline. Hiljem \u00f5htus\u00f6\u00f6gilauas mainisin siira huviga, et m\u00e4rkasin neid kahekesi nii armsalt \u00fcksteisele silma vaatamas ja hiljem p\u00e4rast vestlust Calvin ka kallistas teda. Kahjuks minu head kavatsused l\u00e4ksid luhta sel hetkel, kui \u00fcks neidudest, kellele olin maininud pealt kuuldud lugu, suskas vahele:”Noh, mis sina siis temast ka arvad?” Selle k\u00fcsimuse peale l\u00e4ksid hispaanlanna tundlad p\u00fcsti ja silmad kissi: “Midagi ei arva, lihtsalt r\u00e4\u00e4kisime juttu, mis siis on?” \u2013 “K\u00e4rt, r\u00e4\u00e4gi talle, mis sa meile r\u00e4\u00e4kisid!” muigas n\u00fc\u00fcd neiu. Oeh, tundsin end n\u00fc\u00fcd nii pahasti. V\u00f5ib-olla hispaanlannale oli Calvin meeldiva mulje j\u00e4tnud ja n\u00fc\u00fcd mina rikun selle \u00e4ra. Vahel ma arvan, et me ei pea k\u00f5ikide inimeste arvamusi teadma. Aga n\u00fc\u00fcd oli juba hilja, sest neiu p\u00f5rnitses mulle otse kolju sisse ja nii ma siis r\u00e4\u00e4kisin talle ka, mis ma kuulnud olin. Hispaanlanna kehitas selle peale \u00f5lgu ja keskendus \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00f5htus\u00f6\u00f6gi vaikides oma toidule. N\u00f5me, n\u00f5me, n\u00f5me. Sel \u00f5htul oli meditatsioonile eelnenud loengu teemaks kahjustav k\u00f5nepruuk, st kuidas kellestki halvasti r\u00e4\u00e4kimine v\u00f5i klat\u0161is osalemine on samuti osa negatiivsuse loomisest siia ilma, mida budismi praktiseerijatel tuleks v\u00e4ltida. Vajusin h\u00e4bist s\u00fcgavale oma meditatsioonipatja ja piilusin k\u00f5\u00f5rdpilguga Johni suunas, kes mulle samaga vastas. Ma ei tea, mis n\u00f5iakunst see oli, aga iga kord, kui ma seal padja otsas istusin ja loengut kuulasin, tundus, et Gen Samden r\u00e4\u00e4gib just parasjagu minuga, ja teemal, mis minu jaoks hetkel aktuaalne oli. P\u00e4rast loengut l\u00e4ksin otse hispaanlanna juurde ja vabandasin tema ees ning jagasin talle, kuidas see loeng pani mind jutu levitamise t\u00f5ttu piinlikkust tundma. Hispaanlanna vastas, et see ei m\u00f5jutanud teda kuidagi, sest tal on k\u00f5rvad-silmad peas ja ta suudab oma otsuseid ise teha. See tekitas veidi parema tunde. J\u00e4rgmisel hommikul hakkasin end \u00fcksi jalutama s\u00e4ttima, kuid kuna ilm oli hirmus k\u00fclmaks kiskunud, palusin Johnil mulle n\u00e4idata garaa\u017eis v\u00e4idetavalt peituvat “aardelaegast” ehk endiste vabatahtlike poolt maha j\u00e4etud riideid. John t\u00f5mbas v\u00e4lja \u00fche koti ja kaks suurt plastikkasti ning hakkas mulle j\u00e4rjest n\u00e4itama erinevaid riideid ja jalatseid. Mina omalt poolt sain siis reageerida stiilis “hmm, ei” ja “ma nii h\u00e4das ka pole”, kuni leidsin endale sealt v\u00e4ga korralikud matkasaapad ja fliisi. Ilusa sooja rohelise m\u00fctsi olin esimesel p\u00e4eval juba Maria \u00a0k\u00e4est saanud, sest ta oli koguni kaks m\u00fctsi kaasa pakkinud. Miks, j\u00e4i mulle selgusetuks, sest ma pole kunagi kuskile kahe m\u00fctsiga l\u00e4inud, kuid igatahes t\u00f6\u00f6tas see minu kasuks. Minu uue ajutise fliisi rinnale oli keegi \u00f5mmelnud roosa s\u00fcdame, mis tundus mulle nii tobe, kuid John leidis selle igati pasliku olevat. No hea k\u00fcll, eks ma siis pean k\u00f5igil n\u00e4itama, et mul on s\u00fcda olemas. Ja nii ma oma uute saabaste ja fliisiga jalutama l\u00e4ksingi! Kuigi k\u00fclm, oli ilm siiski imeilus ja p\u00e4ikseline ning minul tuju hea. V\u00f5tsin ette territooriumi k\u00f5ige pikema matkaraja, mille l\u00e4bimine v\u00f5ttis umbes 40 minutit. M\u00e4rkasin, et mu m\u00f5tted olid teele asudes kuidagi rahulikud ja positiivsed. Ma polnud viimasel ajal tundnud \u00e4revust, kurbust, \u00fcksildust. Ja seda k\u00f5ike ilma suurema pingutuseta. Kogu minu t\u00e4helepanu oli olnud sisemisel rahul ja m\u00f5tete aeglustumisel ning sellega oli saabunud mingi huvitav rahulolu tunne. Ma ei saa \u00f6elda, et see oleks olnud \u00f5nn v\u00f5i r\u00f5\u00f5m, see polnud nii suur emotsioon. Pigem selline vaikne, \u00f5rn tundmus. M\u00e4rkasin ka esimest korda elus, et minu m\u00f5tlemine oli muutunud positiivseks. Olin alati pidanud sloganit “M\u00f5tle positiivselt!” tobedaks, sundlikuks ja naivistlikuks. Tundus, et peaks ennast justkui pressima positiivselt m\u00f5tlema ja taunima negatiivseid m\u00f5tteid. Kuid n\u00fc\u00fcd olin sellesse seisundisse j\u00f5udnud kuidagi vaikselt, pisitasa, muule eesm\u00e4rgile keskendudes ning posiitvne m\u00f5tlemine oli lihtsalt tekkinud m\u00e4rkamatult k\u00f5rvalproduktina. See avastus pakkus mulle mingit sorti lohutust, sest olin alati tundnud, et mu aju m\u00e4rkab elus rohkem negatiivsust ning on kergesti kurvameelsusele kalduv, kuid teadmine, et saab ka teisiti, oli nii tore. Kindlasti m\u00e4ngis minu enesetundes olulist osa ka kommuunis elamine. Kuigi inimestega pead-jalad koos olemine ja t\u00f6\u00f6tamine on minu jaoks olemuselt t\u00e4ielik \u00f5udus, siis siin oli kuidagi teisiti. Tundsin igap\u00e4evast toetust ja hoolimist teiste poolt, mis aitas samuti rahu saabumisele kaasa. J\u00e4in m\u00f5tlema Johni peale. Taipasin, et just tema t\u00f5ttu ei ole ma end tundnud \u00fcksildaselt. Temaga \u00fches majapidamises koos eksisteerimine, meie igap\u00e4evased v\u00e4iksed vestlused ja jalutusk\u00e4igud olid t\u00e4itnud minus mingit t\u00fchimikku, mida ma arvasin, et saab t\u00e4ita ainult romantiline kaaslane. Aga tuleb v\u00e4lja, et ei \u2013 selleks piisab ka turvalise ja terve platoonilise kiindumussuhte loomisest \u00fcksk\u00f5ik millise meesterahvaga. Oluline oli aga siinkohal kindlasti see, et John oli minust peaaegu kaks korda vanem. Mingi selline isa-vanaisa-onu t\u00fc\u00fcpi d\u00fcnaamika ja hoolimine tundus siin olevat v\u00f5ti, mis aitas kaasa enda terviklikumana tundmisele. Ja pagan, see oli ilus tunne. Seda tunnet ei rikkunud isegi j\u00e4rsku sadama hakanud lumi, mis langes nii j\u00e4medalt, et mul silmad-suu seda t\u00e4is olid. T\u00f5stsin veidi tempot, sest ei tahtnud v\u00e4rske lumega oma uut fliisi m\u00e4rjaks teha, kuni j\u00f5udsin teerajaga templi taha. Sel hetkel ilmus pilve tagant p\u00e4ike ja valgustas \u00fcleni templi suurt kuldset katust, mis koos paksu langeva lumega moodustas eriliselt piduliku ja maagilise vaatepildi. Seisin ja vaatasin vaikuses seda looduse ilu vaatem\u00e4ngu ning olin t\u00e4iesti jahmunud. Ma tunnen end nii-nii \u00f5nneliku ja t\u00e4nulikuna, m\u00f5tlesin oma roosa s\u00fcdamega fliisis ning imasin igat detaili sellest hetkest enda p\u00f5ue. See sama neiu, kes n\u00e4dal tagasi t\u00fchjade taskute ja laes \u00e4revusega New Yorki lendas. Mis raha? Mis stress? K\u00f5ik on ju t\u00e4pselt nii, nagu olema peab. K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1185,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":["post-1183","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-usa"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/IMG_9744-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/IMG_9744-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"35":{"name":"USA","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=35"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1183","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1183"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1183\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1188,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1183\/revisions\/1188"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1185"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1183"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1183"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1183"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}