{"id":1174,"date":"2025-05-10T10:33:59","date_gmt":"2025-05-10T10:33:59","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1174"},"modified":"2025-05-10T10:34:09","modified_gmt":"2025-05-10T10:34:09","slug":"vegan-tanupuhad-budistide-moodi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1174","title":{"rendered":"Vegan T\u00e4nup\u00fchad budistide moodi"},"content":{"rendered":"

28. novembril saabus kaua oodatud T\u00e4nup\u00fcha. Olin ammu juba unistanud sel ajal USAs olemisest ja kellegi pere juurde enda sisse smuugeldamisest, kuid pidin paraku leppima natuke lahjendatud versiooniga \u2013 vegan T\u00e4nup\u00fchad budistlikus kommuunis. Tegelikult l\u00e4ks isegi h\u00e4sti, sest ega tegemist pole ju tegelikult budistliku p\u00fchaga. Olime n\u00e4dala esimese poole veetnud maja ja templit k\u00fc\u00fcrides ning Maria oli l\u00f5puks saanud ka k\u00f6\u00f6ki appi, nagu ta nii v\u00e4ga soovinud oli. P\u00e4ev otsa tulid k\u00f6\u00f6gist toidul\u00f5hnad ning kokk oli omadega \u00fcsna l\u00e4bi selle suure toiduorgia korraldamisest. T\u00f6\u00f6p\u00e4ev oli meil \u00fcsna l\u00fchike, sest juba kell kolm hakkas loeng ja p\u00e4rast seda kell neli \u00f5htus\u00f6\u00f6maaeg. Minu jaoks oli see nii harjumatu m\u00f5te, et sellisel p\u00e4rastl\u00f5unasel ajal algab \u00f5htus\u00f6\u00f6k. Loeng oli taaskord huvitav nagu pea\u00f5petaja Gen Samteni puhul ikka, kuid kiskus sel korral ka veidi emotsionaalseks. Esmalt soovitas Samten m\u00f5elda k\u00f5igile inimestele, kes meid elus on \u00f5petanud \u2013 isegi, kui tundub, et oleme k\u00f5ik siin ilmas ise saavutanud, siis poleks miski sellest olnud v\u00f5imalik, kui poleks olnud inimesi, kes meid kirjutama, lugema ja tagumikku p\u00fchkima oleks \u00f5petanud. Ja t\u00f5esti, proovisin j\u00e4rge m\u00f6\u00f6da meelde tuletada neid hetki, kui ma esimest korda tossupaelu \u00fcritasin siduda, noa ja kahvliga s\u00f6\u00f6mist harjutasin, need l\u00f5putud tunnid draamat lugemise ja kirjutamise \u00f5ppimisel. Minu m\u00e4lestused olid siiani olnud seotud sellega, kui keerulised need kogemused minu\u00a0<\/em> jaoks olid olnud, kuid n\u00fc\u00fcd hakkasin m\u00f5tlema, kui t\u00fc\u00fctu see v\u00f5is olla neile, kes mind va iseteadjat \u00f5petada p\u00fc\u00fcdsid, ning millist kannatlikkust see neilt n\u00f5udis. Nii et jah, suur t\u00e4nu k\u00f5igile neile inimestele!<\/strong><\/p>\n

Teiseks keskseks teemaks oli LAHKUS ning kuidas k\u00f5ige esimene lahkusavaldus elus tuleb ema poolt, kes v\u00f5tab meid l\u00e4gaseid kollikesi (reaalselt \u00f5petaja s\u00f5nad), toidab, ei maga, vaatab et me elus p\u00fcsiks. Ja k\u00f5ike seda omast lahkusest! Ning siis l\u00e4hevad aastad m\u00f6\u00f6da ja me hakkame oma vanemaid h\u00e4benema ega taha neist midagi kuulda. Mulle alati meeldis, kui Gen Samten t\u00f5i oma n\u00f6 esimesest elust n\u00e4iteid, sest see tegi ta inimlikuks. Muidu m\u00f5tled, et ongi \u00fcks valgustunud munk, kes muudkui istub p\u00e4evad l\u00e4bi, mediteerib ja loeb ning on \u00fcks perfektsuse etalon. Gen Samten tuletas meelde, kuidas ta teismeeas oma ema h\u00e4benes ega tahtnud olla avalikus kohas temaga koos n\u00e4htud. Ning kuidas tal n\u00fc\u00fcd enda k\u00e4itumise p\u00e4rast piinlik on. Tundsin kuidas vaikselt hakkas kurgus torkima ja saalis oli nii m\u00f5ndagi pisarap\u00fchkimist m\u00e4rgata. Oli tunda, et meil k\u00f5igil \u2013 v\u00e4hemalt vabatahtlikel minu \u00fcmber \u2013 oli \u00fcks m\u00f5te: loengu l\u00f5ppedes minna ja oma emale helistada. Hiljem tegime \u00fchismeditatsiooni, kus mul l\u00e4ksid ka pisarakanalid t\u00e4itsa valla. L\u00e4ksin loengu j\u00e4rel oma tuppa ja saatsin emale s\u00f5numi: “Ait\u00e4h, et mind elus hoidsid, et ma n\u00fc\u00fcd siin saan olla!” Proua ema saatis selle peale vastu: “Ehhee, olge lahked!” Seej\u00e4rel oli aeg p\u00e4eva t\u00e4hts\u00fcndmuseks ehk s\u00f6\u00f6giorgiaks. Mitmed kohalikud vabatahtlikud olid \u00fcllatunud, et meie, v\u00e4lismaa vabatahtlikud, ei t\u00e4histagi oma riikides T\u00e4nup\u00fchasid ega pole elusees k\u00f5rvitsa- v\u00f5i bataadikooki s\u00f6\u00f6nud. Nii nad siis kohe elevusega uurisid, et mis meile maitseks ja mida nad teha v\u00f5iksid, sest maguslaua katmine olevat kohalike \u00fchine vastutusala. Mina olin terve aja unistanud k\u00f5rvitsakoogist ehk pumpkin pie’<\/em>st. \u00dcritasin ette kujutada, kuidas see maitseb, ning n\u00e4gin juba seda oran\u017eikas-pruuni kooki suure vahukoorehunnikuga enda ees… Ja oi, see magusalaud ei valmistanud pettumust! Mul l\u00e4ks aga kohe eestlaslik ahnuse alarm t\u00f6\u00f6le, et appi, \u00e4kki k\u00f5igile (=mulle) ei j\u00e4tkugi! Liikusin kiirelt soolase buffee suunas, mis n\u00e4gi ka imeline v\u00e4lja, kuid silmad vilksasid koguaeg magusalaua poole. See oleks ikka nadi k\u00fcll, kui k\u00f5rvitsakoogist ilma j\u00e4\u00e4n<\/em>, m\u00f5tlesin ja tundsin samal ajal ikka t\u00e4iega piinlikkust enda m\u00f5tete \u00fcle. V\u00e4ga ebabudistlik minust!<\/p>\n