{"id":1168,"date":"2025-05-07T15:32:24","date_gmt":"2025-05-07T15:32:24","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1168"},"modified":"2025-05-07T15:32:24","modified_gmt":"2025-05-07T15:32:24","slug":"illegaalne-taliujumine-ja-kestev-viharavi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1168","title":{"rendered":"Illegaalne taliujumine ja kestev viharavi"},"content":{"rendered":"

27.11 oli mul ja brasiillannal Laural vaba p\u00e4ev, sest millegi p\u00e4rast olime meie kaks ainsana pandud p\u00fchap\u00e4evaks graafikusse. Kauem ma sellegi poolest magada ei saanud, sest olin p\u00e4ev varem Johnile r\u00e4\u00e4kinud, et tahaksin taliujumisega uuesti tegelema hakata. Ta pakkus kohe, et v\u00f5ib mulle hommikul n\u00e4idata \u00fchte v\u00e4ikest j\u00e4rvekest siin l\u00e4hedal. Olin \u00f5hinaga n\u00f5us. Seega 7:30 olime m\u00f5lemad sisse m\u00e4ssitud ja asusime p\u00e4ikset\u00f5usuga teele. \u00d5ues oli temperatuur nullil\u00e4hedane v\u00f5i kergelt miinuses, igatahes oli olemine v\u00e4ga kr\u00f5be ning k\u00f5ik oli kaetud h\u00e4rmatisega. John mainis nii muuseas moka otsast, et kas mul on muidu okei kellegi eravaldusesse minna. Ee, mis-mis n\u00fc\u00fcd? Me oleme siiski Ameerikas, seega kuuli v\u00e4ga saada ei tahaks. Aga kuna John oli ise ameeriklane ja ei tundunud meie illegaalsest plaanist kuidagi morjendatud olevat, kehitasin ka \u00f5lgu. P\u00f6\u00f6rasime Kadampa metsavaheteelt paremale maanteele, kus m\u00f6\u00f6da k\u00e4\u00e4nulist m\u00e4giteed k\u00e4is juba varastel tunididel korralik kihutamine. K\u00f5igil \u2013 ja ma m\u00f5tlen k\u00f5igil<\/i> \u2013 on ameerikas kastiautod ehk pick-up truck<\/i>\u2019id. J\u00f5udsimegi peagi eravalduse sisses\u00f5iduteele, kus oli p\u00fcsti silt \u201cERAVALDUS. K\u00f5iki loata sisenejaid ohustab trahv ja vahistamine.\u201d Noh, see on k\u00fcll tore uudis ju. John aga astus omaperemehelikult sisses\u00f5idualleed m\u00f6\u00f6da edasi. Ma siis vantsisin tema kannul, ise valmis k\u00f5ike tema kaela ajama, kui olukord n\u00f5uab. Aga tema rahulik kohalolu ja muhe muie millegi p\u00e4rast tekitasid turvalise tunde isegi seadusevastases tegevuses. Ei tea, kas see on n\u00fc\u00fcd hea v\u00f5i halb\u2026<\/strong><\/p>\n

John selgitas, et selles majas ei tundu kedagi alaliselt kohal olevat, see on rohkem nagu suvemajake. Hiilisime muudkui majale l\u00e4hemale, samal ajal j\u00f5llitades selle suurtest akendest sisse, \u00fcritades tabada mingitki inimtegevuse m\u00e4rki, kuid tundus, et plats on puhas. John lohutas, et eelmisel aastal oli keegi vabatahtlik k\u00e4inud omaniku k\u00e4est k\u00fcsimas ning saanud loa j\u00e4rves ujumas k\u00e4ia. See lohutas mind natuke, kuklakarvad olid siiski kergelt p\u00fcsti. \u201cJ\u00e4rv\u201d selle veekogu kohta oli muidugi natuke palju \u00f6eldud. Tegemist oli rohkem nagu suure metsiku tiigiga, midagi Eesti laugaste moodi. Hiilisime paadisillale, kust heitsin pilgu j\u00e4rvep\u00f5hja, mis tundus olevat t\u00e4is vettekukkunud ohtlikult turritavaid oksi. P\u00f5hi ise oli pigem liivane. John minuga vette polnud plaaninud tulla, vaid j\u00e4\u00e4da kaldale valvama, mis turvalisuse kaalutustel mulle tegelikult sobis. Kiskusin end trikoov\u00e4ele ning astusin paljaste jalgadega sambla peale. Tuttav terav-valus tuimus v\u00f5ttis tallad \u00fcle. \u00d5igus jah, taliujumine on ju paras enesepiinamine<\/i>, tuli mulle n\u00fc\u00fcd meelde. Kuid mul tuli siiski oma tiitlit kaitsta, seega astusin vapralt j\u00e4isesse vette, mis tabas mind nagu tuhat n\u00f5elatorget. Ei l\u00e4he see hooaja algus kunagi lihtsalt, ikka see sama \u00f5udus. Keskendusin s\u00fcgavale hingamisele ning k\u00fckitasin kaelani vette. Oi, kui raske oli hingamist s\u00e4ilitada, kuid pidasin vast umbes minutikese vees vastu. John plaksutas tunnustavalt k\u00e4sti ning \u00fctles, et tal oli au olla selle s\u00fcndmuse tunnistajaks. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ttis eufooria keha \u00fcle ning hakkasin oma tavap\u00e4rast h\u00fcplevat tantsu vihtuma. S\u00f5rmed-varbad tuimad, p\u00fc\u00fcdsin end mantli peal seistes v\u00f5imalikult kiiresti riide panna ning asusime tagasiteele. Tagasi j\u00f5udmise hetkeks maja juba kihas vilkast inimtegevusest ning soojas majas v\u00f5ttis meid vastu tuttav kohvitasside k\u00f5lin ja jutuvada. Kui neiud kuulsid, et olin ujumas k\u00e4inud, olid k\u00f5ik nii \u00f5hinas ja tuhinas, kuidas nemad soovivad ka minuga m\u00f5nel hommikul \u00fchineda. Tundub, et kuhu K\u00e4rt l\u00e4heb, sinna ka ujumiskommuun tekib! Etteruttavalt v\u00f5in aga \u00f6elda, et mitte \u00fchelgi hommikul ei olnud kedagi minuga p\u00e4riselt kaasa tulemas…\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"Seej\u00e4rel alustasid teised kell 9 oma t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ning mina ja Laura nautisime t\u00fchja maja. \u00dclem\u00e4\u00e4ra kaua meie \u00f5nn kahjuks ei kestnud, sest juba kella k\u00fcmme lendas kogu see sats uuesti Aidamajja \u2013 selgus, et p\u00e4eva esimeseks \u00fclesandeks oli \u00fchisruumide koristamine. No tore. T\u00f5in siis allkorruselt tassi v\u00e4rsket kohvi ja sulgesin end oma tuppa blogima. \u00dclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4ev kulgeski vaheldumisi voodis lamades ja vahepeal \u00f5ues jalutades, sest ega mul otseselt ju polnud veel millestki puhata, ma olin ainult kaks p\u00e4eva j\u00f5udnud t\u00f6\u00f6tada ja just hoo sisse saanud. M\u00f5te \u00fchep\u00e4evasest n\u00e4dalavahetusest ei tundunud ka \u00fcldse meeldiv. Huvitaval kombel olin ma aga esimese kolme p\u00e4evaga siia t\u00e4iesti kohale maandunud. Kuna minu ja mu pangakonto tulevik olid teadmata, otsustasin esimese n\u00e4dala p\u00fchendada t\u00e4ielikult kohalolemisele, nagu \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma ei ekisteeriks. Siin ja praegu on mul k\u00f5ik olemas: s\u00f6\u00f6k, t\u00f6\u00f6, katus peakohal ja sotsiaalelu. Mul pole vaja kuskile minna ega midagi juurde otsida. V\u00e4lja nad ju mind siit ei viska, kui mul kohe uut plaani pole kahe n\u00e4dala p\u00e4rast varnast v\u00f5tta. Seega keskendusin t\u00e4ielikult iseenda sisemise rahu loomisele. Ja oli v\u00e4ga v\u00e4rskendav j\u00e4tta k\u00f5rvale igasugused n\u00f5udmised, ootused ja ambitsioonid, vaid lihtsalt olla mina ise. K\u00f5ik, kes Kadampaga seotud olid \u2013 kas siis kohapeal elavad residendid, \u00f5petajad v\u00f5i loengutes k\u00e4ivad kohalikud \u2013, olid k\u00f5ik \u00e4\u00e4retult meeldivad, soojad ja vahetud inimesed. Siin oli tunda v\u00e4ga konkreetselt, kuidas k\u00f5iki v\u00f5etakse t\u00e4pselt sellisena, nagu nad on. Oled sa budist, hindu, kristlane, ameeriklane, eestlane, mehhiklane, gei v\u00f5i hetero, karj\u00e4\u00e4riga v\u00f5i t\u00f6\u00f6tu \u2013 k\u00f5iki aktsepteeritakse \u00fchtemoodi. Ma ei ole vist kunagi sellist n\u00f6 v\u00f5rdsust oma elus tunnetanud ja see oli v\u00e4ga ilus. See tingimusteta armastus, mida budistid praktiseerivad, v\u00f5iks t\u00f5esti maailma vist p\u00e4\u00e4sta. Meil on nimelt kord n\u00e4dalas maailma rahu meditatsioon, mis mulle tundus alguses oma naiivse nime t\u00f5ttu tobedana, kuid t\u00f5esti \u2013 kui sa suudad selle rahu ja empaatia enda sees saavutada, siis see kiirgab kaugele sinu \u00fcmber ja seda tunnevad k\u00f5ik, kellega sa suhtled. Selles polnud midagi v\u00f5tlsi, nagu ameeriklaste puhul tavap\u00e4raselt v\u00f5is karta. Kui nad k\u00fcsisid, kuidas sul l\u00e4heb, siis nad p\u00e4riselt m\u00f5tlesidki seda ja kuulasid huviga; nad uurid vabatahtlike kodumaa kohta, mis neid siia t\u00f5i ning mis viimasest loengust k\u00f5lama j\u00e4i. Seda on isegi raske s\u00f5nadesse panna ja edasi anda, kuid ma tundsin, et iga vestlus oli peetud m\u00f5ttega ja sisukalt. Loomulikult ei ole reaalne, et p\u00e4riselu koguaeg nii k\u00e4ibki \u2013 ega ei tahakski \u2013, kuid vahelduseks m\u00f5jus v\u00e4ga v\u00e4rskendavalt.<\/p>\n

Paraku kontrastiks vestlustele budistidega, p\u00fcsis p\u00e4evakavas minu \u00e4rrituvus teiste vabatahtlikega. Kuna ma paraku oma loomult olen reeglite j\u00e4rgija, siis oli mul raske taluda teiste vabatahtlike suvalist k\u00e4itumist. Nimelt oli meil k\u00f5igil enne siiatulekut telefonik\u00f5ne vabatahtlike koordinaatori Leslie\u2019ga, kes tutvustas siinset elukorraldust \u2013 oluline on luua ja s\u00e4ilitada keskkonda, mis soodustaks sissepoole vaatamist, mediteerimist, vaikuses olemist ja m\u00f5tisklemist. Meie kui vabatahtlike roll on seda keskkonda toetada ning mitte teha k\u00f5va l\u00e4rmi, pigem r\u00e4\u00e4kida vaiksemapoolselt, mitte kuulata muusikat v\u00f5i vaadata filme ilma k\u00f5rvaklappideta jne. Kuna hetkel meil majas maksvaid k\u00fclalisi polnud, v\u00f5eti neid reegleid v\u00e4ga l\u00f5dvalt ning k\u00e4is \u00fcks pidev l\u00f5kerdamine, \u00fcksteise h\u00fc\u00fcdmine, laulmine, mis mind v\u00e4ga torkis. Jah, ma saan aru, et see k\u00f5lab, nagu ma vihkaks elur\u00f5\u00f5mu, kuid paraku selline eelh\u00e4\u00e4lestus mul oli \u2013 me oleme siin selleks, et endasse vaadata ja seda vaikust nautida. Nii ma siis olin see ainuke vaikuse-nats, kes aeg-ajalt meelde tuletas, et l\u00e4rm kisub liiga valjuks, mille peale vaatasid teised mulle \u00fcllatunult otsa, et kas m\u00f5ni nunn oli m\u00e4rkuse teinud v\u00f5i. Mina j\u00e4lle imestasin, et kas peab ootama,<\/em> kuni keegi kaebab, et oma k\u00e4itumist korrigeerida. Maria, kellega mul juba teadagi olid muud teemad \u00f5hus, kehitas alati \u00f5lgu, et majas pole ju k\u00fclastajaid, nii et v\u00f5ib end l\u00f5dvalt tunda. Verer\u00f5hk. T\u00f5useb lakke.<\/p>\n