{"id":1156,"date":"2025-05-04T10:53:04","date_gmt":"2025-05-04T10:53:04","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1156"},"modified":"2025-05-04T10:54:20","modified_gmt":"2025-05-04T10:54:20","slug":"esimesed-budistlikud-oppetunnid-toos-ja-inimeseks-olemises","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1156","title":{"rendered":"Budistlikud probleemik\u00e4sitlused inimeseks olemisest"},"content":{"rendered":"

Teisest t\u00f6\u00f6p\u00e4evast olime me, uued vabatahtlikud juba t\u00f6\u00f6tegemisel iseseisvamad, kuid mina, Maria ja Cecilia j\u00e4tkasime siiski \u00fches tiimis. Meile anti k\u00e4tte nimekiri tubadest, mis vajavad koristamist ning jagasime omavahel \u00e4ra, kes mida teeb. Sel p\u00e4eval olin v\u00f5tnud vastu otsuse hommikul p\u00fchendada oma t\u00f6\u00f6 k\u00f5igile nendele, kes vajavad oma t\u00f6\u00f6 eest kiitust ja tunnustust; keda julgustav s\u00f5na v\u00f5iks v\u00e4ga aidata. Tulin sellele m\u00f5ttele, kuna eelmise p\u00e4eva \u00f5htuks oli \u00e4rritus Maria suhtes muutunud juba nii suureks, et hakkas rikkuma minu enda sisemist rahu ning tundus ka tema suhtes ebaaus. Mitte et ma oleks arvanud, et ta kuidagi halb inimene on, kuid need omadused, mis mind tema juures h\u00e4irisid, olid selles rahulikus keskkonnas j\u00e4rsku justkui suurendusklaasi all. M\u00f5tisklesin selle teema \u00fcle pikalt p\u00e4rast oma esimest t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ning p\u00fc\u00fcdsin aru saada, kuidas ma saaksin seda olukorda lahendada. Minu tavap\u00e4rane m\u00f5ttemuster ebameeldivate inimeste ja olukordade puhul oli siiani olnud “see on ajutine ja saab varsti l\u00e4bi”, mis oli t\u00f5si \u2013 Maria oli tulnud vabatahtlikuks ainult \u00fcheks n\u00e4dalaks, seega oli mul vaja ainult \u00fcks n\u00e4dal “\u00fcle elada”. Mulle hakkas aga tunduma, et nii ma veedangi terve oma elu hambad ristis mingite olukordade m\u00f6\u00f6dumist oodates ja kaotan nii palju v\u00e4\u00e4rtuslikku aega lihtsalt iseenda sees kannatades. Ilmselgelt ei saa ma ju panna teda teistmoodi k\u00e4ituma, seega pean muutma enda suhtumist. Kuna tundus, et mina olin ainuke, keda Maria valju h\u00e4\u00e4l ja pidevalt sekkuv k\u00f5neviis h\u00e4irisid, siis polnud kahtlust, kes siin see t\u00f5eline probleem oli.\u00a0<\/b><\/p>\n

\"\"
Johniga templi uksi pesemas<\/figcaption><\/figure>\n

Ennel\u00f5una m\u00f6\u00f6dus meil templit koristades. Kuna neljap\u00e4eval oli tulemas Thanksgiving ehk T\u00e4nup\u00fchad, mis t\u00e4hendas, et on oodata suuremat rahvakogunemist loengusse ja hiljem vegan s\u00f6\u00f6giorgiale, oli meie \u00fclesandeks templi l\u00e4ikima l\u00f6\u00f6mine. Meie t\u00f6\u00f6dejuhatajaks oli sel korral \u00fcks asiaatlike n\u00e4ojoontega nunn, kes andis meile \u00fclesande t\u00f6\u00f6tamise k\u00e4igus m\u00f5elda, et mis on need tegevused, millega me igap\u00e4evaselt suudame end viia rahuseisundisse. M\u00f5te oli jagada enda trikke ja nippe ning anda ka teistele uusi m\u00f5tteid. Mind pandi paari Johni ehk meie kamba vanima liikme, Bostonist p\u00e4rit varakult pensionile l\u00e4inud 60ndates perearstiga. John oli meie seltksonna k\u00f5ige tasakaalukam ja rahulikum vabatahtlik, kellega vestlemist ma alati nautisin. Ta tundis inimeste vastu huvi, k\u00fcsis alati k\u00fcsimusi, millele oli huvitav vastata, pani m\u00f5tlema ning r\u00e4\u00e4kis sellisel soojal ja toetaval viisil, et tundsid end p\u00e4rast temaga koos aja veetmist 10 kg kergemana. <\/span><\/p>\n

Alustasime k\u00f5igepealt keldri koristamisest, nii et tolmu keerutas \u00fcle pea, ning seej\u00e4rel suundusime templi suuri puidust uksi pesema. Jagasime oma kogemusi, r\u00f5\u00f5me ja muresid tervishoius t\u00f6\u00f6tamise kohta ning John nentis, et minu hoolimist ja kirge inimestega t\u00f6\u00f6tamise osas on tunda. Imestasin, sest ma ise polnud viimase aasta jooksul seda \u00fcldse tundnud. Kui uksed olid l\u00f5puks puhtaks n\u00fchitud, oli aeg l\u00f5puringi jaoks koguneda ja oma m\u00f5tisklusi meele rahustamise osas jagada. Kelle jaoks oli see hingamine, kelle jaoks tantsimine, m\u00f5nele karjumine, m\u00f5nele kirjutamine. Mitmed mainisid, et nende jaoks oli praegu nii paljude inimestega koos olles raske leida seda hetke endasse tulemiseks, sest sa pole peaaegu kunagi \u00fcksi. Poetasin vahele, et kui minul on vaja kiirelt enda keskmesse tagasi tulla, l\u00e4hen tavaliselt WC-sse \u2013 see on ainuke koht, kus saab m\u00f5ned minutid rahus ja vaikuses \u00fcksi istuda. Samuti tekib mul vahel tungiv vajadus p\u00f5randale siruli visata, sest ka see toob mul koheselt enda kehasse tagasi, isegi kui \u00fcmberringi on teisi inimesi. Minu peamine viis rahu saavutamiseks on aga kirjutamine, sest see aitab mu tormavatel m\u00f5tetel ja tunnetel materialiseeruda ning loob selgema \u00fclevaate, et mis mu sees p\u00e4riselt toimub.<\/span><\/p>\n

P\u00e4rast l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki suunati meid Laura ja Mariaga uuesti tube koristama. Sel korral olime ilma juhendajata ning saime t\u00e4itsa h\u00e4sti hakkama. P\u00e4eva l\u00f5pus m\u00e4rkasin, et ma ei olnudki enam nii \u00e4rritunud ning just t\u00e4nu t\u00f6\u00f6 p\u00fchendamisele Mariale hakkasin n\u00e4gema, et tema k\u00e4itumise p\u00f5hjuseks oli soov olla kasulik, m\u00e4rgatud ja tunnustatud. Sealt edasi asusin algselt veidi vastumeelselt ja masinlikult, kuid lolli j\u00e4rjepidevusega kiitma ja m\u00e4rkama neid hetki, kui Maria midagi k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega teavitama tuli. Tema kergelt kohmetust naeratusest sain aru, kui oluline hea s\u00f5na tema jaoks oli. Mitte, et probleem oleks sellega koheselt lahenenud, kuid minu \u00e4rritus hakkas vaikselt lahtuma t\u00e4nu m\u00f5istmisele ja kaastundele, mida olin tema suunas tundma hakanud. Esimene v\u00e4ike <\/span>heureka<\/span><\/i>-moment. Teine moment saabus veidi hiljem \u00f5htul, kui olin voodis lugemas raamatut “How to solve our human problems”. Aidamajas ja templis olid nimelt riiulid t\u00e4idetud KMC looja Kelsang Gyatso raamatute ja \u00f5petustega ning meid julgustati nendega tutvust tegema. Kuna antud raamat tundus k\u00f5ige konkreetsem, l\u00fchem ja lihtsam, v\u00f5tsin selle ette. Ja see raamat koos meditatsioonide ja loengutega hakkas j\u00e4rjest vastama k\u00f5igile k\u00fcsimustele, mis mul viimasel ajal inimeseks olemise osas tekkima olid hakanud. \u00dcks teema, mille \u00fcle olin Marokost alates pead murdnud, oli minu v\u00e4limus. M\u00e4rgates, kui raske oli Maroko (ja k\u00f5igi teiste Araabia, Aafrika ja L\u00e4his-Ida) elanikel reisida, saada Euroopasse viisat ja kuidas moslemid tekitavad l\u00e4\u00e4neinimestes oma v\u00e4limusega automaatselt terrori-errorit, j\u00e4in m\u00f5tisklema, et kuidas on nii, et mina olen s\u00fcndinud siia ilma sellise v\u00e4limusega, mis kelleski mingisuguseid kahtlusi ei \u00e4rata. Blond valge naine. M\u00f6\u00f6das on ka need ajad, kui v\u00f5isid Ida-Euroopa prostituudi sildi oma slaaviliku v\u00e4limuse eest saada. Olen s\u00fcndinud edumeelses l\u00e4\u00e4neriigis rahuajal kesklassi perekonda. Mul on alati olnud katus pea kohal, toas soe, riided seljas, s\u00f6\u00f6k ees. Haridus ja meditsiin on tasuta, Schengeni piirid on valla. Puhtalt s\u00fcnnikoha ja -hetke t\u00f5ttu olen ma vaba enamikest maailma kannatustest. Millest selline privileeg?<\/span><\/p>\n

Olin j\u00f5udnud arusaamisele, et see ei saa olla juhus. Ja kaasaegne budism andis mulle selgituse, mis k\u00f5ik selle kuidagi loogiliselt kokku sidus. Gyatso \u00f5petas, et sinu praegune keha on sinu eelmise elu karma tulemus ning annab aluse sinu saatusele selles elus. L\u00e4\u00e4neinimeselt on f\u00fc\u00fcsilised kannatused (s\u00f5da, n\u00e4lg, vaesus) \u00e4ra v\u00f5etud, et luua ideaalsed tingimused spirituaalseks arenguks ja valgustumiseks. Minu t\u00f5lgendus \u2013 k\u00f5ik selle elu kannatused on j\u00e4relikult vaimsed! Seeda pole paslik seda priviligeeritud elu raisata. Eriti kummastav tundus selle k\u00f5ige juures m\u00f5elda, kuidas minu \u00f5de on ju s\u00fcndinud t\u00e4pselt samadesse tingimustesse, mis mina. Aga kehasse, millel on kromosoomirike. Samad olud, <\/span>t\u00e4iesti <\/span><\/i>teine saatus. Mul jooksis surisev laine \u00fcle terve keha selle m\u00f5tte peale. Minu siinolek tundus j\u00e4rsku nii \u00f5ige, p\u00f5hjendatud, loogiline.<\/span><\/p>\n

K\u00e4rt<\/span>
\n<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teisest t\u00f6\u00f6p\u00e4evast olime me, uued vabatahtlikud juba t\u00f6\u00f6tegemisel iseseisvamad, kuid mina, Maria ja Cecilia j\u00e4tkasime siiski \u00fches tiimis. Meile anti k\u00e4tte nimekiri tubadest, mis vajavad koristamist ning jagasime omavahel \u00e4ra, kes mida teeb. Sel p\u00e4eval olin v\u00f5tnud vastu otsuse hommikul p\u00fchendada oma t\u00f6\u00f6 k\u00f5igile nendele, kes vajavad oma t\u00f6\u00f6 eest kiitust ja tunnustust; keda julgustav s\u00f5na v\u00f5iks v\u00e4ga aidata. Tulin sellele m\u00f5ttele, kuna eelmise p\u00e4eva \u00f5htuks oli \u00e4rritus Maria suhtes muutunud juba nii suureks, et hakkas rikkuma minu enda sisemist rahu ning tundus ka tema suhtes ebaaus. Mitte et ma oleks arvanud, et ta kuidagi halb inimene on, kuid need omadused, mis mind tema juures h\u00e4irisid, olid selles rahulikus keskkonnas j\u00e4rsku justkui suurendusklaasi all. M\u00f5tisklesin selle teema \u00fcle pikalt p\u00e4rast oma esimest t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ning p\u00fc\u00fcdsin aru saada, kuidas ma saaksin seda olukorda lahendada. Minu tavap\u00e4rane m\u00f5ttemuster ebameeldivate inimeste ja olukordade puhul oli siiani olnud “see on ajutine ja saab varsti l\u00e4bi”, mis oli t\u00f5si \u2013 Maria oli tulnud vabatahtlikuks ainult \u00fcheks n\u00e4dalaks, seega oli mul vaja ainult \u00fcks n\u00e4dal “\u00fcle elada”. Mulle hakkas aga tunduma, et nii ma veedangi terve oma elu hambad ristis mingite olukordade m\u00f6\u00f6dumist oodates ja kaotan nii palju v\u00e4\u00e4rtuslikku aega lihtsalt iseenda sees kannatades. Ilmselgelt ei saa ma ju panna teda teistmoodi k\u00e4ituma, seega pean muutma enda suhtumist. Kuna tundus, et mina olin ainuke, keda Maria valju h\u00e4\u00e4l ja pidevalt sekkuv k\u00f5neviis h\u00e4irisid, siis polnud kahtlust, kes siin see t\u00f5eline probleem oli.\u00a0 Ennel\u00f5una m\u00f6\u00f6dus meil templit koristades. Kuna neljap\u00e4eval oli tulemas Thanksgiving ehk T\u00e4nup\u00fchad, mis t\u00e4hendas, et on oodata suuremat rahvakogunemist loengusse ja hiljem vegan s\u00f6\u00f6giorgiale, oli meie \u00fclesandeks templi l\u00e4ikima l\u00f6\u00f6mine. Meie t\u00f6\u00f6dejuhatajaks oli sel korral \u00fcks asiaatlike n\u00e4ojoontega nunn, kes andis meile \u00fclesande t\u00f6\u00f6tamise k\u00e4igus m\u00f5elda, et mis on need tegevused, millega me igap\u00e4evaselt suudame end viia rahuseisundisse. M\u00f5te oli jagada enda trikke ja nippe ning anda ka teistele uusi m\u00f5tteid. Mind pandi paari Johni ehk meie kamba vanima liikme, Bostonist p\u00e4rit varakult pensionile l\u00e4inud 60ndates perearstiga. John oli meie seltksonna k\u00f5ige tasakaalukam ja rahulikum vabatahtlik, kellega vestlemist ma alati nautisin. Ta tundis inimeste vastu huvi, k\u00fcsis alati k\u00fcsimusi, millele oli huvitav vastata, pani m\u00f5tlema ning r\u00e4\u00e4kis sellisel soojal ja toetaval viisil, et tundsid end p\u00e4rast temaga koos aja veetmist 10 kg kergemana. Alustasime k\u00f5igepealt keldri koristamisest, nii et tolmu keerutas \u00fcle pea, ning seej\u00e4rel suundusime templi suuri puidust uksi pesema. Jagasime oma kogemusi, r\u00f5\u00f5me ja muresid tervishoius t\u00f6\u00f6tamise kohta ning John nentis, et minu hoolimist ja kirge inimestega t\u00f6\u00f6tamise osas on tunda. Imestasin, sest ma ise polnud viimase aasta jooksul seda \u00fcldse tundnud. Kui uksed olid l\u00f5puks puhtaks n\u00fchitud, oli aeg l\u00f5puringi jaoks koguneda ja oma m\u00f5tisklusi meele rahustamise osas jagada. Kelle jaoks oli see hingamine, kelle jaoks tantsimine, m\u00f5nele karjumine, m\u00f5nele kirjutamine. Mitmed mainisid, et nende jaoks oli praegu nii paljude inimestega koos olles raske leida seda hetke endasse tulemiseks, sest sa pole peaaegu kunagi \u00fcksi. Poetasin vahele, et kui minul on vaja kiirelt enda keskmesse tagasi tulla, l\u00e4hen tavaliselt WC-sse \u2013 see on ainuke koht, kus saab m\u00f5ned minutid rahus ja vaikuses \u00fcksi istuda. Samuti tekib mul vahel tungiv vajadus p\u00f5randale siruli visata, sest ka see toob mul koheselt enda kehasse tagasi, isegi kui \u00fcmberringi on teisi inimesi. Minu peamine viis rahu saavutamiseks on aga kirjutamine, sest see aitab mu tormavatel m\u00f5tetel ja tunnetel materialiseeruda ning loob selgema \u00fclevaate, et mis mu sees p\u00e4riselt toimub. P\u00e4rast l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki suunati meid Laura ja Mariaga uuesti tube koristama. Sel korral olime ilma juhendajata ning saime t\u00e4itsa h\u00e4sti hakkama. P\u00e4eva l\u00f5pus m\u00e4rkasin, et ma ei olnudki enam nii \u00e4rritunud ning just t\u00e4nu t\u00f6\u00f6 p\u00fchendamisele Mariale hakkasin n\u00e4gema, et tema k\u00e4itumise p\u00f5hjuseks oli soov olla kasulik, m\u00e4rgatud ja tunnustatud. Sealt edasi asusin algselt veidi vastumeelselt ja masinlikult, kuid lolli j\u00e4rjepidevusega kiitma ja m\u00e4rkama neid hetki, kui Maria midagi k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega teavitama tuli. Tema kergelt kohmetust naeratusest sain aru, kui oluline hea s\u00f5na tema jaoks oli. Mitte, et probleem oleks sellega koheselt lahenenud, kuid minu \u00e4rritus hakkas vaikselt lahtuma t\u00e4nu m\u00f5istmisele ja kaastundele, mida olin tema suunas tundma hakanud. Esimene v\u00e4ike heureka-moment. Teine moment saabus veidi hiljem \u00f5htul, kui olin voodis lugemas raamatut “How to solve our human problems”. Aidamajas ja templis olid nimelt riiulid t\u00e4idetud KMC looja Kelsang Gyatso raamatute ja \u00f5petustega ning meid julgustati nendega tutvust tegema. Kuna antud raamat tundus k\u00f5ige konkreetsem, l\u00fchem ja lihtsam, v\u00f5tsin selle ette. Ja see raamat koos meditatsioonide ja loengutega hakkas j\u00e4rjest vastama k\u00f5igile k\u00fcsimustele, mis mul viimasel ajal inimeseks olemise osas tekkima olid hakanud. \u00dcks teema, mille \u00fcle olin Marokost alates pead murdnud, oli minu v\u00e4limus. M\u00e4rgates, kui raske oli Maroko (ja k\u00f5igi teiste Araabia, Aafrika ja L\u00e4his-Ida) elanikel reisida, saada Euroopasse viisat ja kuidas moslemid tekitavad l\u00e4\u00e4neinimestes oma v\u00e4limusega automaatselt terrori-errorit, j\u00e4in m\u00f5tisklema, et kuidas on nii, et mina olen s\u00fcndinud siia ilma sellise v\u00e4limusega, mis kelleski mingisuguseid kahtlusi ei \u00e4rata. Blond valge naine. M\u00f6\u00f6das on ka need ajad, kui v\u00f5isid Ida-Euroopa prostituudi sildi oma slaaviliku v\u00e4limuse eest saada. Olen s\u00fcndinud edumeelses l\u00e4\u00e4neriigis rahuajal kesklassi perekonda. Mul on alati olnud katus pea kohal, toas soe, riided seljas, s\u00f6\u00f6k ees. Haridus ja meditsiin on tasuta, Schengeni piirid on valla. Puhtalt s\u00fcnnikoha ja -hetke t\u00f5ttu olen ma vaba enamikest maailma kannatustest. Millest selline privileeg? Olin j\u00f5udnud arusaamisele, et see ei saa olla juhus. Ja kaasaegne budism andis mulle selgituse, mis k\u00f5ik selle kuidagi loogiliselt kokku sidus. Gyatso \u00f5petas, et sinu praegune keha on sinu eelmise elu karma tulemus ning annab aluse sinu saatusele selles elus. L\u00e4\u00e4neinimeselt on f\u00fc\u00fcsilised kannatused (s\u00f5da, n\u00e4lg, vaesus) \u00e4ra v\u00f5etud, et luua ideaalsed tingimused spirituaalseks arenguks ja valgustumiseks. Minu t\u00f5lgendus \u2013 k\u00f5ik selle elu kannatused on j\u00e4relikult vaimsed! Seeda pole paslik seda priviligeeritud elu raisata. Eriti kummastav tundus selle k\u00f5ige juures m\u00f5elda, kuidas minu \u00f5de on ju s\u00fcndinud t\u00e4pselt samadesse tingimustesse, mis mina. Aga kehasse, millel on kromosoomirike. Samad olud, t\u00e4iesti teine saatus. Mul jooksis surisev laine \u00fcle terve keha selle m\u00f5tte peale. Minu siinolek tundus j\u00e4rsku nii \u00f5ige, p\u00f5hjendatud, loogiline. K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1162,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-1156","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/IMG_9718-3-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/IMG_9718-3-scaled.jpg",1669,2560,false]},"categories_names":{"1":{"name":"Uncategorized","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=1"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1156","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1156"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1156\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1167,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1156\/revisions\/1167"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1162"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1156"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1156"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1156"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}