{"id":1151,"date":"2025-04-29T12:18:48","date_gmt":"2025-04-29T12:18:48","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1151"},"modified":"2025-04-29T12:18:48","modified_gmt":"2025-04-29T12:18:48","slug":"esimene-toopaev-ja-esimesed-oppetunnid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1151","title":{"rendered":"Esimene t\u00f6\u00f6p\u00e4ev ja esimesed \u00f5ppetunnid"},"content":{"rendered":"

\u00c4rkasin oma esimesel hommikul Aidamajas kell 7 p\u00e4rast \u00fcheksat tundi und, kuid tunne oli selline, et oleks v\u00f5inud veel sama kaua edasi magada. \u00c4kiline kliimavahetus oli mu kehale t\u00e4ieliku \u0161okina m\u00f5junud, seega l\u00e4ksin automaatselt talveune re\u017eiimile \u00fcle. Huvitav oli aga see, et sellel laiuskraadil oli k\u00fcll kliima Eestiga sarnane, kuid p\u00e4ike t\u00f5usis enne seitset ja p\u00e4evavalgust sai nautida ka veel p\u00e4rast kella viite \u00f5htul. Kohmitsesin end \u00fcles, pesin hambad ja tegin keset meie v\u00e4ikest tuba paar hommikuvenitust. Seej\u00e4rel lonkisin allakorrusele, kus juba elu k\u00e4is \u2013 meestel oli hommikujooks tehtud, kohv podises ja kruusid k\u00f5lisesid. Oli harjumatu hommikul kohe nii paljude inimestega kontaktis olla, eriti veel kitsas pisikeses k\u00f6\u00f6gis, kuid suutsin siiski kuidagi teiste vahel man\u00f6\u00f6verdades enda hommikupudru valmis kloppida. Mida l\u00e4hemale kell 9-le tiksus, seda elavamaks elu k\u00f6\u00f6gis l\u00e4ks. Selgus, et \u00fcks vabatahtlikest oli lahkumas ning seega k\u00e4is \u00fcks suur kallistamine ja pisardamine.\u00a0<\/strong><\/p>\n

L\u00f5puks olime valmis t\u00f6\u00f6p\u00e4evaga alustama. Liikusime k\u00f5ik koos peamaja s\u00f6\u00f6gisaali, kuhu kogunesime ka l\u00f5una- ja \u00f5htus\u00f6\u00f6giajaks. \u00dcmber laua istusid koos 9 vabatahtlikku ja argentiinlannast tiimijuht Isabella. <\/span>Enne saabumist oli mulle selgitatud, et siin k\u00e4ib t\u00f6\u00f6 tegemine natuke teistmoodi. T\u00f6\u00f6 on meditatsioonivorm ning eesm\u00e4rk ei ole mitte lihtsalt nimekirjas olevad asjad tehtud saada, vaid hoida oma t\u00e4helepanu t\u00e4ielikult tehtaval \u00fclesandel, keskenduda detailidele ja oma taotlusele. Isabellal oli oma spetsiifiline s\u00fcsteem, nii et k\u00f5igil vabatahtlikel oleks \u00fchine arusaam ja eesm\u00e4rk. T\u00f6\u00f6\u00fclesanded olid valdavalt koristamise ja majapidamisega seotud. Kuna keskuse sissetulek tulenes suuresti erinevatest retriitidest, tuli igap\u00e4evaselt voodipesusid vahetada, pesta, triikida ja voltida ning v\u00e4rskendada regulaarselt \u00fcldkasutatavaid ruume. Kuna ma olin varem hostelites vabatahtlikuna t\u00f6\u00f6tanud, ei olnud minu jaoks WC-de koristamine ja voodite tegemine midagi uut. Olin valmis t\u00f6\u00f6meditatsiooniga pihta hakkama! <\/span>Ainult et Isabellal ei tundunud kuskile kiire olevat. Tema soovis k\u00f5igepealt alustada tutvustusringiga, kus iga\u00fcks r\u00e4\u00e4gib p\u00f5gusalt oma varasemast kogemusest meditatsiooniga ning miks nad otsustasid just siia tulla. Kuna seltskond oli kokku tulnud \u00fcle maailma, oli p\u00f5hjuseid ja kogemusi erinevaid, kuid meid \u00fchendas universaalne soov leida rahu ja saada j\u00e4rjele regulaarse mediteerimisega. Eriliselt j\u00e4i silma hispaanlannast vabatahtlik, kes oli v\u00e4ga temperamentne ja diip. Neiu tumedad intensiivsed silmad ja kr\u00e4sused juuksed andsid talle m\u00fcstilise mulje ning ta r\u00e4\u00e4kis pidevalt surmast. Enne enesetutvustusega alustamist p\u00f6\u00f6ritas ta silmi ja lausus, et on t\u00fcdinenud iseendast r\u00e4\u00e4kimisest ja sama jutu kordamisest. Surm on tema jaoks edasiviiv j\u00f5ud! Iga p\u00e4ev \u00e4rgates m\u00f5tleb ta surmale ja kuidas iga p\u00e4ev v\u00f5ib olla tema viimane, kuidas iga sekund, mis l\u00f5ppeb, on kadunud igaveseks ja see aitab tal hoida elus perspektiivi. Noogutasime viisakalt kaasa, kuigi oli n\u00e4ha, et teised laua \u00fcmber sellest \u00fclem\u00e4\u00e4ra inspireeritud ei olnud. Minu jaoks on surm v\u00e4ga p\u00f5nev teema ning \u00fcks p\u00f5hjus, miks ma budismi vastu huvi tundma hakkasin, oli nende s\u00fcmpaatne surmak\u00e4sitlus, kuid igap\u00e4evaselt eelistan fookust hoida siiski elul.<\/span><\/p>\n

Tutuvustusring tehtud, tundus, et on aeg t\u00f6\u00f6d \u00e4ra jaotada. Isabella luges v\u00e4ga malbe ja pehme h\u00e4\u00e4lega ette meie t\u00e4nased \u00fclesanded ning r\u00f5hutas, et mitte mingil juhul ei tohi stressi minna. T\u00f6\u00f6d tuleb teha rahulikult, m\u00f5testatult ning kui tunned v\u00e4simust, siis on aeg puhata. Enne t\u00f6\u00f6ga pihta hakkamist palus Isabella k\u00f5igil enda sees teha taotlus ning m\u00f5elda nendele inimestele, kes siia retriiti tulevad ning kuidas meie t\u00f6\u00f6 toetab nende heaolu, puhkamist ja tasakaaluni j\u00f5udmist. Noogutasin innustunult kaasa ning s\u00fcgelesin juba valmisolekust t\u00f6\u00f6le hakata, kui Isabella k\u00fcsis, et kas kellelgi on enne alustamist mingeid <\/span>k\u00fcsimusi. Saksa neiu t\u00f5stis k\u00e4e: \u201cMinul on! Miks reinkarnatsioonis peetakse loomade tasandit madalamaks ja halvemaks?\u201d Vaatasin talle tuhmilt otsa. K\u00fcsimusi T\u00d6\u00d6 kohta, mitte reinkarnatsiooni! Kuid Isabella ei lasknud end sellest \u00fcldse h\u00e4irida ning asus rahulikult ja p\u00f5hjalikult budistlikku \u00f5petust selgitama. Vaatasin kella ja tundsin, kuidas k\u00e4rsitus kasvab. L\u00e4bip\u00f5lemisest taastuva l\u00e4\u00e4neinimese jaoks, kes on kasvanud teadmises, et aeg on raha, tundus t\u00e4iesti arusaamatu, miks me raiskame aega mingite suvaliste k\u00fcsimuste peale ja juba t\u00f6\u00f6le ei hakka?! See oli minu esimene kannatlikkuse \u00f5ppetund. \u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"
Hoole ja armastusega koristatud tuba<\/figcaption><\/figure>\n

Edasi jaotati meid kolme t\u00f6\u00f6gruppi ning mehhiko neiu asus mind, Gruusiast p\u00e4rit Mariat ja brasiillannat Laurat juhendama. Juhendamine toimus pikalt, rahulikult ja \u00fcksikasjalikult. K\u00f5igepealt n\u00e4idati \u00e4ra kust saab t\u00f6\u00f6vahendeid, seej\u00e4rel selgitati \u00fcksipulgi iga t\u00f6\u00f6vahendi eesm\u00e4rki ning l\u00f5puks vist j\u00f5udsime neljakesi ka esimese kolme tunni jooksul \u00fche v\u00e4ikse toa koristatud. Minul tiksus terve aja kuklas, kuidas seda k\u00f5ike oleks saanud kiiremini ja efektiivsemalt l\u00e4bi viia, kuid proovisin kohaneda uue tempoga. Mul polnud vajagi suud lahti teha, sest Maria, kes oli varem koristajana t\u00f6\u00f6tanud, pidas vajalikuks iga natukese aja tagant vahele pista oma \u201ctarkuseid\u201d ja soovitusi, et kuidas tema on harjunud asju tegema. Samuti tundus, et kogu tema sisek\u00f5ne v\u00e4ljendub v\u00e4lisk\u00f5nena. Ta noogutas konstantselt kaasa ning kordas ja t\u00f5lgendas, mida mehhiklanna parasjagu meile selgitas: <\/span>\u201cAhah, nii et WC-d koristame sinise lapiga. Sellega riiuleid ei p\u00fchi, mhmh. Et vannitoa bakterid ei satuks tuppa, aaa! Nende plekkide jaoks oleks hea valgendajat kasutada, ma l\u00e4hen otsin! Ja see on siis aknapesuvedelik? Sellega saame peegleid puhastada. Mina ise olen kasutanud k\u00e4tepaberit. Aa, tolmuimeja on siin, jah? Mm, Dyson, see on hea firma. Ja siin hoiate puhtaid linu. Neid, mida me kasutame voodite tegemiseks tubades. Kas ma muidu k\u00f6\u00f6ki ka saan m\u00f5ni p\u00e4ev t\u00f6\u00f6le minna? Mulle lubati, sest mind huvitaks see rohkem, ma majapidajana olen varem ka t\u00f6\u00f6tanud.\u201d <\/span>Tundsin, kuidas mul hakkab kannatamatusest verer\u00f5hk t\u00f5usma, kuid ei tahtnud kuidagi ebaviisakas olla. N\u00e4gin, et mehhiklanna oli ka natuke h\u00e4das tema pidevate segavate k\u00fcsimustega ning l\u00f5puks ei suutnud ma vastu panna ja torkasin vahele: \u201cV\u00f5ib-olla kuulame <\/span>lihtsalt praegu \u00e4ra, kuidas siin senini on asju tehtud?\u201d Maria aga ei saanud vihjest aru ja selgitas, et kuna tema on seda t\u00f6\u00f6d varem teinud, siis ta soovib oma kogemusega kasulik olla. Vahepeal k\u00e4isime keskp\u00e4evasel meditatsioonil, millele j\u00e4rgnes tunnine l\u00f5unapaus, seej\u00e4rel j\u00e4tkus t\u00f6\u00f6 kella neljani. Olin h\u00e4mmingus, kui v\u00e4he me selle p\u00e4evaga tehtud saime ning kuna k\u00e4is pidev seletamine ja k\u00fcsimine, ei olnudki v\u00f5imalust mingit t\u00f6\u00f6r\u00fctmi leida ja meditatsioonini j\u00f5uda. 15 minutit enne t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5ppu teatas mehhiklanna, et on aeg l\u00f5petama hakata, aeglustuda ja t\u00f6\u00f6vahendid \u00e4ra viia, sest ega enam nagunii midagi teha ei j\u00f5ua. P\u00e4eva l\u00f5pus kogunesime taaskord \u00fcmber laua, Isabella t\u00e4nas meid k\u00f5iki panuse eest ning palus m\u00f5ttes p\u00fchendada oma tehtud t\u00f6\u00f6 kellegi h\u00fcvanguks. Maria k\u00fcsis selle peale, et miks ta ei v\u00f5i t\u00f6\u00f6d endale p\u00fchendada, tema ju tegi seda t\u00f6\u00f6d. P\u00f6\u00f6ritasin m\u00f5ttes silmi nii k\u00f5vasti, et need tahtsid silmakoopasse \u00e4ra kaduda. Isabella kinnitas, et loomulikult v\u00f5ib ka iseendale p\u00fchendada.<\/span><\/p>\n