{"id":1139,"date":"2025-04-26T19:55:13","date_gmt":"2025-04-26T19:55:13","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1139"},"modified":"2025-04-26T19:55:13","modified_gmt":"2025-04-26T19:55:13","slug":"eestlane-grusiinlane-ja-brasiillane-teel-budistide-juurde","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1139","title":{"rendered":"Eestlane, grusiinlane ja brasiillane teel budistide juurde"},"content":{"rendered":"

24. novembri hommikul pakkisin oma koti Queensi hostelis uuesti kokku ja asusin seiklusele New Yorgi osariigi p\u00f5hjaossa. Mind ootas Workaway ehk vabatahtlikut\u00f6\u00f6 budistide meditatsioonikeskuses keset metsa. Esimese asjana oli mul vaja metrooga s\u00f5ita Penn Stationisse, kus pidin kohtuma kahe teise vabatahtlikuga, kes samuti alustavad minuga samal ajal. Meditatisoonikeskuses nimelt eelistatakse, et uued t\u00f6\u00f6lised saabuksid p\u00fchap\u00e4eval ning saaksid kohe esmasp\u00e4eva hommikul v\u00e4rskelt t\u00f6\u00f6n\u00e4dalaga alustada. Olin p\u00f5gusalt s\u00f5numineerinud gruusia t\u00fcdruku Mariaga, kes arvas, et pileteid pole vaja ette osta, vaid saab osta ka rongijaamast kohapealt piletimasinatest. Kuna minu \u00e4revusele ei sobi \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju lahtiseid ja liikuvaid osakesi, siis proovisin end jaama s\u00e4ttida v\u00f5imalikult varakult. Meie esimene rong v\u00e4ljus 11:15, seega olin \u00fcle poole tunni varem juba jaamas kohal. Ja \u00f5ige kah, sest Penn station on lihtsalt meeletult suur ja rahvarohke jaam. K\u00f5igepealt ei saanud ma \u00fcldse aru, millal metroojaam l\u00f5pes ja rongi oma algas \u2013 see oli \u00fcks suur hargnev maa-alune s\u00fcsteem, mis koosnes mitmetest eri osadest. Astusin k\u00f5igepealt esimese piletimasina juurde, kuid seal m\u00fc\u00fcdi ainult New Yorgi linnapiiridesse j\u00e4\u00e4vate rongiliinide pileteid. Port Jervise peatuse sisestamisel vaatas mulle otsa t\u00fchi ekraan. Olin segaduses. Teadsin, et meie esimene peatus pidi olema 8 minutise s\u00f5idu kaugusel asuv Secaucus Junction, kuid kust ma selle j\u00e4rgmise pileti siis ostan? \u00dcmberistumiseks oli meil aega napid 7 minutit ja p\u00e4evas v\u00e4ljus Port Jervise suunas ainult loetud arv ronge. Mariale s\u00f5numineerimine ei aidanud v\u00e4ga kaasa, sest selgus, et tema on hiljaks j\u00e4\u00e4mas ja polnud kindel, kas ta \u00fcldse j\u00f5uab sellele rongile. Ka ei osanud ta \u00f6elda, kust t\u00e4pselt peaks pileteid saama osta.<\/strong><\/p>\n

L\u00f5puks ronisin piletikassase, et m\u00f5ne p\u00e4risinimesega n\u00f5u pidada. Selgus, et pean minema hoopis rongijaama sellesse otsa, kust v\u00e4ljuvad NJ Transiti rongid. Vutt-vutt m\u00f6\u00f6da koridori edasi, eskalaatoritest \u00fcles ja treppidest alla ning leidsin end t\u00e4istuubitud saalist, kus inimesed istusid ja seisid, silmad ainiti tabloosid j\u00f5llitamas. V\u00f5tsin pikka piletij\u00e4rjekorda sappa ning sain samal ajal s\u00f5numi Lauralt, kes oli meie kolmas uustulnuk brasiiliast. Selgus, et ka tema on kuskil siin ekslemas. Kuna s\u00f5numid tulid l\u00e4bi v\u00e4ikse viivitusega ja rahvast oli palju, asusin vahepeal \u00f5iget perrooni otsima, kuid selgus, et need kuulutatakse v\u00e4lja viimasel minutil enne v\u00e4ljumist. See kasvatas muidugi juba pinna all v\u00f5disevat \u00e4revust juurde, aga eks siis tuleb valvel olla. Kuna aega oli veel oma 15 minutit, otsustasin korraks joosta tagasi Penn Stationi p\u00f5hisaali ja endale kohvi tuua. Ilma selleta ei saa ju ometi kaks ja pool tundi rongis istuda. Tagasi tulles suutsin l\u00f5puks lokaliseerida lillas mantlis brasiilia neiu, kes tundus olevat veel rohkem segaduses kui mina. Laura alustas h\u00e4belikult naeratades vabandusega: \u201cMa v\u00e4ga vabandan, ma r\u00e4\u00e4gin halvasti inglise keelt…\u201d Oh, vaeseke, seda k\u00f5ike veel kehva inglise keele oskusega l\u00e4bi teha! Kuidagi oli ta siiski suutnud piletiautomaadist endale piletid \u00e4ra osta. V\u00f5tsin ta siis oma tiiva alla ja \u00f5ige pea h\u00fc\u00fctigi valjuh\u00e4\u00e4ldist, et meie rong v\u00e4ljub teiselt perroonilt. See t\u00e4hendas, et avati luugid kitsasse koridori, kuhu kogu rongile liikuv rahvamass end pressima hakkas, meie ka. Olin natuke n\u00e4rvis, kuna rongi number oli erinev Google Mapsi reisiplaanist, kuid kellaaeg klappis ja peatuste loetelus oli Secaucus Junction t\u00e4itsa olemas. Mariast polnud ikka veel kippu ega k\u00f5ppu, seega pressisime end Lauraga puup\u00fcsti rongi ning enne levist kadumist h\u00fcppas mu telefoni veel viimane s\u00f5num: “J\u00f5udsin rongile, internet sakib, n\u00e4eme Secaucases!” Hingasin kergendunult \u2013 j\u00f5udsime ikka k\u00f5ik kohale. Olin tegelikult eelk\u00f5ige mures selle p\u00e4rast, et Maria oli meile takso broneerinud, seega temal oli k\u00f5ik sellega seotud info, s.h kontakttelefon. Kahepeale oleks takso oluliselt kallim tulnud, lisaks oleks tekkinud uus probleem \u2013 kuidas Maria ise meditatsioonikeskusesse saab?<\/span><\/p>\n

Rongilt maha astudes suutsingi mingil imekombel pisikese lopsakate huulte ja suurte silmadega grusiinlanna \u00fcles leida ning n\u00fc\u00fcd asusime koos spurtima j\u00e4rgmisele rongile, milleni oli meil aega vaid napid viis minutit. Secaucus oli aga suur ja lai, seega pidime jooksu pealt tuvastama, kust meie rong v\u00e4ljub. Mina panin pikkade jalgadega ees ajama, et vajadusel rongi “kinni hoida”. Piletis\u00fcsteem ei tahtnud millegi p\u00e4rast Maria piletit tuvastada, mina panin aga ummisjalu edasi, Laura j\u00e4rel ning k\u00f5ige taga hingeldav Maria: “Ma tulen, ma tulen!” Mingil imekombel j\u00f5udsime k\u00f5ik kolm l\u00f5puks juubeldavalt perroonile samal hetkel, kui rong ette s\u00f5itis. K\u00f5ik kohal, k\u00f5ik koos, milline vedamine! S\u00e4ttisime end kahele j\u00e4rjestikusele pingireale sisse ning meil Mariaga l\u00e4ks kohe jutt lahti \u2013selgus, et neiu oli juba kolm aastat New Yorgis elanud. Laura s\u00e4ttis end omaette istuma, kuna tema inglise keele tase ei v\u00f5imaldanud tal tempokast vestlusest osa v\u00f5tta. Nii palju suutsime aga selgeks teha, et Laura on 40ndates ja koguni kahekordne vanaema! N\u00e4itas meile oma laia valge naeratusega lastelaste pilte. No nii armas naine! Peab tunnistama, et tal natuke vedas, et ta inglise keelt v\u00e4ga h\u00e4sti ei r\u00e4\u00e4kinud, sest ma hakkasin sellest lobisemisest juba \u00e4ra v\u00e4sima ning hakkasin \u00fchel hetkel lihtsalt aknast v\u00e4lja vaatama. Ega vaatepilt otseselt midagi erakordselt kaunist polnud, Ameerika v\u00e4ikelinnad vaheldumisi novembrikuu raagus\u00a0metsadega. Kuid ikkagi kuidagi nii-nii teistsugune.<\/p>\n

P\u00e4rast veidi \u00fcle kahe tunni loksumist j\u00f5udsimegi kohale oma sihtkohta, mannetusse Ameerika v\u00e4ikelinna, ning j\u00e4ime ootame oma p\u00e4ev parem telefoni teel broneeritud taksot. V\u00e4ga vanamoodne! Varsti saabuski \u00fclekaaluline puuduvate hammastega naisterahvas, kelle veres, nagu selgus, voolas muuhulgas nii aafrika kui indiaani verd. Istusin tema k\u00f5rvale esiistmele ning palusin k\u00f5igepealt peatust l\u00e4hima sularahaautomaadi juures, sest vastasel juhul poleks mul takso eest millegagi maksta. Minu lootused olid olnud Penn Stationi peal, kuid kahjuks seal ma automaati polnud suutnud leida. Proua viis mind lahkelt kohaliku toidupoe ette, kuid sealne automaat teatas mulle, et rahast v\u00f5in ma suu puhtaks p\u00fchkida ja \u00fcle\u00fcldse p\u00f6\u00f6rdugu ma selle teemaga oma finantsinstitutsiooni poole. Ohkasin, pekki k\u00fcll. <\/em>Istusin tagasi autosse ja vabandasin k\u00f5igi ees, et hetkel olen ma paraku rahatu. \u00d5nneks Maria lubas aidata taksoraha klattida.\u00a0 Nii meie 20 km pikkune s\u00f5it l\u00e4bi m\u00e4gede Glen Spey suunas m\u00f6\u00f6da Delaware j\u00f5ge algas. Tegin viisakalt proua juhiga juttu. Minu ameerika entusiasm oli j\u00e4tkuvalt k\u00f5rge ning tegi mind ultrasotsiaalseks. Proua uuris huviga meie tausta ja kuulas \u0161okeeritult pead raputades minu reisilugusid, ohates, et k\u00fcll oleks tore ka reisida. See oli minu esimene pilguheit keskmise ameeriklase reaalsusesse \u2013 k\u00f5ikide v\u00f5imaluste maal ei saa inimesed tegelikult endale mitte midagi lubada.<\/span><\/p>\n

L\u00f5puks keeras takso metsavahelisele teele ning peatus KMC (Kadampa Meditation Centre) territooriumil kahekordse punase maja ehk Aida ees. Klapitasime oma sularahad kokku ning lisaks kokkulepitud 25 dollarile lisasime juurde ka kohustusliku jootraha. Astusime autost v\u00e4lja ja hingasime karget m\u00e4gede\u00f5hku. Vaikus, m\u00f5nus. Taamal paistis \u00fcks suurem kahekordne maja, kaks v\u00e4iksemat h\u00fctti ja kaugemal k\u00fcnka otsas uhkeldas suur kuldne tempel, mis m\u00f5jus l\u00f6gases novembrikuus keset raagus metsa eriskummaliselt. Aidamaja, kuhu meid eelnevalt oli juhendatud end sisse seadma, oli t\u00e4iesti inimt\u00fchi. Ronisime teisele korrusele magamistube otsima ning seal avanes meile vaade viie narivoodiga tuppa, kus oli raske tuvastada, milline voodi on vaba ja milline h\u00f5ivatud \u2013 tuba oli sassis ja t\u00e4is seniste elanike asju, siin-seal rippusid r\u00e4tikud-riided. Proovisime voodipesude j\u00e4rgi aru saada, kus v\u00f5iks olla vabad voodid. Oli tunda, et meil k\u00f5igil oli v\u00e4ike \u0161okk ja ebamugavus, et sellises kitsikuses pead-jalad koos me n\u00fc\u00fcd peamegi kaks n\u00e4dalat elama. Hingasin aga sisse-v\u00e4lja ja otsusasin, et pole siin midagi hullu, tuleb reaalsusele alistuda. V\u00e4hemalt oli tuba soe ja voodid puhtad. Teised tundusid olevat h\u00e4iritud, et saadaval polnud piisavalt alumisi narivoodi kohti. Minul sellega aga muret polnud, seega ronisin vabatahtlikult<\/span> \u00fche narivoodi \u00fclemisele korrusele ning asusin endale v\u00e4ikest pesa ehitama. Teised t\u00f5stsid n\u00f5utult oma kodinad l\u00e4himatele vooditele ning l\u00e4ksime edasi territooriumit uudistama.\u00a0<\/span><\/p>\n