{"id":1120,"date":"2025-04-20T09:13:14","date_gmt":"2025-04-20T09:13:14","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1120"},"modified":"2025-04-20T09:13:14","modified_gmt":"2025-04-20T09:13:14","slug":"esimene-paev-new-yorgis-kus-koik-on-nagu-filmis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1120","title":{"rendered":"Esimene p\u00e4ev New Yorgis, kus k\u00f5ik on nagu filmis"},"content":{"rendered":"

\u00c4rkasin 22. novembri hommikul esimese valguskiire peale ja piilusin hosteli aknast paistva halli taeva suunas, kust vaatasid mulle otsa k\u00f5rguvad pilvel\u00f5hkujad. Aah, olen ikka New Yorgis, ei olnudki unen\u00e4gu! <\/i>m\u00f5tlesin kergendunult. Oli alles varajane hommikutund, seega pidin kannatamatult voodis istuma ja ootama kella kaheksani, mil Target lahti tehakse. Vaatamata eilsetele seiklustele, olin t\u00e4is energiat, lootust ja pealehakkamist. Ajas tagasi lendamine on kehale ikka oluliselt kergem, sest kuigi New Yorgis oli kell alles 7, oli minu eelmise sihtkoha Assooridega ajavahe neli tundi ehk siis sisemine kell n\u00e4itas tegelikult juba 11:00. T\u00f5en\u00e4oliselt m\u00e4ngis oma osa minu energilisuses ka see, et olin lihtsalt nii t\u00e4nulik siia j\u00f5udmise eest \u2013 New Yorgis \u00e4rkamine ise \u00fcletas juba k\u00f5iki mu ootuseid ja unistusi, mist\u00f5ttu iga tund ja p\u00e4ev, mis ma seal veeta sain, tundus nagu kingitus. Ma polnud ammu sellist t\u00e4nulikkust enda sees pulbitsemas tundnud. Nagu elaks laenatud aja peal \u2013 nii uskumatu tundus see k\u00f5ik. Nagu oleksin unes v\u00f5i filmis, tahtsin end pidevalt n\u00e4pistada reaalsusekontrolliks. Ait\u00e4h, elu!<\/strong><\/p>\n

\"\"
Edukas hommikune poesk\u00e4ik<\/figcaption><\/figure>\n

Kasutasin aega isa-ema ja s\u00f5prade olukorraga kurssi viimiseks. Kuna suurem \u0161okk oli \u00fcle l\u00e4inud, oli isegi veidi koomiline seda n\u00fc\u00fcd edasi r\u00e4\u00e4kida. Postitasin kogu loo ka Instagrami, riskeerides sellega, et mind puhta lollakaks peetakse. Mis sa, loll, siis ronisid sinna New Yorki<\/i>. Raputasin need m\u00f5tted peast, sest praegu pole negatiivsuseks ruumi, olen selleks liiga eufoorilises tujus. Pakkisin end ninani sisse ja astusin \u00f5ue, kus tervitades mind \u00fcsna karm novembrikuu tuul ja paduvihm. Maja ees parkis NYPD politseiauto, nurga tagant p\u00f6\u00f6ras hosteli poole linnaliinibuss, mille roolis olev mustanahaline juht minu \u00fcle tee k\u00f5\u00f5ritamise peale seisma j\u00e4i ja viipas lahkelt k\u00e4ega. Aah, nii p\u00e4ris! Ma ei tea, miks New York sellise tunde tekitas, v\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast, et seda k\u00f5ike oli saanud 33 aastat telekast n\u00e4ha, seega iga detail tundus nagu filmis. Auravad kanalisatsiooniaugud, l\u00f5putud sirged t\u00e4navad ja kollased taksod. Vudisin kiirelt l\u00f5ikava tuulega v\u00f5ideldes 10 minuti kaugusel asuvasse poodi, samal ajal piiludes enda \u00fcmber silkavat elu. Valged ja asiaadid ruttasid t\u00e4htsa n\u00e4oga kontoritesse; \u00fchistranspordi ja turvameeste rollid olid eranditult mustanahaliste p\u00e4rusmaa ning teet\u00f6\u00f6del siblisid pisikesed mehhiklased (jm ladina-ameeriklased). T\u00f5eline modernne kasti\u00fchiskond, <\/i>imestasin omaette.<\/p>\n

Targetist sain k\u00f5ik, mida elus p\u00fcsimiseks vaja l\u00e4ks: telefonilaadija seinaadapteri, soojad sokid, kulmupliiatsi, mustikad, kolm proteiinijogurtit, kaks pakki maitsestatud valmisriisi, viilutatud juustu, kolm \u00f5una, kurki ja purgi kikerherneid. Kolm hommikus\u00f6\u00f6ki ja kaks l\u00f5unat kaetud ning arve kokku 28 eurot, mis on p\u00e4ris hea saavutus! V\u00e4rske saiaga oli ainult kehvasti, sest tavalist kriitvalget r\u00f6stsaia ma ei s\u00f6\u00f6, t\u00e4isteratooted olid aga r\u00f6\u00f6gatute hindadega ning muud saiad (baguette\u2019id-ciabattad) olid neil ainult poolk\u00fcpsetatud vormis. Seega haarasin tagasiteel mingist peenest pagari\u00e4rist veel v\u00e4rske baguette\u2019i ka kaasa. Seal pidin ka esimest korda silmitsi seisma kaardimakseterminaliga, mis k\u00fcsis, et kui palju ma ka tippi sooviksin j\u00e4tta. Mida?! Ma pole mingit teenust ju kasutanudki. Vajutasin kiirelt \u201cno, thank you<\/i>\u201d ja tegin minekut. Uhke hommikus\u00f6\u00f6k hostelis s\u00f6\u00f6dud, oli aeg j\u00e4rgmiseks t\u00e4htsaks \u00fclesandeks \u2013 minna kaltsukaid l\u00e4bikammima, et leida endale soojemad riided. Seda k\u00fclma ma oma praeguse garderoobiga k\u00fcll \u00fcle ei ela. Enne aga heitsin veel pilgu telefonile, mis oli s\u00f5numitest plahvatamas. Korraks m\u00f5tlesin, et appi, mis ma n\u00fc\u00fcd teinud olen \u2013 paljud s\u00f5brad, aga ka juhututtavad kirjutasid, et kuhu saaks mulle raha kanda. Oli nii tore tunda seda toetust ja v\u00f5ttis kohe s\u00fcdame soojaks, kui vanad kursavennad, endised kolleegid ja klassi\u00f5ed oma abi pakkusid. Mul oli aga ikkagi mingi t\u00f5rge selle niisama raha vastu v\u00f5tmisega. \u00dctlesin, et kui toetatada tahate, hakake blogi tellijateks! Nemad aga polevat erilised lugejad, toetaks otse rahaliselt. T\u00e4nasin k\u00f5iki viisakalt, aga palusin siiski rahalaevadega oodata, kuni mul ikka t\u00e4itsa l\u00f5pp k\u00e4es on. Mul tekkis teatav hasart, et huvitav, kuidas see olukord siis ikkagi laheneb. Kui mulle aga raha saadetakse, siis ma lihtsalt kulutan selle ju \u00e4ra. Tundus kuidagi piinlik toetust k\u00fcsida, kui ma selle eest lihtsalt Central Parki kohvi jooma l\u00e4heksin! Raha kogutakse ikka neile, kes kuskil Tais rolleriga end puruks s\u00f5idavad ja raviarveid tasuma peavad. Seega j\u00e4in oma uhkusele ja uudishimule kindlaks, pistsin telefoni taskusse ja valmistusin linna avastamiseks.<\/p>\n

Pakkisin end sisse nagu kubujuss, kuid paraku polnud minu vihmajope alla 15kraadise ilma jaoks m\u00f5eldud. Kuna jopel puudus vooder, v\u00f5ttis ta v\u00e4listermperatuuri kenasti omaks ning nii ma oma k\u00fclmas ja j\u00e4igas jopes jalutama asusin, k\u00e4ed ja n\u00e4gu otsast j\u00e4\u00e4tumas. Kaltsukad asusid sealsamas Manhattanil, \u00fcle Queensboro silla teiselpool Hudsoni j\u00f5ge. Sild ise oli veidi \u00fcle kilomeetri pikk, seega tundus see v\u00e4ike matkake t\u00e4iesti tehtav. Vihm peksis karmilt n\u00e4kku, kuid ma vaevu m\u00e4rkasin seda, sest olin liiga h\u00f5ivatud kogu \u00fcmbritseva sisse imamisega. L\u00f5putuna laiuvad pilvel\u00f5hkujaid, Hudsoni j\u00f5gi; suur raudsild, mida m\u00f6\u00f6da kihutasid kollased taksod ja koolibussid, politsei- ja kiirabiautod; Roosevelti saar ja selleni viiv gondel ning pidevalt eikusagilt imbuv kanepil\u00f5hn. Ausalt, terve linn l\u00f5hnas v\u00e4ga \u201crohuselt\u201d, isegi kui l\u00e4heduses polnud \u00fchtegi hinge!\u00a0<\/span>Sillalt maha tulles tegin esimese peatuse GoodWillis, mis on sarnane meie Uuskasutuskeskustele. Imelikul kombel polnud seal aga saadaval \u00fchtegi normaalset jopet ega mantlit. Kas New Yorki polegi veel talv kohale j\u00f5udnud v\u00f5i? Ka sallid ja m\u00fctsid tundusid natuke n\u00e4rused. Astusin ohates tagasi l\u00f5ikava tuule ja vihma k\u00e4tte. Kuna olin selleks hetkeks juba \u00fcle 45 minuti ringi k\u00f5mpinud, otsustasin teha peatuse 1st Avenue nurgal asuvas Starbucksis. L\u00e4henesin letile kindla sooviga tellida kli\u0161eelik pumpkin spice<\/i> latte<\/i>, kuid mu pilk maandus hoopis piparm\u00fcndi mocha <\/i>peal. Kuum m\u00fcndine kakao ja kohv \u00fches tassis p\u00e4rast j\u00e4ises tuules jalutamist k\u00f5las ideaalselt. Punaste p\u00f5hjap\u00f5dra sarvedega teenindaja v\u00f5ttis r\u00f5\u00f5msalt mul tellimuse vastu ning uuris entusiastlikult, et kas ma soovin vahukoort ka peale. Hea k\u00fcll, l\u00e4heme siis juba t\u00e4ispangale, <\/i>muhelesin omaette. Hakkasin oma 7eurose joogi eest maksma, kui terminalist vaatas mulle taas vastu \u00f5\u00f5vatekitav kiri \u201cKui palju soovite jootraha j\u00e4tta?\u201d Ah, kurat, siin riigis on hinnasildid ju petlikud\u2026 Neelatasin n\u00e4rviliselt, m\u00f5tlesin korraks oma pangakontol olevale summale, v\u00e4ltides s\u00f5braliku teenindaja ekslevat pilku ning vajutasin h\u00e4benedes 0%. Teenindaja loomulikult ei \u00f6elnud selle peale midagi ning mina tegin leti \u00e4\u00e4rest kiiret minekut. Loodan, et keegi j\u00e4tab siis minu eest ka\u2026<\/p>\n