{"id":112,"date":"2024-06-05T12:16:37","date_gmt":"2024-06-05T12:16:37","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=112"},"modified":"2024-06-05T16:30:27","modified_gmt":"2024-06-05T16:30:27","slug":"what-the-oulu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=112","title":{"rendered":"What the Oulu"},"content":{"rendered":"

Oulu k\u00fclastamine kuulub minu reisipunktide kategooriasse “vaatasin Google Mapsist” ja ega ma muud ei teadnud, kui et tegemist on \u00fclikooli linnaga ja Helsingist sinna rongiga s\u00f5ites j\u00f5uan \u00fcsna k\u00e4rmelt Rootsi piiri \u00e4\u00e4rde. M\u00f5eldud, tehtud, rongipilet ostetud.<\/h4>\n

Otsustasin, et Oulus ei taha majutuse alla raha panna, seega kammisin reisile eelnenud kuu aega Couchsurfing<\/em>‘ut (CS) l\u00e4bi. Tean, et CS -i hiilgeajad j\u00e4\u00e4vad minevikku, kuid olin kuulnud, et P\u00f5hjamaades kasutatakse seda siiski veel \u00fcsna usinalt. Paraku aga mitte \u00fcleliia usinalt – enamik, kellele kirjutasin, \u00a0ei vastanud kunagi, v\u00f5i vastasid kiirelt, et kahjuks nad ei ole sel perioodil linnas. Olin siiani j\u00e4lginud filtrit “v\u00e4hemalt \u00fcks naine” ehk siis kas naisterahvad v\u00f5i paarid. N\u00fc\u00fcd tuli siis natuke loomingulisemalt seda filtrit kasutama hakata. Mulle kirjutasid ise v\u00e4ga entusiastlikult \u00fcks Iraani ja \u00fcks India noormees, kuid mina mitte ei saaks sellistes tingimustes magada, vaid vahiksin pingsalt lage ja kuulaks iga pr\u00f5ksatust.<\/p>\n

V\u00f5tsin siis riski – 59aastane Iiri vegan habemik, kellel on CS-s ohtralt s\u00f5pru ja positiivset tagasisidet<\/strong>. Noh, p\u00e4ris kirvem\u00f5rvar siis \u00e4kki ei ole ikka ja t\u00f5en\u00e4oliselt mul k\u00e4ib ikka j\u00f5ud vajadusel \u00fcle. Taotlus saadetud, taotlus vastu v\u00f5etud. Vahetasime veel paar kirja taliujumise teemadel.<\/p>\n

Habemik, keda nimetame edaspidi F-iks, lubas mulle Oulu rongijaama vastu tulla, kuna tema v\u00e4ljav\u00e4\u00e4natud turses p\u00f5lv vajab liigutamist. Tema kodu oli kaardil ca 1,5 km kaugusel jaamast, seega v\u00f5tsin lahke pakkumise vastu. Minu 5 tunni ja 40 minuti pikkune s\u00f5it venis kuuetunniseks ning selle kestel j\u00f5udis korraks v\u00e4ike \u00e4revus tekkida, et \u00e4kki Iiri j\u00f5uluvana pole ikka p\u00e4ris nii pehmo, kui mulle piltide j\u00e4rgi tundus. \u00a0Aga v\u00e4ga mures ma ka ei olnud. Rongist v\u00e4ljudes hakkasin otsima suurt k\u00f5htu ja habet, mille ka vaevata leidsin. Astusin reipalt juurde ja h\u00fc\u00fcdsin: “Hi, are you F? Excellent! How are you?<\/em>” F m\u00f5\u00f5tis mind pealaest jalatallani ja vastas: “I’m good. You’re nice and tall.”\u00a0<\/em>Ehmusin korraks, sest ma ei teadnud, et need \u00f6\u00f6majal olemisel m\u00e4\u00e4ravad tegurid oleks. Proovisin ignoreerida fakti, et iirlane ei k\u00fcsinud viisakalt vastu, kuidas mul l\u00e4heb, ega pakkunud abi minu v\u00e4iksema seljakoti tassimisel. Asume teele.<\/p>\n

\"\"
Oulu m\u00f5nus rannake. J\u00f5e vool on kohati p\u00e4ris tugev.<\/figcaption><\/figure>\n

Teekond on m\u00f5nus, kulgedes m\u00f6\u00f6da kergliiklusradasid \u00fcle j\u00f5gede. F \u00f5\u00f5tsub mulle pidevalt vastu, t\u00f5en\u00e4oliselt mitte tahtlikult, vaid tulenevalt tema keha suurtest kabariitidest ja lonkamisest. Proovin k\u00fcll pidevalt distantsi tekitada, kuid j\u00e4\u00e4n nii oma suure kotiga vastassuuna ratturitele ette. F-il ei tundu olevat kombeks veidi k\u00f5rvale t\u00f5mmata ei minu, ratturite ega ka autode eest… M\u00f6\u00f6dume kohalikust j\u00f5erannast, kus on ka triiviv saun ja m\u00f5nus liivaplatsike. Vaatan juba igatsevalt vee poole, kui meenub, et lubasin F-iga koos \u00f5htul ujuma minna. Vahetan peas bikiinid trikoo vastu.<\/p>\n

Saabume l\u00f5puks tema maja ette, milleks osutub \u00fcheksakorruseline lasna paneelikas. Olen veel m\u00f5\u00f5dukalt entusiastlik maja sisemuse osas, kuid koridoris vaatavad vastu \u00d5ism\u00e4e liftiseintelt tuttavad puitimitatsiooni mustrid. F avab kolmandal korrusel hingeldades oma korteri ukse… ja ninna l\u00f6\u00f6b tugev n\u00f5uka-aja lehk. Midagi vana torustiku, naabri-Vanja suitsuhaisu ja praerasva segust. Elutuppa j\u00f5udes tunnen, kuidas veri tahab kehast kaduma hakata. Tuba on t\u00e4is laudu ja kappe, mis on t\u00e4is mingeid elektroonikajuppe, juhtmeid ja vaatan tummalt pleekinud v\u00e4ikest nahkdiivanit, mis on ererohelise teibiga parandatud. See on siis minu nurgake kaheks \u00f6\u00f6ks. Pean n\u00f5u, kas saaks kuidagi end v\u00e4lja vabandada, et pean ootamatult oma reisi j\u00e4tkama, kuid istun j\u00f5uetult diivanile ja proovin olukorda seedida. F-i seltskonnas on imelik olla, sest ma ei saa tema susiseva diktsiooniga iiri aktsendist p\u00e4ris k\u00f5igest kohe aru ning lisaks on tal kombeks mind vahepeal lihtsalt s\u00f5natult j\u00f5llitada. Ka keset vestlust, ilma midagi vastamata. Alguses j\u00f5llitan sama lollilt vastu, kuid l\u00f5puks hakkan harrastama temaga r\u00e4\u00e4kides aknast v\u00e4lja vaatamist. F pakub mulle sidrunivett, mille janusena meeleldi vastu v\u00f5tan… kuni m\u00e4rkan, et tema kannu p\u00f5hjas on kristallid, mis n\u00e4evad veits l\u00f6gased v\u00e4lja. Kallan veerand klaasi vett, v\u00f5tan lonksu… jep, k\u00e4\u00e4rinud.<\/p>\n

Proovin maandada t\u00f5usvat \u00e4revust, kuid ei suuda otsustada, kas olukord on turvaline v\u00f5i mitte. Jabur igal juhul k\u00fcll. Uurin, mis plaanid muidu t\u00f6\u00f6tul F-il t\u00e4na on, kes vastab: “Nothing. You don’t have to entertain me. But you can if you want to!<\/em>” Pressin pooliku naeratuse ja \u00fctlen, et l\u00e4hen teen v\u00e4ikse jalutusk\u00e4igu poodi. K\u00fcsin kas toon midagi \u00f5htus\u00f6\u00f6giks, mille peale F tutvustab mulle oma k\u00fclmkapis olevat vegekarrit ja riisi, pakkudes mulle maitsta. Selge, siis on s\u00f6\u00f6k olemas. L\u00e4hen siiski poodi gaseeritud vee ja jogurti j\u00e4rele. “Bring a lemon!”\u00a0<\/em>h\u00fc\u00fctakse mulle ukselt veel j\u00e4rgi.<\/p>\n

Teen tiiru \u00fcmber linnaosa ja proovin rahuneda. Mis mu valikud on? K\u00f5ige halvemal juhul tean ma v\u00e4hemalt, milline tema vigane p\u00f5lv on. Otsustan siiski esimese \u00f6\u00f6 proovida ellu j\u00e4\u00e4da ja siis edasi vaadata. Saab, mis saab – see on n\u00fc\u00fcd see elu usaldamise koht. Kordan oma mantrat “minuga on k\u00f5ik h\u00e4sti, ma olen hoitud, maailm on turvaline ja elu kannab” ning p\u00f6\u00f6rdun tagasi korterisse. Pakun v\u00e4lja, et k\u00e4ime siis j\u00f5es \u00e4ra k\u00f5igepealt, mille peale F h\u00fc\u00fcab r\u00f5\u00f5msalt: “Would you like a sarong?<\/em>”\u00a0<\/em>Ee, ei. Mis ei takista aga F-i ennast v\u00f6\u00f6 \u00fcmber r\u00f5\u00f5msat siidisallikest sidumast ja palja rinnaga s\u00e4ramast. Sain sellel hetkel aru, et olen terve aja kandnud palavas korteris pusa, kuna mul pole maika all rinnahoidjat ja pusa pakub mulle v\u00e4hemalt mingitki turvatunnet. M\u00f5tlen s\u00fc\u00fctundega, kas \u00e4kki teen habemikule liiga, kuid samas tekitab judinad iga vanem mees, kes viitab lauses mulle kui “a tall beautiful blonde like you”.\u00a0<\/em>Asume siis teekonnale j\u00f5e \u00e4\u00e4rde, naljakas vaatepilt nagu me oleme. Tema poolpaljalt, mina pusas. J\u00f5gi kosutab m\u00f5nusalt ja istume p\u00e4rast murule juttu ajama. V\u00f5ib-olla olen t\u00f5esti olnud ennatlik, aga midagi tema juures on lihtsalt nii imelikku.<\/p>\n

\"\"
Riietuskabiinid tekitasid v\u00e4ga Muumimaa tunde<\/figcaption><\/figure>\n

Tagasi korteris karrit \u00fcles soojendamas, saateks F-i “the good thing about vegan food is that I can eat it even after eight days!<\/em>” Loodan vaikselt oma peas, et see konkreetne karri on siiski noorem kui kaheksa p\u00e4eva. Enne \u00f5htus\u00f6\u00f6ki meenub veel, et tegin rongi neli v\u00f5ileiba kaasa, millest \u00fcks j\u00e4i kotip\u00f5hja alles. Kuna F on taimetoitlane ja \u00e4\u00e4rmuslik pr\u00fcgisorteerija, v\u00f5ib v\u00f5ileiva \u00e4ra viskamine probleeme tekitada, seega pistan selle nahka. P\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki n\u00e4rveldamine j\u00e4tkub, sest ma ei oska kuidagi selles avatud elutoas olla ja F istub kas minu k\u00f5rval v\u00f5i seal samas arvutis. Uurin, kas tal on \u00e4kki raamatut mulle laenata ning nii \u00f5nnestub end tunnikeseks kaante vahele peita. F j\u00e4rgib minu eeskuju ja l\u00e4heb samuti r\u00f5dule lugema. Huh, viimaks \u00fcksinda. L\u00f5puks hakkab uni peale kiskuma ja m\u00f5tlen, ah hea k\u00fcll, t\u00f5mban magamiskoti v\u00e4lja ja sirutan end v\u00e4iksele diivanile pikali. \u00dchel hetkel saabub F ja k\u00fcsib, kas teeb mulle voodi \u00e4ra. Ee… kas siin on veel midagi v\u00f5i? Minu r\u00f5\u00f5mustuseks k\u00e4ib k\u00f6kats diivan, k\u00fcll kaeblevalt krigisevaks, aga suureks voodiks lahti. M\u00f5nus! Diivanil oli ka minu tulles plekiline p\u00fc\u00fcrita padi v\u00e4ikse vereplekiga, kuid \u00f5nneks k\u00fcsis F, kas soovin ehk ka p\u00fc\u00fcriga patja. Naeratasin t\u00e4nulikult. “I can’t promise this hasn’t been used by someone.”\u00a0<\/em>Selleks hetkeks on mul s\u00fcgavalt \u00fcksk\u00f5ik.<\/p>\n

\n

Teen silmad lahti. Midagi on valesti. Ma olen maganud tund aega ja \u00e4rkan j\u00f5leda iivelduse peale<\/strong>. Oh ei, palun ainult mitte seda. Kuulen habemikku norksamas suletud magamistoaukse taga. S\u00e4tin end poollamavasse asendisse, v\u00f5tan lonksu vett ja asun end agressiivselt veenma, et MUL POLE VAJA OKSENDADA. Otsin kotist s\u00f6etabletti, kuid olen need kahjuks juba enne Eestist lahkumist \u00e4ra kasutanud. Persse. Noh, v\u00f5ileib v\u00f5i karri, kumbki neist keerab mulle praegu k\u00e4ru. Hakkan otsima v\u00f5imalust voodi k\u00f5rvale mingit kaussi vedada, kui meenub, et vetsus oli \u00e4mber. T\u00f5usen, hindan olukorda – okei, ei l\u00e4inud hullemaks. Toon \u00e4mbri ja veeklaasi voodi juurde ning j\u00e4tkan nii, tund aega magades, tund aega palvetades, kuni hommikuni. Vanamehe \u00e4rgates kaeblen, et olen suremas, mille peale pakub ta mulle kummeliteed ja asub ravimikarbi kallale. Minu r\u00f5\u00f5muks asetab ta mu peole lehe s\u00f6etablettidega… aastast 2006. Kaalun oma v\u00f5imalusi s\u00f6e-m\u00fcrgistuseks, mis tundub ebat\u00f5en\u00e4oline, ning neelan eelajaloolised tablakad alla. M\u00f5ne aja p\u00e4rast iiveldus veidi langeb ning l\u00e4hen j\u00f5kke v\u00e4rskendust otsima. Magamata \u00f6\u00f6 ja iiveldus on kohutav kombo. Tagasi korteris pakub F, et v\u00f5ib mulle oma ratast laenata. V\u00f5tan pakkumise t\u00e4nulikult vastu. Seej\u00e4rel uurin, kus oleks hea kohvik arvutit\u00f6\u00f6ks. F h\u00f5ikab r\u00f5\u00f5msalt, et mis kell ma kohvikusse minna kavatsen, tema \u00fchineks minuga! Nojah. Kompromissina lepin temaga kella 13ks kohtumise kohalikus pagari\u00e4ris ja asun seiklema. Oulu rattavideo<\/a><\/p>\n

Ilm on imeilus, kuigi lubas vihma. Olen k\u00fcll j\u00f5uetu, kuid smuuti ja kohv turgutavad mu inimvaret ning jaksan m\u00f6\u00f6da Oulut veel tunnikese ringi tiirutada. Issand, kui ilus see linn on! Oulus on rattateed k\u00f5ikjal \u00fcle pisikeste sildade ja saarekeste ning kogu linn on loodud rattas\u00f5bralikuks. Ainult Kopenhagen vast pakub siin konkurentsi. Linnal on merekuurordi mekk, midagi Haapsalu laadset. Siin v\u00f5iks oma pensionip\u00f5lve veeta k\u00fcll, m\u00f5tlen, ja vaatan, kuidas pension\u00e4rid k\u00fclmas vees suplevad, kepik\u00f5ndi vehivad, sallide lehvides rattaga s\u00f5idavad ja kohvikutes mekutavad. P\u00e4rast apteegi ja j\u00e4\u00e4kohvi tiiru v\u00f5tan suuna uuesti F-i naabruskonda ning j\u00f5uan \u00fcsna t\u00e4pselt kohvikusse. Tellime kooki ja istume maja ette juttu r\u00e4\u00e4kima. Kuulan tema eluseikluseid, naeran ja leebun. Korraks pingestun tema nalja \u00fcle naiste s\u00fcnnitusj\u00e4rgsest kitsamaks \u00f5mblemisest, kuid \u00f5nneks F lubab rohkem mitte \u00fcle piiri minna.<\/p>\n

\u00d5htul pakun end s\u00fc\u00fca tegema ning viskan kokku kiire pestopasta. Loen veel raamatut ja asun r\u00f5\u00f5msalt oma kotte j\u00e4rgmiseks hommikuks kokku pakkima. Ma j\u00e4in ellu! F ei ole teinud midagi kohatut ja on olnud tegelikult v\u00e4ga k\u00fclalislahke, v\u00e4ikeste kiiksudega muidugi, aga respekteerin tema koduseid reegleid. Hakkan ka m\u00e4rkama, et tema m\u00e4\u00e4rdunud ja luitunud korter on tegelikult puhas – kapid k\u00fcll kleebivad, kuid p\u00f5randad, k\u00f6\u00f6gitasapinnad ja eriti vannituba on korralikult kraamitud. Saan ka teada, et varem elas ta j\u00f5e vaatega korteris, kuid projekti t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5ppemisel j\u00e4i mees t\u00f6\u00f6tuks ja pidi \u00fcmber kolima. Leebun veel kord.<\/p>\n

Sel \u00f6\u00f6l magan rahulikku \u00f5ndsaund ja \u00e4rkan hommikul ilma iivelduseta. K\u00fcll kurguvaluga, mis juba eelmisel p\u00e4eval veidi m\u00e4rku andis, kuid v\u00e4hemalt j\u00e4in esimese Couchsurfing<\/em>-u\u00a0j\u00e4rel siiski t\u00e4iesti ellu! T\u00e4nan F-i k\u00fclalislahkuse eest ning asun r\u00f5\u00f5msalt Tornio bussi suunas liikuma. On aeg riiki vahetada ja magada puhaste linade vahel!<\/p>\n

R\u00f5\u00f5msalt ja kergendunult F-i korterist lahkumas<\/a><\/p>\n

Tervitustega Rootsi piiri alt<\/p>\n

K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Oulu k\u00fclastamine kuulub minu reisipunktide kategooriasse “vaatasin Google Mapsist” ja ega ma muud ei teadnud, kui et tegemist on \u00fclikooli linnaga ja Helsingist sinna rongiga s\u00f5ites j\u00f5uan \u00fcsna k\u00e4rmelt Rootsi piiri \u00e4\u00e4rde. M\u00f5eldud, tehtud, rongipilet ostetud. Otsustasin, et Oulus ei taha majutuse alla raha panna, seega kammisin reisile eelnenud kuu aega Couchsurfing‘ut (CS) l\u00e4bi. Tean, et CS -i hiilgeajad j\u00e4\u00e4vad minevikku, kuid olin kuulnud, et P\u00f5hjamaades kasutatakse seda siiski veel \u00fcsna usinalt. Paraku aga mitte \u00fcleliia usinalt – enamik, kellele kirjutasin, \u00a0ei vastanud kunagi, v\u00f5i vastasid kiirelt, et kahjuks nad ei ole sel perioodil linnas. Olin siiani j\u00e4lginud filtrit “v\u00e4hemalt \u00fcks naine” ehk siis kas naisterahvad v\u00f5i paarid. N\u00fc\u00fcd tuli siis natuke loomingulisemalt seda filtrit kasutama hakata. Mulle kirjutasid ise v\u00e4ga entusiastlikult \u00fcks Iraani ja \u00fcks India noormees, kuid mina mitte ei saaks sellistes tingimustes magada, vaid vahiksin pingsalt lage ja kuulaks iga pr\u00f5ksatust. V\u00f5tsin siis riski – 59aastane Iiri vegan habemik, kellel on CS-s ohtralt s\u00f5pru ja positiivset tagasisidet. Noh, p\u00e4ris kirvem\u00f5rvar siis \u00e4kki ei ole ikka ja t\u00f5en\u00e4oliselt mul k\u00e4ib ikka j\u00f5ud vajadusel \u00fcle. Taotlus saadetud, taotlus vastu v\u00f5etud. Vahetasime veel paar kirja taliujumise teemadel. Habemik, keda nimetame edaspidi F-iks, lubas mulle Oulu rongijaama vastu tulla, kuna tema v\u00e4ljav\u00e4\u00e4natud turses p\u00f5lv vajab liigutamist. Tema kodu oli kaardil ca 1,5 km kaugusel jaamast, seega v\u00f5tsin lahke pakkumise vastu. Minu 5 tunni ja 40 minuti pikkune s\u00f5it venis kuuetunniseks ning selle kestel j\u00f5udis korraks v\u00e4ike \u00e4revus tekkida, et \u00e4kki Iiri j\u00f5uluvana pole ikka p\u00e4ris nii pehmo, kui mulle piltide j\u00e4rgi tundus. \u00a0Aga v\u00e4ga mures ma ka ei olnud. Rongist v\u00e4ljudes hakkasin otsima suurt k\u00f5htu ja habet, mille ka vaevata leidsin. Astusin reipalt juurde ja h\u00fc\u00fcdsin: “Hi, are you F? Excellent! How are you?” F m\u00f5\u00f5tis mind pealaest jalatallani ja vastas: “I’m good. You’re nice and tall.”\u00a0Ehmusin korraks, sest ma ei teadnud, et need \u00f6\u00f6majal olemisel m\u00e4\u00e4ravad tegurid oleks. Proovisin ignoreerida fakti, et iirlane ei k\u00fcsinud viisakalt vastu, kuidas mul l\u00e4heb, ega pakkunud abi minu v\u00e4iksema seljakoti tassimisel. Asume teele. Teekond on m\u00f5nus, kulgedes m\u00f6\u00f6da kergliiklusradasid \u00fcle j\u00f5gede. F \u00f5\u00f5tsub mulle pidevalt vastu, t\u00f5en\u00e4oliselt mitte tahtlikult, vaid tulenevalt tema keha suurtest kabariitidest ja lonkamisest. Proovin k\u00fcll pidevalt distantsi tekitada, kuid j\u00e4\u00e4n nii oma suure kotiga vastassuuna ratturitele ette. F-il ei tundu olevat kombeks veidi k\u00f5rvale t\u00f5mmata ei minu, ratturite ega ka autode eest… M\u00f6\u00f6dume kohalikust j\u00f5erannast, kus on ka triiviv saun ja m\u00f5nus liivaplatsike. Vaatan juba igatsevalt vee poole, kui meenub, et lubasin F-iga koos \u00f5htul ujuma minna. Vahetan peas bikiinid trikoo vastu. Saabume l\u00f5puks tema maja ette, milleks osutub \u00fcheksakorruseline lasna paneelikas. Olen veel m\u00f5\u00f5dukalt entusiastlik maja sisemuse osas, kuid koridoris vaatavad vastu \u00d5ism\u00e4e liftiseintelt tuttavad puitimitatsiooni mustrid. F avab kolmandal korrusel hingeldades oma korteri ukse… ja ninna l\u00f6\u00f6b tugev n\u00f5uka-aja lehk. Midagi vana torustiku, naabri-Vanja suitsuhaisu ja praerasva segust. Elutuppa j\u00f5udes tunnen, kuidas veri tahab kehast kaduma hakata. Tuba on t\u00e4is laudu ja kappe, mis on t\u00e4is mingeid elektroonikajuppe, juhtmeid ja vaatan tummalt pleekinud v\u00e4ikest nahkdiivanit, mis on ererohelise teibiga parandatud. See on siis minu nurgake kaheks \u00f6\u00f6ks. Pean n\u00f5u, kas saaks kuidagi end v\u00e4lja vabandada, et pean ootamatult oma reisi j\u00e4tkama, kuid istun j\u00f5uetult diivanile ja proovin olukorda seedida. F-i seltskonnas on imelik olla, sest ma ei saa tema susiseva diktsiooniga iiri aktsendist p\u00e4ris k\u00f5igest kohe aru ning lisaks on tal kombeks mind vahepeal lihtsalt s\u00f5natult j\u00f5llitada. Ka keset vestlust, ilma midagi vastamata. Alguses j\u00f5llitan sama lollilt vastu, kuid l\u00f5puks hakkan harrastama temaga r\u00e4\u00e4kides aknast v\u00e4lja vaatamist. F pakub mulle sidrunivett, mille janusena meeleldi vastu v\u00f5tan… kuni m\u00e4rkan, et tema kannu p\u00f5hjas on kristallid, mis n\u00e4evad veits l\u00f6gased v\u00e4lja. Kallan veerand klaasi vett, v\u00f5tan lonksu… jep, k\u00e4\u00e4rinud. Proovin maandada t\u00f5usvat \u00e4revust, kuid ei suuda otsustada, kas olukord on turvaline v\u00f5i mitte. Jabur igal juhul k\u00fcll. Uurin, mis plaanid muidu t\u00f6\u00f6tul F-il t\u00e4na on, kes vastab: “Nothing. You don’t have to entertain me. But you can if you want to!” Pressin pooliku naeratuse ja \u00fctlen, et l\u00e4hen teen v\u00e4ikse jalutusk\u00e4igu poodi. K\u00fcsin kas toon midagi \u00f5htus\u00f6\u00f6giks, mille peale F tutvustab mulle oma k\u00fclmkapis olevat vegekarrit ja riisi, pakkudes mulle maitsta. Selge, siis on s\u00f6\u00f6k olemas. L\u00e4hen siiski poodi gaseeritud vee ja jogurti j\u00e4rele. “Bring a lemon!”\u00a0h\u00fc\u00fctakse mulle ukselt veel j\u00e4rgi. Teen tiiru \u00fcmber linnaosa ja proovin rahuneda. Mis mu valikud on? K\u00f5ige halvemal juhul tean ma v\u00e4hemalt, milline tema vigane p\u00f5lv on. Otsustan siiski esimese \u00f6\u00f6 proovida ellu j\u00e4\u00e4da ja siis edasi vaadata. Saab, mis saab – see on n\u00fc\u00fcd see elu usaldamise koht. Kordan oma mantrat “minuga on k\u00f5ik h\u00e4sti, ma olen hoitud, maailm on turvaline ja elu kannab” ning p\u00f6\u00f6rdun tagasi korterisse. Pakun v\u00e4lja, et k\u00e4ime siis j\u00f5es \u00e4ra k\u00f5igepealt, mille peale F h\u00fc\u00fcab r\u00f5\u00f5msalt: “Would you like a sarong?”\u00a0Ee, ei. Mis ei takista aga F-i ennast v\u00f6\u00f6 \u00fcmber r\u00f5\u00f5msat siidisallikest sidumast ja palja rinnaga s\u00e4ramast. Sain sellel hetkel aru, et olen terve aja kandnud palavas korteris pusa, kuna mul pole maika all rinnahoidjat ja pusa pakub mulle v\u00e4hemalt mingitki turvatunnet. M\u00f5tlen s\u00fc\u00fctundega, kas \u00e4kki teen habemikule liiga, kuid samas tekitab judinad iga vanem mees, kes viitab lauses mulle kui “a tall beautiful blonde like you”.\u00a0Asume siis teekonnale j\u00f5e \u00e4\u00e4rde, naljakas vaatepilt nagu me oleme. Tema poolpaljalt, mina pusas. J\u00f5gi kosutab m\u00f5nusalt ja istume p\u00e4rast murule juttu ajama. V\u00f5ib-olla olen t\u00f5esti olnud ennatlik, aga midagi tema juures on lihtsalt nii imelikku. Tagasi korteris karrit \u00fcles soojendamas, saateks F-i “the good thing about vegan food is that I can eat it even after eight days!” Loodan vaikselt oma peas, et see konkreetne karri on siiski noorem kui kaheksa p\u00e4eva. Enne \u00f5htus\u00f6\u00f6ki meenub veel, et tegin rongi neli v\u00f5ileiba kaasa, millest \u00fcks j\u00e4i kotip\u00f5hja alles. Kuna F on taimetoitlane ja \u00e4\u00e4rmuslik pr\u00fcgisorteerija, v\u00f5ib v\u00f5ileiva \u00e4ra viskamine probleeme tekitada, seega pistan selle nahka. P\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki n\u00e4rveldamine j\u00e4tkub, sest ma ei oska kuidagi selles avatud elutoas olla ja F istub kas minu k\u00f5rval v\u00f5i seal samas arvutis. Uurin, kas tal on \u00e4kki raamatut mulle laenata ning nii \u00f5nnestub end tunnikeseks kaante vahele peita. F j\u00e4rgib minu eeskuju ja l\u00e4heb samuti r\u00f5dule lugema. Huh, viimaks \u00fcksinda. L\u00f5puks hakkab uni peale kiskuma ja m\u00f5tlen, ah hea k\u00fcll, t\u00f5mban magamiskoti v\u00e4lja ja sirutan end v\u00e4iksele diivanile pikali. \u00dchel hetkel saabub F ja k\u00fcsib, kas teeb mulle voodi \u00e4ra. Ee… kas siin on veel midagi v\u00f5i? Minu r\u00f5\u00f5mustuseks k\u00e4ib k\u00f6kats diivan, k\u00fcll kaeblevalt krigisevaks, aga suureks voodiks lahti. M\u00f5nus! Diivanil oli ka minu tulles plekiline p\u00fc\u00fcrita padi v\u00e4ikse vereplekiga, kuid \u00f5nneks k\u00fcsis F, kas soovin ehk ka p\u00fc\u00fcriga patja. Naeratasin t\u00e4nulikult. “I can’t promise this hasn’t been used by someone.”\u00a0Selleks hetkeks on mul s\u00fcgavalt \u00fcksk\u00f5ik. Teen silmad lahti. Midagi on valesti. Ma olen maganud tund aega ja \u00e4rkan j\u00f5leda iivelduse peale. Oh ei, palun ainult mitte seda. Kuulen habemikku norksamas suletud magamistoaukse taga. S\u00e4tin end poollamavasse asendisse, v\u00f5tan lonksu vett ja asun end agressiivselt veenma, et MUL POLE VAJA OKSENDADA. Otsin kotist s\u00f6etabletti, kuid olen need kahjuks juba enne Eestist lahkumist \u00e4ra kasutanud. Persse. Noh, v\u00f5ileib v\u00f5i karri, kumbki neist keerab mulle praegu k\u00e4ru. Hakkan otsima v\u00f5imalust voodi k\u00f5rvale mingit kaussi vedada, kui meenub, et vetsus oli \u00e4mber. T\u00f5usen, hindan olukorda – okei, ei l\u00e4inud hullemaks. Toon \u00e4mbri ja veeklaasi voodi juurde ning j\u00e4tkan nii, tund aega magades, tund aega palvetades, kuni hommikuni. Vanamehe \u00e4rgates kaeblen, et olen suremas, mille peale pakub ta mulle kummeliteed ja asub ravimikarbi kallale. Minu r\u00f5\u00f5muks asetab ta mu peole lehe s\u00f6etablettidega… aastast 2006. Kaalun oma v\u00f5imalusi s\u00f6e-m\u00fcrgistuseks, mis tundub ebat\u00f5en\u00e4oline, ning neelan eelajaloolised tablakad alla. M\u00f5ne aja p\u00e4rast iiveldus veidi langeb ning l\u00e4hen j\u00f5kke v\u00e4rskendust otsima. Magamata \u00f6\u00f6 ja iiveldus on kohutav kombo. Tagasi korteris pakub F, et v\u00f5ib mulle oma ratast laenata. V\u00f5tan pakkumise t\u00e4nulikult vastu. Seej\u00e4rel uurin, kus oleks hea kohvik arvutit\u00f6\u00f6ks. F h\u00f5ikab r\u00f5\u00f5msalt, et mis kell ma kohvikusse minna kavatsen, tema \u00fchineks minuga! Nojah. Kompromissina lepin temaga kella 13ks kohtumise kohalikus pagari\u00e4ris ja asun seiklema. Oulu rattavideo Ilm on imeilus, kuigi lubas vihma. Olen k\u00fcll j\u00f5uetu, kuid smuuti ja kohv turgutavad mu inimvaret ning jaksan m\u00f6\u00f6da Oulut veel tunnikese ringi tiirutada. Issand, kui ilus see linn on! Oulus on rattateed k\u00f5ikjal \u00fcle pisikeste sildade ja saarekeste ning kogu linn on loodud rattas\u00f5bralikuks. Ainult Kopenhagen vast pakub siin konkurentsi. Linnal on merekuurordi mekk, midagi Haapsalu laadset. Siin v\u00f5iks oma pensionip\u00f5lve veeta k\u00fcll, m\u00f5tlen, ja vaatan, kuidas pension\u00e4rid k\u00fclmas vees suplevad, kepik\u00f5ndi vehivad, sallide lehvides rattaga s\u00f5idavad ja kohvikutes mekutavad. P\u00e4rast apteegi ja j\u00e4\u00e4kohvi tiiru v\u00f5tan suuna uuesti F-i naabruskonda ning j\u00f5uan \u00fcsna t\u00e4pselt kohvikusse. Tellime kooki ja istume maja ette juttu r\u00e4\u00e4kima. Kuulan tema eluseikluseid, naeran ja leebun. Korraks pingestun tema nalja \u00fcle naiste s\u00fcnnitusj\u00e4rgsest kitsamaks \u00f5mblemisest, kuid \u00f5nneks F lubab rohkem mitte \u00fcle piiri minna. \u00d5htul pakun end s\u00fc\u00fca tegema ning viskan kokku kiire pestopasta. Loen veel raamatut ja asun r\u00f5\u00f5msalt oma kotte j\u00e4rgmiseks hommikuks kokku pakkima. Ma j\u00e4in ellu! F ei ole teinud midagi kohatut ja on olnud tegelikult v\u00e4ga k\u00fclalislahke, v\u00e4ikeste kiiksudega muidugi, aga respekteerin tema koduseid reegleid. Hakkan ka m\u00e4rkama, et tema m\u00e4\u00e4rdunud ja luitunud korter on tegelikult puhas – kapid k\u00fcll kleebivad, kuid p\u00f5randad, k\u00f6\u00f6gitasapinnad ja eriti vannituba on korralikult kraamitud. Saan ka teada, et varem elas ta j\u00f5e vaatega korteris, kuid projekti t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5ppemisel j\u00e4i mees t\u00f6\u00f6tuks ja pidi \u00fcmber kolima. Leebun veel kord. Sel \u00f6\u00f6l magan rahulikku \u00f5ndsaund ja \u00e4rkan hommikul ilma iivelduseta. K\u00fcll kurguvaluga, mis juba eelmisel p\u00e4eval veidi m\u00e4rku andis, kuid v\u00e4hemalt j\u00e4in esimese Couchsurfing-u\u00a0j\u00e4rel siiski t\u00e4iesti ellu! T\u00e4nan F-i k\u00fclalislahkuse eest ning asun r\u00f5\u00f5msalt Tornio bussi suunas liikuma. On aeg riiki vahetada ja magada puhaste linade vahel! R\u00f5\u00f5msalt ja kergendunult F-i korterist lahkumas Tervitustega Rootsi piiri alt K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":119,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-112","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-soome"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6305-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6305-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"20":{"name":"Soome","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=20"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/112","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=112"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/112\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":122,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/112\/revisions\/122"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/119"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=112"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=112"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=112"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}