{"id":1114,"date":"2025-04-16T08:06:33","date_gmt":"2025-04-16T08:06:33","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1114"},"modified":"2025-04-16T08:06:58","modified_gmt":"2025-04-16T08:06:58","slug":"kuidas-alice-imedemaale-sisenes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1114","title":{"rendered":"Kuidas Alice Imedemaale sisenes"},"content":{"rendered":"

Maandusin New Yorki 21. novembri \u00f5htul kell 20:00. \u00d5ues oli vihmane ja k\u00fclm, umbes 10 kraadi, mis oli minu kuus kuud v\u00e4ldanud reisi senine rekord. Viimati oli mul nii k\u00fclm juuni alguses P\u00f5hja-Rootsis v\u00f5rkkiiges magades. Minu plaan aasta aega p\u00e4ikest j\u00e4litada oli v\u00f5tnud v\u00e4ikse tagasil\u00f6\u00f6gi, kuid New York tundus olevat seda v\u00e4\u00e4rt. K\u00f5ige soojem riideese minu pagasis oli Prantsusmaal omastatud s\u00f5branna pusa ja Eestist kaasa v\u00f5etud kilest vihmajope. K\u00f5ik. Sidusin Maroko peasalli k\u00f5vasti \u00fcmber kaela, t\u00f5mbasin sokis\u00e4\u00e4red k\u00f5rgele ja olin valmis hiliss\u00fcgisesele New Yorgile vastu astuma. Ees seisis vaid \u00fcks takistus \u2013 piirikontroll. Kuna Portugalis ei tahetud mind lennuki peale lasta, olin n\u00fc\u00fcd mures, et \u00e4kki leiavad nad ka siin p\u00f5hjuse, miks mind mitte riiki lasta. Parem oleks, et nad ei k\u00fcsi, kui palju mul raha kaasas on, sest ka parima tahtmise juures ei oleks ma suutnud selgitada, kuidas ma kavatsen 90 euroga 7. jaanuarini vastu pidada \u2013 siis v\u00e4ljus minu h\u00e4daga ostetud lend Miamist Tokyosse.<\/strong><\/p>\n

Astusin reipal sammul m\u00f6\u00f6da pikki, halle ja mannetuid JFK lennujaama koridore immigratsiooniputkade suunas, s\u00fcda sees tagumas. P\u00fc\u00fcdsin end rahustada, sest olen telekast n\u00e4inud, kuidas osades lennujaamades kasutatakse soojuskaameraid \u00f5hetavate n\u00e4gudega inimesed k\u00f5rvale t\u00f5mbamiseks. Noh, minu \u00e4revuse tabamiseks polnud mingeid spetsiaalseid kaameraid vaja, piisas inimsilmast. V\u00f5tsin koha sisse looklevas sabas ning minut hiljem kogunes minu taha l\u00f5putuna n\u00e4iv mass inimesi. Vedas! Harjutasin lolli ja naiivse blondi turisti rolli, kuni saabus minu kord morni n\u00e4oga mustanahalise piirit\u00f6\u00f6taja ette astuda.<\/span><\/p>\n

\u2013\u201cMis p\u00f5hjusel riiki sisenete?\u201d
\n\u2013 \u201cSeljakotir\u00e4ndur.\u201d
\n\u2013 \u201cKaua siin olla kavatsete?\u201d
\n\u2013 \u201cNoh, lennupileti peal on kirjas 7. jaanuar.\u201d
\n\u2013 \u201cMis Teie aadress New Yorgis on?\u201d k\u00fcsib mees tuimalt arvutiklahve toksides. T\u00f5mban v\u00e4lja hosteliarve, kus on nurga peal aadress kirjas.
\n\u2013\u201cKaua New Yorgis olete?\u201d
\n\u2013 Kolm p\u00e4eva?\u201d
\n\u2013 \u201cJa edasi?\u201d
\n\u2013 \u201cOh, k\u00e4in ringi ja\u2026k\u00fclastan kohti ja inimesi.\u201d
\n\u2013 \u201cKas Te kohtute siin kellegagi?\u201d
\n\u2013 \u201cJah, mul m\u00f5ned tuttavad siin on.\u201d
\n\u2013 \u201cKus?\u201d
\n<\/span>\u2013 \u201cN\u00e4iteks Port Jervises.\u201d
\n\u2013 \u201cKUS??\u201d
\n\u2013 \u201cPort Jervis\u2026\u201d
\n\u2013 \u201cKus see veel on? Pole kuulnudki.\u201d
\n\u2013 \u201cNoh, see on New Yorgi osariigi p\u00f5hjaosas.\u201d
\n\u2013 \u201cKellegagi veel kohtud?\u201d
\n\u2013 \u201cV\u00f5ib-olla, mul siin-seal on tuttavaid, pole veel kokku leppinud midagi konkreetset.\u201d
\n\u2013 \u201cEi ole kokku leppinud?! Kas nad teavad \u00fcldse, et Te siin olete?\u201d
\n\u2013 \u201cNo ei ole jah, ma ei tea ju oma t\u00e4pseid plaane!\u201d hakkasin rahutuks muutuma.
\n\u2013 \u201cOkei\u2026 mis t\u00f6\u00f6d Eestis teete?\u201d
\n\u2013 \u201cMa olin f\u00fcsioterapeut, aga praegu olen viimased pool aastat reisinud ringi.\u201d Mees heitis mulle pika m\u00f5\u00f5tva pilgu:
\n\u2013 \u201cLihtsalt reisite niimoodi ringi? Ja t\u00f6\u00f6koht lihtsalt lubab teil minna ja ootab?\u201d
\n\u2013 \u201cMis neil \u00fcle j\u00e4\u00e4b!\u201d \u00fcritasin nalja teha. Mehel naljatuju polnud ning ta k\u00f5\u00f5ritas mulle aina pikemalt otsa vaatama. L\u00f5puks sai mul tema skeptitsimist m\u00f5\u00f5t t\u00e4is ja p\u00f5rutasin otse:
\n\u2013 \u201cKuulge, ma olen seljakotir\u00e4ndur. Ma lihtsalt reisin ja teen jooksvalt otsuseid, okei? Mul ei ole pikalt plaane ette tehtud. Kas te pole varem kuulnud seljakotir\u00e4ndurlusest??\u201d
\n\u2013 \u201c<\/span>No, ma\u2019am.<\/span><\/i> Esimest korda kuulen, et inimene lihtsalt j\u00e4tab oma t\u00f6\u00f6 ja reisib,\u201d vangutas keskealine ameeriklane pead. Muigasin. Ilmselgelt pole igap\u00e4evaselt turiste k\u00fcsimustega pommitav mees ise reisimas k\u00e4inud, sest hostelid \u00fcle maailma on ju t\u00e4is minusuguseid moosekante. L\u00f5puks lajatas mees mu passi templi ja ohkasime m\u00f5lemad t\u00fcdinenult. <\/span>Welcome to America<\/span><\/i>!\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Minu hostel asus otse Queensboro silla alguses, tugevama kiviviske kaugusel \u00fcle j\u00f5e Manhattanist \u2013 igas m\u00f5ttes suurep\u00e4rane asukoht seljakotir\u00e4ndurile, sest JFK lennujaamast saab AirTrainiga s\u00f5ita Jamaica Stationisse ($8,50), sealt h\u00fcpata \u00fcmber sinise metroo peale ($2,90) ning 50 minutit hiljem oledki Queens Plaza juures! Jamaica Stationis saabus esimene reaalsuskontroll, kui pidin ringis\u00f5itvate silmadega r\u00e4uskavate ja j\u00f5llitavate kodutute vahelt end l\u00e4bi laveerima ning nende silme all pangakaardiga mehkeldades v\u00e4lja m\u00f5tlema, kuidas see metroopileti ostmine siin n\u00fc\u00fcd k\u00e4ibki. Tahtsin neile kaastundlikult h\u00fc\u00fcda, et ega mul endalgi pole, aga siis meenus, et olen teel hostelisse, kus mind ootab kuiv voodi ja soe du\u0161\u0161. K\u00f5ige priviligeeritum kodutu siinpool Atlandit. Metroost v\u00e4ljudes tervitas mind novembrikuu j\u00e4ine paduvihm, nii et mu tossud ja seljakott oli hetkega l\u00e4bim\u00e4rjad. Mul ei olnud aga mahti heituda, sest vahtisin pea kuklas enda \u00fcmber k\u00f5rguvaid pilvel\u00f5hkujaid. No pagan, ma ei suutnud uskuda, et olengi kohal. Ma polnud veel midagi n\u00e4inudki, aga juba oli tunne nagu filmis.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Registreerin end hostelisse sisse ja viisin asjad tuppa. Hostelitoas oli kolm narivoodit ehk kuus voodikohta, millest ainult \u00fcks tundus olevat h\u00f5ivatud. Laed olid k\u00f5rged, p\u00f5randad originaalparketiga kaetud ning ruumi oli heldelt. Toal oli oma privaatne vannituba ning voodilinad olid puhtad \u2013 v\u00e4iksed, aga olulised asjad, mis meele r\u00f5\u00f5msaks teevad. Saatsin Eestis minu p\u00e4rast rahutut und magavatele s\u00f5pradele h\u00e4\u00e4ls\u00f5numeid, et j\u00f5udsin elusalt kohale ja \u00e4rge veel raha kojus\u00f5idupileti jaoks saatma hakake. L\u00e4ksin nurgapealsesse poodi kiiret \u00f5htuoodet haarama ja kohtusin j\u00e4rjekordse New Yorgi reaalsusega \u2013 toidukaupade hinnad. Keerutasin 10euroseid salateid ja v\u00f5ileibu peos ning otsustasin hoopis neljaeurose proteiinipudingu ja banaani kasuks. Hommikul l\u00e4hen Targetisse. Tatsasin oma mannetu \u00f5htus\u00f6\u00f6giga hosteli keldrikorrusel asuvasse \u00fchisk\u00f6\u00f6ki ning kaalusin, kas istuda \u00fcksi t\u00fchja laua taha v\u00f5i otsida seltskonda. \u00dcks minuvanune noormees t\u00f5stis pilgu ja naeratas s\u00f5bralikult. Selge siis. Kukkusin alistunult tema vastas olevale toolile nagu t\u00fchjaks lastud \u00f5hupall. J\u00e4lgisin noormeest, kes korrastas v\u00e4ljarebitud paberilehti pastakaga kritseldatud jubedate elukatega, ning uurisin, et millega tegemist on. \u201cMa kirjutan oma esimest digitaalset kristlikku novelli,\u201d vastas mees r\u00f5\u00f5msalt. Kergitasin kulme ja noogutasin. Ilma igasuguse kontekstita lausus noormees, et ta on Trumpi toetaja. Nojah, muidugi. Laususin muiates, et kui mul praegu oli juba raske riiki siseneda, mis siis veel tulevik toob. Mees kuulas mu loo \u00e4ra ja kortsutas kulmu, sest ma olen ju valge Euroopa naine ega \u00fchildu Ohtliku Immigreeruva Elemendi profiiliga.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"Minu sekeldused \u00e4ra kuulanud, jagas noormees enda lugu. M\u00f5ned aastad tagasi otsustas ta kolida L\u00f5una-Carolinast P\u00f5hja-Carolinasse, pakkis kogu oma maise vara kokku ja istus bussi peale. \u00dches kiires pissipeatuses aga tualetist v\u00e4ljudes avastas mees, et buss oli koos kogu tema isikliku varaga lahkunud. Rahatult ja telefonita leidis ta end keset t\u00fchjust. J\u00e4rgnevad n\u00e4dalad veetis ta kodutute varjupaigas s\u00fc\u00fces ja pesemas k\u00e4ies, p\u00e4eval t\u00f6\u00f6intervjuudel k\u00e4ies. L\u00f5puks \u00f5nnestus tal leida t\u00f6\u00f6, \u00fc\u00fcrida korter ja oma elu uuesti nullist \u00fcles ehitada. Kuulasin suu ammuli seda lugu ja tundsin, et see mees on kellegi k\u00f5rgema poolt siia minu ette asetatud, sest just seda oli mul vaja praegu kuulda \u2013 \u00f5nneliku l\u00f5puga p\u00f5hjask\u00e4imise lugu. Alati saab hullemini minna. Mul oli telefon, l\u00e4pakas, \u00f6\u00f6maja ning maailma parimad s\u00f5brad ja perekond. Mis iganes juhtub, ma olen hoitud. T\u00e4nasin noormeest ja s\u00e4ttisin end v\u00e4sinult tagasi toa poole. Vaatasin otsivalt puhkeruumis ringi ning uurisin, et ega mees tea, kas kusagil leidub \u00fchiskasutatavaid raamatuid. Noormees vastas, et ta pole m\u00e4rganud, aga et tal on endal kolm raamatut kaasas, kui ma soovin midagi laenata. Ta t\u00f5mbas kotist v\u00e4lja Piibli, \u00f5udusromaani ja 1945. aasta \u201cAlice Imedemaal\u201d. Silitasin imetledes viimase kergelt murdunud kaasi ning uurisin, et kuidas ta k\u00fcll selle oma valdustesse sai. \u201cAh, leidsin t\u00e4itsa suvaliselt \u00fchest vanakraamipoest. V\u00f5id selle v\u00f5tta, ma paar p\u00e4eva olen kindlasti veel siin, nii et v\u00f5id selle mulle p\u00e4rast tagasi tuua,\u201d lausus mees lahkelt. V\u00f5tsin t\u00e4nulikult raamatu vastu ning j\u00e4in toas raamatut sirvides m\u00f5tlema, et mina olengi ju see Alice siin Imedemaal, kes vuhiseb kontrollimatult j\u00e4neseurgu m\u00f6\u00f6da alla, teadmata kus ja millal see s\u00f5it l\u00f5peb. <\/span>\u201cIn another moment down went Alice after it,\u00a0 never once considering how in the world she was to get out again<\/span><\/i>,<\/span>\u201d <\/span><\/i>lugesin raamatust enne unne suikumist, taustal kolisemas rongid ja huilgamas l\u00f5putud sireenid. V\u00f5in etteruttavalt \u00f6elda, et noormeest ma enam kordagi ei kohanud ja Alice reisis terve tee USAs minuga kaasas.<\/span><\/p>\n

K\u00e4rt Imedemaal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maandusin New Yorki 21. novembri \u00f5htul kell 20:00. \u00d5ues oli vihmane ja k\u00fclm, umbes 10 kraadi, mis oli minu kuus kuud v\u00e4ldanud reisi senine rekord. Viimati oli mul nii k\u00fclm juuni alguses P\u00f5hja-Rootsis v\u00f5rkkiiges magades. Minu plaan aasta aega p\u00e4ikest j\u00e4litada oli v\u00f5tnud v\u00e4ikse tagasil\u00f6\u00f6gi, kuid New York tundus olevat seda v\u00e4\u00e4rt. K\u00f5ige soojem riideese minu pagasis oli Prantsusmaal omastatud s\u00f5branna pusa ja Eestist kaasa v\u00f5etud kilest vihmajope. K\u00f5ik. Sidusin Maroko peasalli k\u00f5vasti \u00fcmber kaela, t\u00f5mbasin sokis\u00e4\u00e4red k\u00f5rgele ja olin valmis hiliss\u00fcgisesele New Yorgile vastu astuma. Ees seisis vaid \u00fcks takistus \u2013 piirikontroll. Kuna Portugalis ei tahetud mind lennuki peale lasta, olin n\u00fc\u00fcd mures, et \u00e4kki leiavad nad ka siin p\u00f5hjuse, miks mind mitte riiki lasta. Parem oleks, et nad ei k\u00fcsi, kui palju mul raha kaasas on, sest ka parima tahtmise juures ei oleks ma suutnud selgitada, kuidas ma kavatsen 90 euroga 7. jaanuarini vastu pidada \u2013 siis v\u00e4ljus minu h\u00e4daga ostetud lend Miamist Tokyosse. Astusin reipal sammul m\u00f6\u00f6da pikki, halle ja mannetuid JFK lennujaama koridore immigratsiooniputkade suunas, s\u00fcda sees tagumas. P\u00fc\u00fcdsin end rahustada, sest olen telekast n\u00e4inud, kuidas osades lennujaamades kasutatakse soojuskaameraid \u00f5hetavate n\u00e4gudega inimesed k\u00f5rvale t\u00f5mbamiseks. Noh, minu \u00e4revuse tabamiseks polnud mingeid spetsiaalseid kaameraid vaja, piisas inimsilmast. V\u00f5tsin koha sisse looklevas sabas ning minut hiljem kogunes minu taha l\u00f5putuna n\u00e4iv mass inimesi. Vedas! Harjutasin lolli ja naiivse blondi turisti rolli, kuni saabus minu kord morni n\u00e4oga mustanahalise piirit\u00f6\u00f6taja ette astuda. \u2013\u201cMis p\u00f5hjusel riiki sisenete?\u201d \u2013 \u201cSeljakotir\u00e4ndur.\u201d \u2013 \u201cKaua siin olla kavatsete?\u201d \u2013 \u201cNoh, lennupileti peal on kirjas 7. jaanuar.\u201d \u2013 \u201cMis Teie aadress New Yorgis on?\u201d k\u00fcsib mees tuimalt arvutiklahve toksides. T\u00f5mban v\u00e4lja hosteliarve, kus on nurga peal aadress kirjas. \u2013\u201cKaua New Yorgis olete?\u201d \u2013 Kolm p\u00e4eva?\u201d \u2013 \u201cJa edasi?\u201d \u2013 \u201cOh, k\u00e4in ringi ja\u2026k\u00fclastan kohti ja inimesi.\u201d \u2013 \u201cKas Te kohtute siin kellegagi?\u201d \u2013 \u201cJah, mul m\u00f5ned tuttavad siin on.\u201d \u2013 \u201cKus?\u201d \u2013 \u201cN\u00e4iteks Port Jervises.\u201d \u2013 \u201cKUS??\u201d \u2013 \u201cPort Jervis\u2026\u201d \u2013 \u201cKus see veel on? Pole kuulnudki.\u201d \u2013 \u201cNoh, see on New Yorgi osariigi p\u00f5hjaosas.\u201d \u2013 \u201cKellegagi veel kohtud?\u201d \u2013 \u201cV\u00f5ib-olla, mul siin-seal on tuttavaid, pole veel kokku leppinud midagi konkreetset.\u201d \u2013 \u201cEi ole kokku leppinud?! Kas nad teavad \u00fcldse, et Te siin olete?\u201d \u2013 \u201cNo ei ole jah, ma ei tea ju oma t\u00e4pseid plaane!\u201d hakkasin rahutuks muutuma. \u2013 \u201cOkei\u2026 mis t\u00f6\u00f6d Eestis teete?\u201d \u2013 \u201cMa olin f\u00fcsioterapeut, aga praegu olen viimased pool aastat reisinud ringi.\u201d Mees heitis mulle pika m\u00f5\u00f5tva pilgu: \u2013 \u201cLihtsalt reisite niimoodi ringi? Ja t\u00f6\u00f6koht lihtsalt lubab teil minna ja ootab?\u201d \u2013 \u201cMis neil \u00fcle j\u00e4\u00e4b!\u201d \u00fcritasin nalja teha. Mehel naljatuju polnud ning ta k\u00f5\u00f5ritas mulle aina pikemalt otsa vaatama. L\u00f5puks sai mul tema skeptitsimist m\u00f5\u00f5t t\u00e4is ja p\u00f5rutasin otse: \u2013 \u201cKuulge, ma olen seljakotir\u00e4ndur. Ma lihtsalt reisin ja teen jooksvalt otsuseid, okei? Mul ei ole pikalt plaane ette tehtud. Kas te pole varem kuulnud seljakotir\u00e4ndurlusest??\u201d \u2013 \u201cNo, ma\u2019am. Esimest korda kuulen, et inimene lihtsalt j\u00e4tab oma t\u00f6\u00f6 ja reisib,\u201d vangutas keskealine ameeriklane pead. Muigasin. Ilmselgelt pole igap\u00e4evaselt turiste k\u00fcsimustega pommitav mees ise reisimas k\u00e4inud, sest hostelid \u00fcle maailma on ju t\u00e4is minusuguseid moosekante. L\u00f5puks lajatas mees mu passi templi ja ohkasime m\u00f5lemad t\u00fcdinenult. Welcome to America!\u00a0 Minu hostel asus otse Queensboro silla alguses, tugevama kiviviske kaugusel \u00fcle j\u00f5e Manhattanist \u2013 igas m\u00f5ttes suurep\u00e4rane asukoht seljakotir\u00e4ndurile, sest JFK lennujaamast saab AirTrainiga s\u00f5ita Jamaica Stationisse ($8,50), sealt h\u00fcpata \u00fcmber sinise metroo peale ($2,90) ning 50 minutit hiljem oledki Queens Plaza juures! Jamaica Stationis saabus esimene reaalsuskontroll, kui pidin ringis\u00f5itvate silmadega r\u00e4uskavate ja j\u00f5llitavate kodutute vahelt end l\u00e4bi laveerima ning nende silme all pangakaardiga mehkeldades v\u00e4lja m\u00f5tlema, kuidas see metroopileti ostmine siin n\u00fc\u00fcd k\u00e4ibki. Tahtsin neile kaastundlikult h\u00fc\u00fcda, et ega mul endalgi pole, aga siis meenus, et olen teel hostelisse, kus mind ootab kuiv voodi ja soe du\u0161\u0161. K\u00f5ige priviligeeritum kodutu siinpool Atlandit. Metroost v\u00e4ljudes tervitas mind novembrikuu j\u00e4ine paduvihm, nii et mu tossud ja seljakott oli hetkega l\u00e4bim\u00e4rjad. Mul ei olnud aga mahti heituda, sest vahtisin pea kuklas enda \u00fcmber k\u00f5rguvaid pilvel\u00f5hkujaid. No pagan, ma ei suutnud uskuda, et olengi kohal. Ma polnud veel midagi n\u00e4inudki, aga juba oli tunne nagu filmis.\u00a0 Registreerin end hostelisse sisse ja viisin asjad tuppa. Hostelitoas oli kolm narivoodit ehk kuus voodikohta, millest ainult \u00fcks tundus olevat h\u00f5ivatud. Laed olid k\u00f5rged, p\u00f5randad originaalparketiga kaetud ning ruumi oli heldelt. Toal oli oma privaatne vannituba ning voodilinad olid puhtad \u2013 v\u00e4iksed, aga olulised asjad, mis meele r\u00f5\u00f5msaks teevad. Saatsin Eestis minu p\u00e4rast rahutut und magavatele s\u00f5pradele h\u00e4\u00e4ls\u00f5numeid, et j\u00f5udsin elusalt kohale ja \u00e4rge veel raha kojus\u00f5idupileti jaoks saatma hakake. L\u00e4ksin nurgapealsesse poodi kiiret \u00f5htuoodet haarama ja kohtusin j\u00e4rjekordse New Yorgi reaalsusega \u2013 toidukaupade hinnad. Keerutasin 10euroseid salateid ja v\u00f5ileibu peos ning otsustasin hoopis neljaeurose proteiinipudingu ja banaani kasuks. Hommikul l\u00e4hen Targetisse. Tatsasin oma mannetu \u00f5htus\u00f6\u00f6giga hosteli keldrikorrusel asuvasse \u00fchisk\u00f6\u00f6ki ning kaalusin, kas istuda \u00fcksi t\u00fchja laua taha v\u00f5i otsida seltskonda. \u00dcks minuvanune noormees t\u00f5stis pilgu ja naeratas s\u00f5bralikult. Selge siis. Kukkusin alistunult tema vastas olevale toolile nagu t\u00fchjaks lastud \u00f5hupall. J\u00e4lgisin noormeest, kes korrastas v\u00e4ljarebitud paberilehti pastakaga kritseldatud jubedate elukatega, ning uurisin, et millega tegemist on. \u201cMa kirjutan oma esimest digitaalset kristlikku novelli,\u201d vastas mees r\u00f5\u00f5msalt. Kergitasin kulme ja noogutasin. Ilma igasuguse kontekstita lausus noormees, et ta on Trumpi toetaja. Nojah, muidugi. Laususin muiates, et kui mul praegu oli juba raske riiki siseneda, mis siis veel tulevik toob. Mees kuulas mu loo \u00e4ra ja kortsutas kulmu, sest ma olen ju valge Euroopa naine ega \u00fchildu Ohtliku Immigreeruva Elemendi profiiliga.\u00a0 Minu sekeldused \u00e4ra kuulanud, jagas noormees enda lugu. M\u00f5ned aastad tagasi otsustas ta kolida L\u00f5una-Carolinast P\u00f5hja-Carolinasse, pakkis kogu oma maise vara kokku ja istus bussi peale. \u00dches kiires pissipeatuses aga tualetist v\u00e4ljudes avastas mees, et buss oli koos kogu tema isikliku varaga lahkunud. Rahatult ja telefonita leidis ta end keset t\u00fchjust. J\u00e4rgnevad n\u00e4dalad veetis ta kodutute varjupaigas s\u00fc\u00fces ja pesemas k\u00e4ies, p\u00e4eval t\u00f6\u00f6intervjuudel k\u00e4ies. L\u00f5puks \u00f5nnestus tal leida t\u00f6\u00f6, \u00fc\u00fcrida korter ja oma elu uuesti nullist \u00fcles ehitada. Kuulasin suu ammuli seda lugu ja tundsin, et see mees on kellegi k\u00f5rgema poolt siia minu ette asetatud, sest just seda oli mul vaja praegu kuulda \u2013 \u00f5nneliku l\u00f5puga p\u00f5hjask\u00e4imise lugu. Alati saab hullemini minna. Mul oli telefon, l\u00e4pakas, \u00f6\u00f6maja ning maailma parimad s\u00f5brad ja perekond. Mis iganes juhtub, ma olen hoitud. T\u00e4nasin noormeest ja s\u00e4ttisin end v\u00e4sinult tagasi toa poole. Vaatasin otsivalt puhkeruumis ringi ning uurisin, et ega mees tea, kas kusagil leidub \u00fchiskasutatavaid raamatuid. Noormees vastas, et ta pole m\u00e4rganud, aga et tal on endal kolm raamatut kaasas, kui ma soovin midagi laenata. Ta t\u00f5mbas kotist v\u00e4lja Piibli, \u00f5udusromaani ja 1945. aasta \u201cAlice Imedemaal\u201d. Silitasin imetledes viimase kergelt murdunud kaasi ning uurisin, et kuidas ta k\u00fcll selle oma valdustesse sai. \u201cAh, leidsin t\u00e4itsa suvaliselt \u00fchest vanakraamipoest. V\u00f5id selle v\u00f5tta, ma paar p\u00e4eva olen kindlasti veel siin, nii et v\u00f5id selle mulle p\u00e4rast tagasi tuua,\u201d lausus mees lahkelt. V\u00f5tsin t\u00e4nulikult raamatu vastu ning j\u00e4in toas raamatut sirvides m\u00f5tlema, et mina olengi ju see Alice siin Imedemaal, kes vuhiseb kontrollimatult j\u00e4neseurgu m\u00f6\u00f6da alla, teadmata kus ja millal see s\u00f5it l\u00f5peb. \u201cIn another moment down went Alice after it,\u00a0 never once considering how in the world she was to get out again,\u201d lugesin raamatust enne unne suikumist, taustal kolisemas rongid ja huilgamas l\u00f5putud sireenid. V\u00f5in etteruttavalt \u00f6elda, et noormeest ma enam kordagi ei kohanud ja Alice reisis terve tee USAs minuga kaasas. K\u00e4rt Imedemaal<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1115,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":["post-1114","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-usa"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/IMG_9562-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/IMG_9562-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"35":{"name":"USA","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=35"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1114","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1114"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1114\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1119,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1114\/revisions\/1119"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1115"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1114"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1114"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1114"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}