{"id":1110,"date":"2025-04-12T07:03:43","date_gmt":"2025-04-12T07:03:43","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1110"},"modified":"2025-04-12T07:03:43","modified_gmt":"2025-04-12T07:03:43","slug":"assooride-lopp-kadunud-laadija-rendiauto-tagastamine-ja-puuduv-lennupilet","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1110","title":{"rendered":"Assooride l\u00f5pp: kadunud laadija, rendiauto tagastamine ja puuduv lennupilet"},"content":{"rendered":"

\u00c4rkasin 21. novembri hommikul kerge \u00e4revusega k\u00f5hus \u2013 appi, ma ei suuda uskuda, et ma olen \u00f5htul juba New Yorgis!<\/em> Kiire hommikus\u00f6\u00f6k ja l\u00e4ks uuesti asjade pakkimiseks. No ei l\u00e4he see tegevus mitte kergemaks, sest mul on koti iga sentimeeter nii v\u00e4lja kalkuleeritud, et m\u00f5ni vale samm protsessis v\u00f5ib l\u00f5ppeda sellega, et kott on koos, kui \u00e4kki avastad kuskilt mingid viimased esemed, n\u00e4iteks \u0161ampooni ja palsami vannitoast v\u00f5i pusa tooli\u00e4\u00e4relt, ning siis on meeleheide majas. Hakka aga uuesti pihta! Pakkisin hoolikalt oma asju, kui koitis, et USAs on ju teistsugused seinapistikud. Seega tuleb mul praegu kogu elektroonika t\u00e4is laadida, et j\u00e4rgmise hommikuni vastu pidada, kuni leian New Yorgis m\u00f5ne poe, mis adaptereid m\u00fc\u00fcks. Hakkasin oma l\u00e4pakat laadima panema, kuid laadija, mis siiani voodi k\u00f5rval stepslis istus, oli \u00f5hku haihtunud. Vaatasin k\u00f5ik kohad rahulikult l\u00e4bi, aga no ei ole! K\u00e4isin kogu majutuse avalikud ruumid, k\u00f6\u00f6giriiulid ja isegi WC l\u00e4bi, aga tulutult. P\u00f6\u00f6rdusin oma ahastusega ka vabatahtliku poole, kes eelmisel p\u00e4eval tube koristas ja linu vahetas, ning uurisin, et ega ta juhuslikult mu laadijat kogemata kaasa ei v\u00f5tnud. Neiu eitas ning tuli mulle appi otsima, kuid n\u00fc\u00fcd hakkas mul juba kiireks minema \u2013 olin endale j\u00e4tnud piisavalt varuaega, et j\u00f5uaks rendiauto Ponta Delgadasse tagasi viia ja paagi t\u00e4is tankida, kuid see aeg oli n\u00fc\u00fcdseks otsas. Vabatahtlikuneiu pakkus, et ehk ma olen ikka laadija kuskile kotip\u00f5hja \u00e4ra pakkinud. Jah, v\u00f5isin ju end sellega lohutada, kuid mulle hakkas tekkima hulluks minemise tunne, sest ma olin t\u00e4iesti veendunud<\/em>, et laadija oli terve minu siinolemise aja olnud voodi k\u00f5rval pistikus ning kordagi ma seda sealt liigutanud ei olnud. Neiu lubas, et kui leiab laadija \u00fcles, siis toob selle mulle j\u00e4rele, mis ei tundunud aga eriti lootustandev v\u00e4ljavaade\u2026 Ohkasin s\u00fcgavalt ning tegin olukorraga rahu. L\u00e4inud, siis l\u00e4inud. Raha oli k\u00fcll v\u00e4he, aga ega see laadija n\u00fc\u00fcd teab mis kallis ka pole. L\u00e4heb nagunii ettev\u00f5tte kuludesse.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Kell tiksus halastamatult ning kuigi autosse istudes olin kaotanud kogu varuks j\u00e4etud aja, v\u00f5tsin siiski korraks hetke, et rahuneda ja t\u00e4helepanuga kohale tulla. Sellises seisus ma liiklusesse minna ei saa. Olen v\u00e4ga tuttav selle keriva \u00e4revusega, mis tahab minu kontrolli alt kaduda, kui ma ei v\u00f5ta hetke, peatu ja pidurit ei t\u00f5mba. \u00c4revus \u00fcritab ju k\u00f5ikv\u00f5imalikke ootamatusi ennetada: kas meil ikka viisa on? Aga pass? Sa pole veel telefoni e-simi ostnud USAsse, vaata et sa ei unusta!! Kas sa v\u00f5tsid ikka k\u00f5ik asjad? Kuidas sa New Yorgis liigelda saad, kui sul \u00e4kki telefoniaku t\u00fchjaks saab \u2013 praegu on vaja ju Google Mapsi kasutada! \u00c4kki bensiin on saarel mega kallis? Kas ma saan trahvi, kui auto tagastamisega natuke hiljaks j\u00e4\u00e4n? Appiiiii. <\/em>Stop. Rekalibreerime aju. K\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti, k\u00f5ik saab korda. Usun, usaldan, saan hakkama. \u00dcks tegevus ja probleem korraga, k\u00f5ik saab lahendatud. Panin sihtkoha telefonisse sisse, l\u00fclitasin mootori t\u00f6\u00f6le ja asusin teele. S\u00f5it Ponta Delgadasse on \u00fcsna konkreetne ja sirgjooneline m\u00f6\u00f6da saare p\u00f5himaanteed, kuid millegi p\u00e4rast pakkus Waze, et ma v\u00f5iksin ikkagi iga natukese aja tagant suurelt teelt maha keerata ja jumal teab kuhu s\u00f5ita. Ignoreerisin tehnoloogiat ja liuglesin m\u00f6\u00f6da siledat maalilist neljarealist maanteed pealinnani v\u00e4lja. Kui Ponta Delgada linnapiir terendama hakkas, tekkis aga probleem tankimiskoha ja \u00f5ige mahas\u00f5idu valimisega, sest olin Waze\u2019i umbusaldama hakanud. Tegin spontaanse otsuse p\u00f6\u00f6rata esimesse tanklasse, kuid suure kiiruse pealt eksisin mahas\u00f5iduga ja leidsin end hoopis kaubanduskeskuse parklast. P\u00f6\u00f6rasin umber, l\u00e4ksin uuele katsele ning j\u00f5udsin p\u00e4rast pusserdamist siiski tanklasse, kus s\u00e4ras silt \u201ckaardimaksed alates 25\u20ac ostudest\u201d. No pekki, see on ka mingi teema v\u00f5i?! Ma ei tea ju, mis see pool paaki maksma l\u00e4heb! Ei hakanud riskima, otsisin kaardilt uue tankla, v\u00f5tsin suuna m\u00f6\u00f6da maanteed edasi, keerasin suurelt ringteelt taas valesti maha ning p\u00e4rast l\u00f5putut tiirutamist j\u00f5udsin j\u00e4rgmisesse tanklasse juba sellises stressis, et marssisin otse tanklat\u00f6\u00f6taja juurde ja palusin blondide kiharate lehvides abi paagi t\u00e4itmisel. Paagiluugi avamise kangi olin \u00f5nneks suutnud ise enne \u00fcles leida. H\u00e4rra oli varmalt n\u00f5us, mina helistasin samal ajal pooleldi pisarais rendifirmale, sest kell oli selleks hetkeks 11:52 ehk siis et ma pidin 8 minuti p\u00e4rast olema nende juures ja ma olin f\u00fc\u00fcsiliselt neile juba v\u00e4ga l\u00e4hedal, napi paari kilomeetri kaugusel, kuid minu senist eba\u00f5nne arvestades oli oht, et j\u00e4\u00e4n siiski veidi hiljaks. H\u00e4rra lohutas mind, et k\u00f5ik h\u00e4sti, trahvi ei saa, s\u00f5ida rahulikult siia, ootame. <\/span><\/p>\n

Paak t\u00e4is, s\u00f5itsin n\u00fc\u00fcd juba kergema s\u00fcdame, kuid pitsitava pissih\u00e4daga nagu v\u00e4ike maniakk m\u00f6\u00f6da kitsaid t\u00e4navaid vanalinna poole, teostasin ringtee siserajalt ekstreemselt illegaalse v\u00e4ljumise, p\u00e4\u00e4sesin napilt k\u00fclgkokkup\u00f5rkest, ning j\u00f5udsin t\u00e4pselt 12:01 rendifirmasse. N\u00fc\u00fcd oli veel miljoni dollari k\u00fcsimus, et mis selle suure kriimuga saab, mille ma esimesel p\u00e4eval auto esistangel avastasin ning mida \u00fcleandmisel ei fikseeritud. Lisaks olin lugenud teiste rendifirmade arvustustest, et v\u00f5ib trahvi saada, kui auto sisemus on must. Ma k\u00fcll laaberdanud polnud, aga m\u00f5ned liivased jalaj\u00e4ljed ja tavap\u00e4rane tolm olid p\u00e4rast mattide kloppimist ikkagi veel alles. Haarasin oma asjad autost ning praktiliselt viskasin neile v\u00f5tmed k\u00e4tte \u2013 lihtsalt v\u00f5tke see auto juba mu k\u00e4est \u00e4ra! H\u00e4rra t\u00e4nas, soovis kena p\u00e4eva, istus autosse ja s\u00f5itis \u00e4ra t\u00f6\u00f6kotta. Pistsin koti selga ja kiirustasin nurga taha. Kas t\u00f5esti nii lihtsalt p\u00e4\u00e4sesingi<\/em>, ei suutnud ma oma \u00f5nne uskuda. Jess! N\u00fc\u00fcd oli juba oluliselt helgem olla \u2013 trahvi ei saanud, p\u00e4ike paistis ning lennuni oli aega maa ja ilm. Istusin suure ohkega kesklinnas Cafetaria Gelataria kohvikusse maha ja tellisin endale varase l\u00f5una. Kohvikus oli peale minu ainult kaks lauda, kuid vaene teenindaja oli millegi p\u00e4rast t\u00f5siselt \u00fclekoormatud. Tundus, et ta peab vist samaaegselt mingeid Bolti vms tellimusi ka t\u00e4itma. Ootasin kannatlikult laua taga, kuni mulle l\u00f5puks p\u00e4rast pikka ootamist men\u00fc\u00fc toodi. Valisin endale v\u00e4lja l\u00f5hega croissant<\/em>’i ja kohvi piimaga, kuid n\u00fc\u00fcd ei tulnud keegi tellimust v\u00f5tma. L\u00e4ksin siis leti \u00e4\u00e4rde seisma, kuni \u00f5nnestus teenindaja rajalt maha v\u00f5tta ja tellimus \u00fcle anda. Veel \u00fcks pikk ootamine ja saabus kohv s\u00f6\u00f6giga. Ainult et piima polnud. Oeh. V\u00f5tsin lonksu mustast kohvist, sest ma ei tahtnud teenindajat rohkem t\u00fclitada, kuid ei l\u00e4inud see t\u00f6kat mitte alla. Olin juba k\u00f5rvallauast k\u00fcsimas, et ega neil piima \u00fcle pole, kui \u00f5nnestus siiski \u00fcks teine leti taha ilmunud neiu kinni pidada ja oma piimasoov talle edastada. Selle asemel, et mulle lihtsalt tilk piima ulatada, teavitas neiu r\u00f5\u00f5msalt teist t\u00f6\u00f6tajat. L\u00f5puks, kui kohv oli juba leige, j\u00f5udis see piim siiski suurte vabanduste saatel minuni. K\u00fcsisin teenindajalt kaastundlikult, et kas ta peabki niimoodi \u00fcksi hulluma v\u00f5i. “Oh, ei, lihtsalt siin ei tea kunagi, kas tuleb vaikne v\u00f5i kiire hommik ja meil teist teenindajat seep\u00e4rast ei ole hetkel ja nii ma olengi \u00fcksi praegu…,” selgitas naisterahvas vabandavalt. Kaastundest tema vastu suutsin ka ennast rohkem l\u00f5dvaks lasta. Ei ole midagi hullu, saame hakkama!\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"
K\u00f5lab nagu universaalne tunne<\/figcaption><\/figure>\n

Sirvisin Google Mapsi ja otsustasin, et l\u00e4hen lennujaama jala, sest sinna oli ainult kolme kilomeetri tee. Kui ma pean \u00f5htul kuus ja pool tundi lennukis istudes veetma, siis 45minutine jalutusk\u00e4ik 10 kg seljakotiga enne seda tundub t\u00e4pselt paras trenn, <\/em>suutsin idee endale p\u00e4he m\u00e4\u00e4rida. Samal hetkel saabus telefonik\u00f5ne, et mu laadija oli \u00fcles leitud \u2013 vabatahtlik oli selle linasid vahetades kogemata voodipesuga ikkagi kaasa t\u00f5mmanud. Olin eufooriliselt kergendunud, et ma pole hulluks minemas ja mu laadija on elus! Neiu lubas kohe autosse istuda ja mulle lennujaama vastu s\u00f5ita. Pakkisin oma asjad kokku, tasusin arve ja asusin kuuma p\u00e4ikse k\u00e4es k\u00f5mpima. Naljakas, kuidas \u00fcks v\u00e4ike s\u00fcndmus v\u00f5ib meeleolu ja p\u00e4eva t\u00e4iesti kardinaalselt muuta. <\/span>Tjah, tegemist polnud just \u00fclem\u00e4\u00e4ra meeldiva ja mugava matkaga, kuid pistsin muusika k\u00f5rva, nautisin elu ja p\u00f5nevat teadmatust ning l\u00f5puks \u00fcleni higisena ma lennujaama j\u00f5udsin. Oma l\u00e4bim\u00e4rjast s\u00e4rgist hoolitama jooksin \u00f5nnelikult ja t\u00e4nulikult neiut kallistama. Neiu poetas aga veidi kohmetult, et loodetavasti laadija ikka t\u00f6\u00f6tab p\u00e4rast pesumasinast ja kuivatist l\u00e4bi k\u00e4imist. Tardusin. Kuidas palun? Selgus, et just nimelt kuivati p\u00f5hjast ta minu laadija leidis, kuid kinnitas, et ta on kunagi kogemata ka enda laadija pesumasinas \u00e4ra pesnud ja see t\u00f6\u00f6tab ilma probleemideta. Vaatasin kahtlustavalt oma vaest laadijat, \u00fctlesin neiule hajameelselt head aega ning k<\/span>una <\/span>check in<\/span><\/i> polnud veel avatud, otsisin endale kahjustuse hindamiseks vaba seinapistiku. Ja selguski kurb t\u00f5siasi \u2013 laadija oli l\u00e4inud viimsele teele. Ohkasin, noh, mis seal ikka, tuleb telefoniga hakkama saada. <\/span><\/p>\n

\u00a0L\u00f5puks oli aeg suunduda end lennule registreerima. Leti taga ootas mind kivin\u00e4oga neiu, kes palus k\u00f5igepealt mu viisat n\u00e4ha. N\u00e4itasin talle r\u00f5\u00f5msalt telefonist ESTA’t (<\/span>Electronic System for Travel Authorization<\/span><\/i>), mille olin paar n\u00e4dalat varem internetis taotlenud. Teenindaja uuris ja puuris t\u00f5sise n\u00e4oga ekraani, mis muutis mu esimest korda eesootava lennu suhtes kergelt \u00e4revaks. K\u00f5ik minu hirmud olid seotud USAsse sisenemise ja seal edasi seiklemise, mitte aga lennu endaga. Ei, ei, ei \u2013 siin Euroopa poolel peab k\u00f5ik minema ludinal. Neiu ulatas mulle telefoni tagasi ja k\u00fcsis n\u00e4ha tagasis\u00f5idupiletit. Kergitasin kulme. Mis tagasis\u00f5idu, ma ei tule kuskile tagasi! \u201cPreili, me ei saa teid lasta lennule, kui teil puudub v\u00e4ljuv pilet.\u201d – \u201cAga kust mina tean, millal ma v\u00e4ljun? Mul on ju 90 p\u00e4eva aega riigis viibida.\u201d – \u201cPREILI. Te ei saa. Ilma piletita. Lennule. Palun minge r\u00e4\u00e4kige piirikontrolliga. V\u00f5ite p\u00e4rast otse minu juurde tagasi tulla.\u201d L\u00e4ksin siis piirivalvurite juurde kohmetult naeratades selgitama, et vaadake, kae nalja, ma olen seljakotir\u00e4ndur, mis t\u00e4hendab, et ma ei tea, millal ja kuhu riiki ma j\u00e4rgmisena l\u00e4hen. \u00c4kki ma tahan bussiga Mehhikosse s\u00f5ita? \u201cPreili. Te ei tohi ESTAga Mehhikosse minna.\u201d – \u201cEe. Okei? Kas ma v\u00f5in siis lihtsalt mingi suvalise v\u00e4ljalennupileti osta?\u201d – \u201cJah.\u201d Okei, K\u00e4rt, hinga, rahune, k\u00f5ik on h\u00e4sti. Jah, sul on ainult veidi alla 400\u20ac hetkel kontol, \u00a0aga osta lihtsalt mingi suvaline odav pilet m\u00e4\u00e4ramatusse tulevikku ja kui vaja, siis l\u00e4hed \u00a0ja lendadki p\u00e4rast sinna.<\/em> Viisteist minutit ja 45\u20ac hiljem naasesin ametnike juurde: \u201cN\u00e4ete, pilet olemas. 7. jaanuar, Miami-Puerto Rico. Olete n\u00fc\u00fcd rahul?\u201d – \u201cPuerto Rico ei sobi,\u201d teatas mees tuimalt. \u201cMis m\u00f5ttes ei sobi?! MIS teile siis SOBIB?” k\u00fcsisin \u00e4rritust alla surudes, “Guatemala? Costa Rica? Kanada?\u201d – \u201cEi sobi neist \u00fckski. Peab j\u00e4\u00e4ma ekvaatorist allapoole.\u201d – \u201cEKVAATORIST? Vabandage, aga kes neid lollakaid reegleid v\u00e4lja m\u00f5tleb?! Kuhu ma siis teie austet loal minna v\u00f5in? Aasiasse, Euroopasse?\u201d puhisen vihaselt. H\u00e4rral hakkas minust juba m\u00f5\u00f5t t\u00e4is saama ning tal polnud k\u00fcbetki kaastunnet minu m\u00f6\u00f6da selga voolavate n\u00e4rviliste higinirede suhtes: “Jah, allpool ekvaatorit j\u00e4\u00e4vatesse riikidesse v\u00f5i Aasiasse, Euroopasse.” No tore, n\u00fc\u00fcd peab lisaks lennupiletitele veel maailmakaardiga ka tutvust tegema. Et te teaksite, siis Google Mapsile ei ole ekvaatorit m\u00e4rgitud.\u00a0<\/span><\/p>\n

Istusin j\u00f5uetult lennujaama p\u00f5randale maha, hoolimata, mida keegi minust parasjagu arvab, ja panin otsingusse k\u00f5ikv\u00f5imalikke kombinatsioone riikidest, USA linnadest ja kuup\u00e4evadest, kuid k\u00f5ik oli nii p\u00f6\u00f6raselt kallis, et mul poleks isegi raha tagasi Eestisse lennata. Aeg hakkas otsa saama, 45\u20ac olin juba tuulde visanud oma niigi v\u00e4iksest eelarvest ning lootus hakkas kaduma. Piirivalvur tuletas meelda, et <\/span>check in<\/span><\/i> l\u00f5peb poole tunni p\u00e4rast. Selle peale kukkusid mu k\u00e4ed j\u00f5etult s\u00fclle ning ma dissotsieerusin korraks olukorrast \u2013 mis ma siis n\u00fc\u00fcd teen? J\u00e4\u00e4bki siin mu reis katki, lasen lennupiletid, hostelitoa ja vabatahtlikut\u00f6\u00f6 tuulde ning s\u00f5idan tagasi Eestisse? <\/span>Game over<\/span><\/i>, K\u00e4rt 0:1 Maailm? V\u00f5i j\u00e4\u00e4n Portugali, otsin endale t\u00f6\u00f6 ja ehitan uue elu siin \u00fcles? Euroopa ikkagi ju\u2026 \u00a0Tegin veel viimase otsingu\u00fcrituse ja leidsin lennupileti Los Angelest Tokyosse 260\u20ac, t\u00fchistamise v\u00f5imalusega. V\u00f5tsin hetke m\u00f5tlemiseks, sest see j\u00e4taks mu pangakontole alles 90\u20ac. Kes see hull l\u00e4heb \u00fcheksak\u00fcmne euroga New Yorki?? Tundsin, kuidas aeg ja ruum korraks peatus ning ma n\u00e4gin ennast ja kogu seda olukorda justkui k\u00f5rvalt. Mis on \u00f5ige vastus? Mis on see lahendusk\u00e4ik, mida elu minult praegu ootab? Kas see on koht, kus v\u00f5itlemine l\u00f5petada, alistuda ja norus ninaga Eestisse tagasi lennata, tunnistada, et mu plaan oli liigentusiastlik ja ma ei saanud sellega ikkagi hakkama? V\u00f5i on see hoopis \u00fclim test enda sisemisse usku, elu kandmise v\u00f5imesse ja sisetundesse? Kas on v\u00f5imalik, et sellel v\u00e4ljap\u00e4\u00e4smatul olukorral on tegelikult \u00f5nnelik l\u00f5pp, kui ma annan saatusele v\u00f5imaluse?<\/span><\/p>\n

J\u00e4rsku l\u00f5i *plaks* pildi selgeks ning saabus otsus, et nui neljaks, ma pean New Yorki saama, isegi kui see mu viimaseks lennuks j\u00e4\u00e4b. Pangu vangi v\u00f5i visaku p\u00e4rast riigist v\u00e4lja. K\u00fcll s\u00f5brad siis p\u00e4rast \u00fcheotsapileti raha tagasi koju laenavad. Ostsin hinge kinni pidades lennupileti \u00e4ra ja l\u00fckkasin ametnikele nina alla: \u201cNoh, palun, lendan Tokyosse, olete rahul v\u00f5i?\u201d – \u201cKauaks sa Tokyosse l\u00e4hed?\u201d k\u00fcsis mees kahtlustavalt. Issand jumal, anna mulle j\u00f5udu, et ma seda meest tooliga ei viskaks. \u201cMa. Just. Ostsin selle pileti. MA EI TEA, KAUAKS MA SINNA L\u00c4HEN!\u201d pressisin l\u00e4bi hammaste, ise h\u00fcsteeria ja insuldi piiril laveerides. Mees p\u00f6\u00f6ritas silmi, kleepis mu passile hindamatu v\u00e4\u00e4rtusega kleepsu ning k\u00e4skis check in<\/em>’iga kiirustada. Tr\u00fcgisin nahaalselt k\u00f5ikist m\u00f6\u00f6da ja teavitasin kivin\u00e4ole, et heipa-hei, kujutad ette, ma olen tagasi. Neiu oli k\u00fcll minu Tokyo-reisi plaani osas kahtlustav, kuid l\u00f5i v\u00e4ljuva lennu kuup\u00e4eva siiski s\u00fcsteemi sisse ning u<\/span>skumatu, aga l\u00f5puks ta mulle lennupileti ka k\u00e4tte surus. Loomulikult peedistati mind veel nii turvakontrollis kui piletiv\u00e4ravas \u201cjuhusliku\u201d testimisega, sest eks see h\u00fcsteeriline ida-euroopa element v\u00f5ib kahtlusi tekitada k\u00fcll. <\/span>Tund hiljem istusin lennukis \u00fclepea huugava \u00e4revusega, meelekohad tagumas ning minu k\u00f5rval istus ameeriklanna, kes oli ostnud meie vahele lisakoha oma k\u00e4ek0tile, et keegi tema k\u00f5rvale ei istuks. Ma arvasin, et see teenus on ainult \u00fclekaalulistele m\u00f5eldud, <\/em>m\u00f5tisklesin omaette. Ma ikka ei suutnud veel uskuda, et lendan New Yorki. Kuklas tiksus hirm, justkui v\u00f5idaks mind kohe-kohe lennukilt maha t\u00f5sta. Aga ei \u2013 kui kogu rahvas oli pardal, suleti uksed, mootor l\u00fclitati sisse ja nii me siis l\u00e4ksimegi!<\/span><\/p>\n

\"\"
Maailma t\u00e4htsaim loteriipilet<\/figcaption><\/figure>\n

Inimesed, ma lendan Ameerika \u00dchendriikidesse, k\u00f5ikide v\u00f5imaluste maale!<\/span><\/p>\n

K\u00e4rt<\/p>\n



<\/span><\/p>\n



<\/p>\n



<\/span><\/p>\n



<\/p>\n

 <\/p>\n


<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00c4rkasin 21. novembri hommikul kerge \u00e4revusega k\u00f5hus \u2013 appi, ma ei suuda uskuda, et ma olen \u00f5htul juba New Yorgis! Kiire hommikus\u00f6\u00f6k ja l\u00e4ks uuesti asjade pakkimiseks. No ei l\u00e4he see tegevus mitte kergemaks, sest mul on koti iga sentimeeter nii v\u00e4lja kalkuleeritud, et m\u00f5ni vale samm protsessis v\u00f5ib l\u00f5ppeda sellega, et kott on koos, kui \u00e4kki avastad kuskilt mingid viimased esemed, n\u00e4iteks \u0161ampooni ja palsami vannitoast v\u00f5i pusa tooli\u00e4\u00e4relt, ning siis on meeleheide majas. Hakka aga uuesti pihta! Pakkisin hoolikalt oma asju, kui koitis, et USAs on ju teistsugused seinapistikud. Seega tuleb mul praegu kogu elektroonika t\u00e4is laadida, et j\u00e4rgmise hommikuni vastu pidada, kuni leian New Yorgis m\u00f5ne poe, mis adaptereid m\u00fc\u00fcks. Hakkasin oma l\u00e4pakat laadima panema, kuid laadija, mis siiani voodi k\u00f5rval stepslis istus, oli \u00f5hku haihtunud. Vaatasin k\u00f5ik kohad rahulikult l\u00e4bi, aga no ei ole! K\u00e4isin kogu majutuse avalikud ruumid, k\u00f6\u00f6giriiulid ja isegi WC l\u00e4bi, aga tulutult. P\u00f6\u00f6rdusin oma ahastusega ka vabatahtliku poole, kes eelmisel p\u00e4eval tube koristas ja linu vahetas, ning uurisin, et ega ta juhuslikult mu laadijat kogemata kaasa ei v\u00f5tnud. Neiu eitas ning tuli mulle appi otsima, kuid n\u00fc\u00fcd hakkas mul juba kiireks minema \u2013 olin endale j\u00e4tnud piisavalt varuaega, et j\u00f5uaks rendiauto Ponta Delgadasse tagasi viia ja paagi t\u00e4is tankida, kuid see aeg oli n\u00fc\u00fcdseks otsas. Vabatahtlikuneiu pakkus, et ehk ma olen ikka laadija kuskile kotip\u00f5hja \u00e4ra pakkinud. Jah, v\u00f5isin ju end sellega lohutada, kuid mulle hakkas tekkima hulluks minemise tunne, sest ma olin t\u00e4iesti veendunud, et laadija oli terve minu siinolemise aja olnud voodi k\u00f5rval pistikus ning kordagi ma seda sealt liigutanud ei olnud. Neiu lubas, et kui leiab laadija \u00fcles, siis toob selle mulle j\u00e4rele, mis ei tundunud aga eriti lootustandev v\u00e4ljavaade\u2026 Ohkasin s\u00fcgavalt ning tegin olukorraga rahu. L\u00e4inud, siis l\u00e4inud. Raha oli k\u00fcll v\u00e4he, aga ega see laadija n\u00fc\u00fcd teab mis kallis ka pole. L\u00e4heb nagunii ettev\u00f5tte kuludesse.\u00a0 Kell tiksus halastamatult ning kuigi autosse istudes olin kaotanud kogu varuks j\u00e4etud aja, v\u00f5tsin siiski korraks hetke, et rahuneda ja t\u00e4helepanuga kohale tulla. Sellises seisus ma liiklusesse minna ei saa. Olen v\u00e4ga tuttav selle keriva \u00e4revusega, mis tahab minu kontrolli alt kaduda, kui ma ei v\u00f5ta hetke, peatu ja pidurit ei t\u00f5mba. \u00c4revus \u00fcritab ju k\u00f5ikv\u00f5imalikke ootamatusi ennetada: kas meil ikka viisa on? Aga pass? Sa pole veel telefoni e-simi ostnud USAsse, vaata et sa ei unusta!! Kas sa v\u00f5tsid ikka k\u00f5ik asjad? Kuidas sa New Yorgis liigelda saad, kui sul \u00e4kki telefoniaku t\u00fchjaks saab \u2013 praegu on vaja ju Google Mapsi kasutada! \u00c4kki bensiin on saarel mega kallis? Kas ma saan trahvi, kui auto tagastamisega natuke hiljaks j\u00e4\u00e4n? Appiiiii. Stop. Rekalibreerime aju. K\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti, k\u00f5ik saab korda. Usun, usaldan, saan hakkama. \u00dcks tegevus ja probleem korraga, k\u00f5ik saab lahendatud. Panin sihtkoha telefonisse sisse, l\u00fclitasin mootori t\u00f6\u00f6le ja asusin teele. S\u00f5it Ponta Delgadasse on \u00fcsna konkreetne ja sirgjooneline m\u00f6\u00f6da saare p\u00f5himaanteed, kuid millegi p\u00e4rast pakkus Waze, et ma v\u00f5iksin ikkagi iga natukese aja tagant suurelt teelt maha keerata ja jumal teab kuhu s\u00f5ita. Ignoreerisin tehnoloogiat ja liuglesin m\u00f6\u00f6da siledat maalilist neljarealist maanteed pealinnani v\u00e4lja. Kui Ponta Delgada linnapiir terendama hakkas, tekkis aga probleem tankimiskoha ja \u00f5ige mahas\u00f5idu valimisega, sest olin Waze\u2019i umbusaldama hakanud. Tegin spontaanse otsuse p\u00f6\u00f6rata esimesse tanklasse, kuid suure kiiruse pealt eksisin mahas\u00f5iduga ja leidsin end hoopis kaubanduskeskuse parklast. P\u00f6\u00f6rasin umber, l\u00e4ksin uuele katsele ning j\u00f5udsin p\u00e4rast pusserdamist siiski tanklasse, kus s\u00e4ras silt \u201ckaardimaksed alates 25\u20ac ostudest\u201d. No pekki, see on ka mingi teema v\u00f5i?! Ma ei tea ju, mis see pool paaki maksma l\u00e4heb! Ei hakanud riskima, otsisin kaardilt uue tankla, v\u00f5tsin suuna m\u00f6\u00f6da maanteed edasi, keerasin suurelt ringteelt taas valesti maha ning p\u00e4rast l\u00f5putut tiirutamist j\u00f5udsin j\u00e4rgmisesse tanklasse juba sellises stressis, et marssisin otse tanklat\u00f6\u00f6taja juurde ja palusin blondide kiharate lehvides abi paagi t\u00e4itmisel. Paagiluugi avamise kangi olin \u00f5nneks suutnud ise enne \u00fcles leida. H\u00e4rra oli varmalt n\u00f5us, mina helistasin samal ajal pooleldi pisarais rendifirmale, sest kell oli selleks hetkeks 11:52 ehk siis et ma pidin 8 minuti p\u00e4rast olema nende juures ja ma olin f\u00fc\u00fcsiliselt neile juba v\u00e4ga l\u00e4hedal, napi paari kilomeetri kaugusel, kuid minu senist eba\u00f5nne arvestades oli oht, et j\u00e4\u00e4n siiski veidi hiljaks. H\u00e4rra lohutas mind, et k\u00f5ik h\u00e4sti, trahvi ei saa, s\u00f5ida rahulikult siia, ootame. Paak t\u00e4is, s\u00f5itsin n\u00fc\u00fcd juba kergema s\u00fcdame, kuid pitsitava pissih\u00e4daga nagu v\u00e4ike maniakk m\u00f6\u00f6da kitsaid t\u00e4navaid vanalinna poole, teostasin ringtee siserajalt ekstreemselt illegaalse v\u00e4ljumise, p\u00e4\u00e4sesin napilt k\u00fclgkokkup\u00f5rkest, ning j\u00f5udsin t\u00e4pselt 12:01 rendifirmasse. N\u00fc\u00fcd oli veel miljoni dollari k\u00fcsimus, et mis selle suure kriimuga saab, mille ma esimesel p\u00e4eval auto esistangel avastasin ning mida \u00fcleandmisel ei fikseeritud. Lisaks olin lugenud teiste rendifirmade arvustustest, et v\u00f5ib trahvi saada, kui auto sisemus on must. Ma k\u00fcll laaberdanud polnud, aga m\u00f5ned liivased jalaj\u00e4ljed ja tavap\u00e4rane tolm olid p\u00e4rast mattide kloppimist ikkagi veel alles. Haarasin oma asjad autost ning praktiliselt viskasin neile v\u00f5tmed k\u00e4tte \u2013 lihtsalt v\u00f5tke see auto juba mu k\u00e4est \u00e4ra! H\u00e4rra t\u00e4nas, soovis kena p\u00e4eva, istus autosse ja s\u00f5itis \u00e4ra t\u00f6\u00f6kotta. Pistsin koti selga ja kiirustasin nurga taha. Kas t\u00f5esti nii lihtsalt p\u00e4\u00e4sesingi, ei suutnud ma oma \u00f5nne uskuda. Jess! N\u00fc\u00fcd oli juba oluliselt helgem olla \u2013 trahvi ei saanud, p\u00e4ike paistis ning lennuni oli aega maa ja ilm. Istusin suure ohkega kesklinnas Cafetaria Gelataria kohvikusse maha ja tellisin endale varase l\u00f5una. Kohvikus oli peale minu ainult kaks lauda, kuid vaene teenindaja oli millegi p\u00e4rast t\u00f5siselt \u00fclekoormatud. Tundus, et ta peab vist samaaegselt mingeid Bolti vms tellimusi ka t\u00e4itma. Ootasin kannatlikult laua taga, kuni mulle l\u00f5puks p\u00e4rast pikka ootamist men\u00fc\u00fc toodi. Valisin endale v\u00e4lja l\u00f5hega croissant’i ja kohvi piimaga, kuid n\u00fc\u00fcd ei tulnud keegi tellimust v\u00f5tma. L\u00e4ksin siis leti \u00e4\u00e4rde seisma, kuni \u00f5nnestus teenindaja rajalt maha v\u00f5tta ja tellimus \u00fcle anda. Veel \u00fcks pikk ootamine ja saabus kohv s\u00f6\u00f6giga. Ainult et piima polnud. Oeh. V\u00f5tsin lonksu mustast kohvist, sest ma ei tahtnud teenindajat rohkem t\u00fclitada, kuid ei l\u00e4inud see t\u00f6kat mitte alla. Olin juba k\u00f5rvallauast k\u00fcsimas, et ega neil piima \u00fcle pole, kui \u00f5nnestus siiski \u00fcks teine leti taha ilmunud neiu kinni pidada ja oma piimasoov talle edastada. Selle asemel, et mulle lihtsalt tilk piima ulatada, teavitas neiu r\u00f5\u00f5msalt teist t\u00f6\u00f6tajat. L\u00f5puks, kui kohv oli juba leige, j\u00f5udis see piim siiski suurte vabanduste saatel minuni. K\u00fcsisin teenindajalt kaastundlikult, et kas ta peabki niimoodi \u00fcksi hulluma v\u00f5i. “Oh, ei, lihtsalt siin ei tea kunagi, kas tuleb vaikne v\u00f5i kiire hommik ja meil teist teenindajat seep\u00e4rast ei ole hetkel ja nii ma olengi \u00fcksi praegu…,” selgitas naisterahvas vabandavalt. Kaastundest tema vastu suutsin ka ennast rohkem l\u00f5dvaks lasta. Ei ole midagi hullu, saame hakkama!\u00a0 Sirvisin Google Mapsi ja otsustasin, et l\u00e4hen lennujaama jala, sest sinna oli ainult kolme kilomeetri tee. Kui ma pean \u00f5htul kuus ja pool tundi lennukis istudes veetma, siis 45minutine jalutusk\u00e4ik 10 kg seljakotiga enne seda tundub t\u00e4pselt paras trenn, suutsin idee endale p\u00e4he m\u00e4\u00e4rida. Samal hetkel saabus telefonik\u00f5ne, et mu laadija oli \u00fcles leitud \u2013 vabatahtlik oli selle linasid vahetades kogemata voodipesuga ikkagi kaasa t\u00f5mmanud. Olin eufooriliselt kergendunud, et ma pole hulluks minemas ja mu laadija on elus! Neiu lubas kohe autosse istuda ja mulle lennujaama vastu s\u00f5ita. Pakkisin oma asjad kokku, tasusin arve ja asusin kuuma p\u00e4ikse k\u00e4es k\u00f5mpima. Naljakas, kuidas \u00fcks v\u00e4ike s\u00fcndmus v\u00f5ib meeleolu ja p\u00e4eva t\u00e4iesti kardinaalselt muuta. Tjah, tegemist polnud just \u00fclem\u00e4\u00e4ra meeldiva ja mugava matkaga, kuid pistsin muusika k\u00f5rva, nautisin elu ja p\u00f5nevat teadmatust ning l\u00f5puks \u00fcleni higisena ma lennujaama j\u00f5udsin. Oma l\u00e4bim\u00e4rjast s\u00e4rgist hoolitama jooksin \u00f5nnelikult ja t\u00e4nulikult neiut kallistama. Neiu poetas aga veidi kohmetult, et loodetavasti laadija ikka t\u00f6\u00f6tab p\u00e4rast pesumasinast ja kuivatist l\u00e4bi k\u00e4imist. Tardusin. Kuidas palun? Selgus, et just nimelt kuivati p\u00f5hjast ta minu laadija leidis, kuid kinnitas, et ta on kunagi kogemata ka enda laadija pesumasinas \u00e4ra pesnud ja see t\u00f6\u00f6tab ilma probleemideta. Vaatasin kahtlustavalt oma vaest laadijat, \u00fctlesin neiule hajameelselt head aega ning kuna check in polnud veel avatud, otsisin endale kahjustuse hindamiseks vaba seinapistiku. Ja selguski kurb t\u00f5siasi \u2013 laadija oli l\u00e4inud viimsele teele. Ohkasin, noh, mis seal ikka, tuleb telefoniga hakkama saada. \u00a0L\u00f5puks oli aeg suunduda end lennule registreerima. Leti taga ootas mind kivin\u00e4oga neiu, kes palus k\u00f5igepealt mu viisat n\u00e4ha. N\u00e4itasin talle r\u00f5\u00f5msalt telefonist ESTA’t (Electronic System for Travel Authorization), mille olin paar n\u00e4dalat varem internetis taotlenud. Teenindaja uuris ja puuris t\u00f5sise n\u00e4oga ekraani, mis muutis mu esimest korda eesootava lennu suhtes kergelt \u00e4revaks. K\u00f5ik minu hirmud olid seotud USAsse sisenemise ja seal edasi seiklemise, mitte aga lennu endaga. Ei, ei, ei \u2013 siin Euroopa poolel peab k\u00f5ik minema ludinal. Neiu ulatas mulle telefoni tagasi ja k\u00fcsis n\u00e4ha tagasis\u00f5idupiletit. Kergitasin kulme. Mis tagasis\u00f5idu, ma ei tule kuskile tagasi! \u201cPreili, me ei saa teid lasta lennule, kui teil puudub v\u00e4ljuv pilet.\u201d – \u201cAga kust mina tean, millal ma v\u00e4ljun? Mul on ju 90 p\u00e4eva aega riigis viibida.\u201d – \u201cPREILI. Te ei saa. Ilma piletita. Lennule. Palun minge r\u00e4\u00e4kige piirikontrolliga. V\u00f5ite p\u00e4rast otse minu juurde tagasi tulla.\u201d L\u00e4ksin siis piirivalvurite juurde kohmetult naeratades selgitama, et vaadake, kae nalja, ma olen seljakotir\u00e4ndur, mis t\u00e4hendab, et ma ei tea, millal ja kuhu riiki ma j\u00e4rgmisena l\u00e4hen. \u00c4kki ma tahan bussiga Mehhikosse s\u00f5ita? \u201cPreili. Te ei tohi ESTAga Mehhikosse minna.\u201d – \u201cEe. Okei? Kas ma v\u00f5in siis lihtsalt mingi suvalise v\u00e4ljalennupileti osta?\u201d – \u201cJah.\u201d Okei, K\u00e4rt, hinga, rahune, k\u00f5ik on h\u00e4sti. Jah, sul on ainult veidi alla 400\u20ac hetkel kontol, \u00a0aga osta lihtsalt mingi suvaline odav pilet m\u00e4\u00e4ramatusse tulevikku ja kui vaja, siis l\u00e4hed \u00a0ja lendadki p\u00e4rast sinna. Viisteist minutit ja 45\u20ac hiljem naasesin ametnike juurde: \u201cN\u00e4ete, pilet olemas. 7. jaanuar, Miami-Puerto Rico. Olete n\u00fc\u00fcd rahul?\u201d – \u201cPuerto Rico ei sobi,\u201d teatas mees tuimalt. \u201cMis m\u00f5ttes ei sobi?! MIS teile siis SOBIB?” k\u00fcsisin \u00e4rritust alla surudes, “Guatemala? Costa Rica? Kanada?\u201d – \u201cEi sobi neist \u00fckski. Peab j\u00e4\u00e4ma ekvaatorist allapoole.\u201d – \u201cEKVAATORIST? Vabandage, aga kes neid lollakaid reegleid v\u00e4lja m\u00f5tleb?! Kuhu ma siis teie austet loal minna v\u00f5in? Aasiasse, Euroopasse?\u201d puhisen vihaselt. H\u00e4rral hakkas minust juba m\u00f5\u00f5t t\u00e4is saama ning tal polnud k\u00fcbetki kaastunnet minu m\u00f6\u00f6da selga voolavate n\u00e4rviliste higinirede suhtes: “Jah, allpool ekvaatorit j\u00e4\u00e4vatesse riikidesse v\u00f5i Aasiasse, Euroopasse.” No tore, n\u00fc\u00fcd peab lisaks lennupiletitele veel maailmakaardiga ka tutvust tegema. Et te teaksite, siis Google Mapsile ei ole ekvaatorit m\u00e4rgitud.\u00a0 Istusin j\u00f5uetult lennujaama p\u00f5randale maha, hoolimata, mida keegi minust parasjagu arvab, ja panin otsingusse k\u00f5ikv\u00f5imalikke kombinatsioone riikidest, USA linnadest ja kuup\u00e4evadest, kuid k\u00f5ik oli nii p\u00f6\u00f6raselt kallis, et mul poleks isegi raha tagasi Eestisse lennata. Aeg hakkas otsa saama, 45\u20ac olin juba tuulde visanud oma niigi v\u00e4iksest eelarvest ning lootus hakkas kaduma. Piirivalvur tuletas meelda, et check in l\u00f5peb poole tunni p\u00e4rast. Selle peale kukkusid mu k\u00e4ed j\u00f5etult s\u00fclle ning ma dissotsieerusin korraks olukorrast \u2013 mis ma siis n\u00fc\u00fcd teen? J\u00e4\u00e4bki siin mu reis katki, lasen lennupiletid, hostelitoa ja vabatahtlikut\u00f6\u00f6 tuulde ning s\u00f5idan tagasi Eestisse? Game over, K\u00e4rt 0:1 Maailm? V\u00f5i j\u00e4\u00e4n Portugali, otsin endale t\u00f6\u00f6 ja ehitan uue elu siin \u00fcles? Euroopa ikkagi ju\u2026 \u00a0Tegin veel viimase otsingu\u00fcrituse ja leidsin lennupileti Los Angelest Tokyosse 260\u20ac, t\u00fchistamise v\u00f5imalusega. V\u00f5tsin hetke m\u00f5tlemiseks, sest see j\u00e4taks mu pangakontole alles 90\u20ac. Kes see hull l\u00e4heb \u00fcheksak\u00fcmne euroga New Yorki?? Tundsin, kuidas aeg ja ruum korraks peatus ning ma n\u00e4gin ennast ja kogu seda olukorda justkui k\u00f5rvalt. Mis on \u00f5ige vastus? Mis on see lahendusk\u00e4ik, mida elu minult praegu ootab? Kas see on koht, kus v\u00f5itlemine l\u00f5petada, alistuda ja norus ninaga Eestisse tagasi lennata, tunnistada, et mu plaan oli liigentusiastlik ja ma ei saanud sellega ikkagi hakkama? V\u00f5i on see hoopis \u00fclim test enda sisemisse usku, elu kandmise v\u00f5imesse ja sisetundesse? Kas on v\u00f5imalik, et sellel v\u00e4ljap\u00e4\u00e4smatul olukorral on tegelikult \u00f5nnelik l\u00f5pp, kui ma annan saatusele v\u00f5imaluse? J\u00e4rsku l\u00f5i *plaks* pildi selgeks ning saabus otsus, et nui neljaks, ma pean New Yorki saama, isegi kui see mu viimaseks lennuks j\u00e4\u00e4b. Pangu vangi v\u00f5i visaku p\u00e4rast riigist v\u00e4lja. K\u00fcll s\u00f5brad siis p\u00e4rast \u00fcheotsapileti raha tagasi koju laenavad. Ostsin hinge kinni pidades lennupileti \u00e4ra ja l\u00fckkasin ametnikele nina alla: \u201cNoh, palun, lendan Tokyosse, olete rahul v\u00f5i?\u201d – \u201cKauaks sa Tokyosse l\u00e4hed?\u201d k\u00fcsis mees kahtlustavalt. Issand jumal, anna mulle j\u00f5udu, et ma seda meest tooliga ei viskaks. \u201cMa. Just. Ostsin selle pileti. MA EI TEA, KAUAKS MA SINNA L\u00c4HEN!\u201d pressisin l\u00e4bi hammaste, ise h\u00fcsteeria ja insuldi piiril laveerides. Mees p\u00f6\u00f6ritas silmi, kleepis mu passile hindamatu v\u00e4\u00e4rtusega kleepsu…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1111,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[34],"tags":[],"class_list":["post-1110","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-portugal"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/IMG_9559-2-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/IMG_9559-2-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"34":{"name":"Portugal","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=34"}},"tags_names":[],"comments_number":"2","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1110","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1110"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1110\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1113,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1110\/revisions\/1113"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1111"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1110"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1110"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1110"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}