{"id":1097,"date":"2025-04-07T06:04:07","date_gmt":"2025-04-07T06:04:07","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1097"},"modified":"2025-04-07T06:04:07","modified_gmt":"2025-04-07T06:04:07","slug":"kuues-paev-assooridel-termaalbasseinid-ja-meeleheitlused-autoroolis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1097","title":{"rendered":"Kuues p\u00e4ev Assooridel: termaalbasseinid ja meeleheitlused autoroolis"},"content":{"rendered":"

Kuues p\u00e4ev Assooridel t\u00f5otas t\u00e4it kultuuriprogrammi. Kuna eelnevatel p\u00e4evadel olin kulgenud laisalt ja loominguliselt, paindudes spontaanselt ilma j\u00e4rgi, siis n\u00fc\u00fcd polnud enam aega raisata. Heitsin hommikul veel kiire pilgu Couchsuringu postkasti, kuid ei midagi. Olin eelmisel \u00f5htul postitanud ka \u201cNew York last minute hosts<\/i>\u201d gruppi, kuid ainuke, kes sealt vastas, oli neljak\u00fcmnendates \u00fcksikisa, kes elas New Yorgist v\u00e4ljas kolme osariigi kohtumispaigas ning kes kuulus muuhulgas ka gruppi \u201cTravelling single moms<\/i>\u201d. Noh, j\u00e4taks selle ahvatleva pakkumise siiski vahele. Viskasin ujumisasjad kotti ja h\u00fcppasin autosse, sest ega aega polnud raisata \u2013 kella 11ks oli vaja juba Furnases kuumaveebasseinis olla. Esimese asjana k\u00e4isin l\u00e4bi aga kohalikust Gorreana Tea Plantation teevabrikust, kus oli v\u00e4ike muusem ning iga p\u00e4ev v\u00f5imalik endale tasuta (vabatahtliku annetuse eest) teed serveerida. Sel hommikul oli l\u00e4hkris mingi j\u00f5ulumaitseline tee, mis m\u00f5jus antud ajahetkel oma maitsetega kuidagi kohatult. Seisin veidi istanduse \u00e4\u00e4rel ja nautisin rohelist avarust. Vaated p\u00f5ldudele olid imeilusad ning helerohelised p\u00f5\u00f5sad kohtusid \u00fchelt poolt ookeani, teiselt poolt m\u00e4gedega.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Seej\u00e4rel v\u00f5tsin suuna Furnase linna kurviliste teede poole, kus auto v\u00f5imed said j\u00e4lle proovile pandud. P\u00e4rast l\u00fchikest ekslemist linnakese kiitsukestel t\u00e4navatel keerasin l\u00f5puks Poca de Dona Beija spa parklasse. Selliseid termaalbasseinidega pargikesi v\u00f5i keskuseid on Sao Migueli saarel mitmeid, kuid Furnase oma osutus mulle hinna ja asukoha suhtes k\u00f5ige sobivamaks. Oluline on piletid enne internetist \u00e4ra osta ja endale ajaaken broneerida, sest kohapeal m\u00fc\u00fcki ei toimu. 8\u20ac eest sai sissep\u00e4\u00e4su 90 minutiks, ligip\u00e4\u00e4su k\u00fclmale du\u0161ile ja korvi, kuhu oma isiklikud asjad panna. K\u00f5ige muu, sh lukuga kapi ja sooja vee eest tulnuks juurde maksta. S\u00e4\u00e4stureisijana olin loomulikult eelt\u00f6\u00f6 \u00e4ra teinud ega kavatsenud \u00fchegi lisaliigutuse eest rohkem raha v\u00e4lja k\u00e4ia. Piiksutasin v\u00e4ravas oma QR-koodi l\u00e4bi ja olingi sees. Poca da Dona Beija oli oma olemuselt nagu v\u00e4ike botaanikaaed, kus v\u00e4iksel \u00f5uealal lopsaka roheluse keskel voolas roosteses s\u00e4ngis j\u00f5eke ning sellest kahel pool paiknesid neli m\u00f5nusalt sooja basseinikest naturaalse termaalveega. Suundusin k\u00f5igepealt kabiini riideid vahetama, asjad toppisin korvi ning katsin pealt vihmajopega, sest taevaluugid siiski avanesid aeg-ajalt ning nende riietega oli vaja ju terve p\u00e4ev vastu pidada. Kuna \u00f5uetemperatuur oli \u00fcsna s\u00fcgisene (nii 17-18 kraadi), ei olnud trikoo v\u00e4el ringi tatsamine ja k\u00fclma du\u0161i alla ronimine just teab mis m\u00f5nuelamus, kuid paraku tuli enne kuuma basseini libisemist end siiski loputada. Vesi basseinides oli k\u00f5rge rauasisaldusega, mis t\u00f5ttu v\u00f5is mitmes kohas lugeda silte, et blondeeritud juukseid ei soovitata vette kasta ning et on oht ujumisriided \u00e4ra m\u00e4\u00e4rida.\u00a0<\/span><\/p>\n