{"id":1086,"date":"2025-04-04T14:42:01","date_gmt":"2025-04-04T14:42:01","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1086"},"modified":"2025-04-04T14:42:01","modified_gmt":"2025-04-04T14:42:01","slug":"viies-paev-assooridel-ehk-kart-kahe-heinakuhja-vahel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1086","title":{"rendered":"Viies p\u00e4ev Assooridel ehk K\u00e4rt kahe heinakuhja vahel"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Viienda p\u00e4eva hommikul \u2013 \u00fcllatus-\u00fcllatus \u2013 sadas taaskord vihma. Taaskord suurep\u00e4rane p\u00f5hjus tassi teega aknalaua taha end kerra t\u00f5mmata ja blogimisele p\u00fchenduda. Kohe v\u00e4ga-v\u00e4ga kirjaneitsi tunne tekkis ikka! Kui see olekski mu igap\u00e4evaelu, siis ma poleks \u00fclem\u00e4\u00e4ra pahane. Umbes t\u00e4pselt nii kaua, kui l\u00e4heb aega \u00fche postituse kirjutamiseks, suudab mu keha kannatlikult paigal istuda. Seej\u00e4rel aga tekib juba vajadus end liigutada, seega nii umbes poolteist tundi hiljem, kui pilve tagant hakkas piiluma p\u00e4ike, l\u00f5in l\u00e4pakakaane kinni, pakkisin kotti ujumisasjad, panin selga mugavad &#8220;matkariided&#8221; ning v\u00f5tsin suuna Praia dos Moinhose ranna poole, mis j\u00e4i Porto Formosost umbes poolteist kilomeetrit l\u00e4\u00e4ne poole. Tee kulges v\u00e4ga j\u00e4rsult \u00fcles-alla ning t\u00e4navat \u00e4\u00e4ristasid tihedalt \u00fcksteise k\u00fclge pikitud pisikesed eriv\u00e4rvilised majad. Kuna vaikselt hakkas l\u00f5unaaeg k\u00e4tte j\u00f5udma, oli mul plaanis teha \u00fcks m\u00f5nus ookeanisulps ning seej\u00e4rel Moinhoses keha kinnitada. Asuvat seal \u00fcks kiidetud restoran nimega Mare Cheia, mille pilte sirvides mul hakkas suu mereandide peale vett jooksma. Kohale j\u00f5udes selgus aga kurb t\u00f5siasi, et k\u00f5ikidest n\u00e4dalap\u00e4evadest just nimelt teisip\u00e4eviti oli see restoran suletud&#8230; Nojah. Rannas pidi veel asuma \u00fcks merevaatega terrassiga kohvik, seega ma liigselt meelt ei heitnud.\u00a0<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Viienda p\u00e4eva hommikul \u2013 \u00fcllatus-\u00fcllatus \u2013 sadas taaskord vihma. Taaskord suurep\u00e4rane p\u00f5hjus tassi teega aknalaua taha end kerra t\u00f5mmata ja blogimisele p\u00fchenduda. Kohe v\u00e4ga-v\u00e4ga kirjaneitsi tunne tekkis ikka! Kui see olekski mu igap\u00e4evaelu, siis ma poleks \u00fclem\u00e4\u00e4ra pahane. Umbes t\u00e4pselt nii kaua, kui l\u00e4heb aega \u00fche postituse kirjutamiseks, suudab mu keha kannatlikult paigal istuda. Seej\u00e4rel aga tekib juba vajadus end liigutada, seega nii umbes poolteist tundi hiljem, kui pilve tagant hakkas piiluma p\u00e4ike, l\u00f5in l\u00e4pakakaane kinni, pakkisin kotti ujumisasjad, panin selga mugavad &#8220;matkariided&#8221; ning v\u00f5tsin suuna Praia dos Moinhose ranna poole, mis j\u00e4i Porto Formosost umbes poolteist kilomeetrit l\u00e4\u00e4ne poole. Tee kulges v\u00e4ga j\u00e4rsult \u00fcles-alla ning t\u00e4navat \u00e4\u00e4ristasid tihedalt \u00fcksteise k\u00fclge pikitud pisikesed eriv\u00e4rvilised majad. Kuna vaikselt hakkas l\u00f5unaaeg k\u00e4tte j\u00f5udma, oli mul plaanis teha \u00fcks m\u00f5nus ookeanisulps ning seej\u00e4rel Moinhoses keha kinnitada. Asuvat seal \u00fcks kiidetud restoran nimega Mare Cheia, mille pilte sirvides mul hakkas suu mereandide peale vett jooksma. Kohale j\u00f5udes selgus aga kurb t\u00f5siasi, et k\u00f5ikidest n\u00e4dalap\u00e4evadest just nimelt teisip\u00e4eviti oli see restoran suletud&#8230; Nojah. Rannas pidi veel asuma \u00fcks merevaatega terrassiga kohvik, seega ma liigselt meelt ei heitnud.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1092,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[34],"tags":[],"class_list":["post-1086","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-portugal"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/IMG_9504-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/IMG_9504-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"34":{"name":"Portugal","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=34"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1086","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1086"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1086\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1096,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1086\/revisions\/1096"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1092"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1086"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1086"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1086"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}