{"id":1086,"date":"2025-04-04T14:42:01","date_gmt":"2025-04-04T14:42:01","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1086"},"modified":"2025-04-04T14:42:01","modified_gmt":"2025-04-04T14:42:01","slug":"viies-paev-assooridel-ehk-kart-kahe-heinakuhja-vahel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1086","title":{"rendered":"Viies p\u00e4ev Assooridel ehk K\u00e4rt kahe heinakuhja vahel"},"content":{"rendered":"

Viienda p\u00e4eva hommikul \u2013 \u00fcllatus-\u00fcllatus \u2013 sadas taaskord vihma. Taaskord suurep\u00e4rane p\u00f5hjus tassi teega aknalaua taha end kerra t\u00f5mmata ja blogimisele p\u00fchenduda. Kohe v\u00e4ga-v\u00e4ga kirjaneitsi tunne tekkis ikka! Kui see olekski mu igap\u00e4evaelu, siis ma poleks \u00fclem\u00e4\u00e4ra pahane. Umbes t\u00e4pselt nii kaua, kui l\u00e4heb aega \u00fche postituse kirjutamiseks, suudab mu keha kannatlikult paigal istuda. Seej\u00e4rel aga tekib juba vajadus end liigutada, seega nii umbes poolteist tundi hiljem, kui pilve tagant hakkas piiluma p\u00e4ike, l\u00f5in l\u00e4pakakaane kinni, pakkisin kotti ujumisasjad, panin selga mugavad “matkariided” ning v\u00f5tsin suuna Praia dos Moinhose ranna poole, mis j\u00e4i Porto Formosost umbes poolteist kilomeetrit l\u00e4\u00e4ne poole. Tee kulges v\u00e4ga j\u00e4rsult \u00fcles-alla ning t\u00e4navat \u00e4\u00e4ristasid tihedalt \u00fcksteise k\u00fclge pikitud pisikesed eriv\u00e4rvilised majad. Kuna vaikselt hakkas l\u00f5unaaeg k\u00e4tte j\u00f5udma, oli mul plaanis teha \u00fcks m\u00f5nus ookeanisulps ning seej\u00e4rel Moinhoses keha kinnitada. Asuvat seal \u00fcks kiidetud restoran nimega Mare Cheia, mille pilte sirvides mul hakkas suu mereandide peale vett jooksma. Kohale j\u00f5udes selgus aga kurb t\u00f5siasi, et k\u00f5ikidest n\u00e4dalap\u00e4evadest just nimelt teisip\u00e4eviti oli see restoran suletud… Nojah. Rannas pidi veel asuma \u00fcks merevaatega terrassiga kohvik, seega ma liigselt meelt ei heitnud.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Randa j\u00f5udes tabas mind aga j\u00e4rgmine pettumus. Ilm oli tuuline ning tume meri m\u00f6llas s\u00fcngelt ja \u00e4hvardavalt. Ma k\u00fcll armastan suurtes lainetes m\u00f6llamist, kuid mitte siis, kui ma rannas ainuke inimene olen ning keset randa seisab hoiatav silt ohtliku hoovuse ehk riptide<\/em>’i kohta. Lisaks paistsid siin-seal veest suured teravad kivid, mist\u00f5ttu oli vette minek p\u00f5him\u00f5tteliselt eluohtlik ja seega v\u00e4listatud. K\u00f5ndisin veidi m\u00f6\u00f6da ranna\u00e4\u00e4rt edasi-tagasi, et v\u00e4hemalt varbadki soolaseks saada, kuid meri oli nii lahke, et t\u00f5mbas mul p\u00fcksid p\u00f5lvedeni m\u00e4rjaks. Istusin ohkega kivile ja j\u00e4in ookeani vaatama. See on ikka \u00fcks t\u00f5sine narrimine, kui meri on, aga ujuda ei saa. J\u00e4sku kuulsin selja tagant olukorda t\u00e4iesti mittesobivat h\u00e4\u00e4lt \u2013 kuke kiremist. Vaatasin enda \u00fcmber ringi, kuid ei midagi. J\u00e4tkasin mere j\u00e4lgimist, kui kiremine kostus uuesti. T\u00f5usin p\u00fcsti ja hakkasin vaikselt h\u00e4\u00e4le suunas k\u00f5ndima, kuni avastasin merre voolava pisikese oja teiselt kaldalt p\u00f5\u00f5sast mind kahtlustavalt piidleva kuke. Uhke h\u00e4rra lasi kuuldavale uue kiremise, mille j\u00e4rgselt silmasin \u00fclalvoolu paterdavat kanakarja. Ahaa, terve \u00f5ukond on suplema tulnud! See vaatepilt oli samaaegselt nii tobe kui tore. Muigasin, p\u00fchkisin jalad liivast puhtaks ja liikusin rannakohviku hinnakirja uurima. Burger, friikad, pitsa… noh, ei, seda ma n\u00fc\u00fcd k\u00fcll Portugali s\u00f6\u00f6ma ei tulnud. Kui kala ei saa, siis ma ei taha midagi. Otsustasin hoopis m\u00f6\u00f6da teed edasi k\u00f5mpida ja matkaradade poole suunduda. Olin umbes 400 meetrit kurvist \u00fcles k\u00f5ndinud, kui hakkasin oma otsuses kahtlema. Matk ise v\u00f5tab umbes 1,5-2 tundi, aga mul oli juba k\u00f5ht t\u00fchi. Lisa siia juurde veel Porto Formososse tagasi k\u00f5ndimise ja toidu ootamise aeg. Tundus, et kohe-kohe v\u00f5ib hakata ka uuesti vihma sadama. Aga ma tahtsin ju matkata… Seisin nagu kits kahe heinakuhja vahel otsustusv\u00f5imetult keset teed ning keerasin l\u00f5puks kannapealt ringi ja hakkasin Porto Formose poole pettunult tagasi k\u00f5ndima. Rannast uuesti m\u00f6\u00f6dudes m\u00e4rkasin teeviita kirjaga “Cascata do Limbo”. Et siis kosk? Kui kaugel see asub ja kas ta ka vaatamist v\u00e4\u00e4rt on, j\u00e4i teadmatuks. Tundsin otsmikul esimesi vihmapiisku. K\u00f5ndisin veidi edasi, kuid j\u00e4in siis seisma ja asusin uuesti seda otsustusv\u00f5imetut edasi-tagasi tangot tantsima. No pekki k\u00fcll, mis minuga t\u00e4na toimub?! Vihastasin iseenda ja olukorra tobeduse peale ning k\u00f5ndisin tagasi sildi juurde. Saab v\u00e4hemalt mingigi matka t\u00e4nase p\u00e4eva peale kirja!<\/p>\n

Matkarajal sain taaskord ohhetada ja ahhetada Assooride troopilise looduse peale. K\u00f5ik oli nii lopsakas, m\u00e4rg, roheline. P\u00e4rast umbes 10minutist jalutusk\u00e4iku m\u00f6\u00f6da j\u00f5e\u00e4\u00e4rt avanes mulle imeilus vaade \u2013 id\u00fclliline piknikuplats, mille taga pahises k\u00f5rgelt alla kosk, moodustades enda alla v\u00e4ikse loodusliku basseinikese. K\u00f5ndisin veekogu juurde ning p\u00f5rnitsesin seda kahtlustavalt. P\u00f5hi paistab, seega liiga s\u00fcgav ei tundu olevat, kuid millest see p\u00f5hi tehtud on, j\u00e4\u00e4b veidi arusaamatuks. Tundub olevat liiva ja savi segu. Heitsin pilgu taevasse, kust j\u00e4tkuvalt tilkus j\u00e4medaid piisku, mis polnud aga vahepeal paduvihmaks edasi arenenud. Piidlesin j\u00f5ekallast ja kose \u00fcmbrust nii \u00fclevalt kui alt, kust hetkel v\u00e4hemalt ei paistnud \u00fchtegi hingelist vastu. Hakkas j\u00e4lle tuttav kitse-heinakuhja tants pihta \u2013 aga \u00e4kki hakkab sadama vahepeal ja mu asjad saavad m\u00e4rjaks? Aga \u00e4kki keegi tuleb? Aga \u00e4kki ma libisen? Aga…aga…aga… Issand jumal, K\u00e4rt, palun ole inimene ja v\u00f5ta ennast n\u00fc\u00fcd kokku!<\/em> Vihastasin uuesti ja otsustasin, et koses ujumist kahetsen ma kindlapeale v\u00e4hem kui mitteujumist. Kiskusin riided seljast, t\u00f5mbasin trikoo selga ja libistasin end j\u00e4\u00e4k\u00fclma vette. Kuna seal, kus liivasem p\u00f5hi paistis, oli vesi mulle umbes poole reieni, otsustasin sinnasamma nagu v\u00e4ike konnake maha k\u00fckitada. Liigutasin natuke enda \u00fcmber k\u00e4si, ootasin, kuni hingamine rahunes, ja ronisin uuesti kaldale. Noh, nii, tehtud<\/em>,\u00a0<\/em>m\u00f5tlesin kergendunult ja j\u00e4in natukeseks vaikuses pahisevat koske vaatama. Oeh, \u00fcksi olemisel ja \u00fcksi olemisel on ikka vahe. Hetkel mulle see viimane ausalt \u00f6eldes ei meeldinud!<\/p>\n