{"id":1073,"date":"2025-04-03T05:48:03","date_gmt":"2025-04-03T05:48:03","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1073"},"modified":"2025-04-03T05:56:37","modified_gmt":"2025-04-03T05:56:37","slug":"assooride-neljas-paev-peen-saastulouna-ja-kohe-matk","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1073","title":{"rendered":"Assooride neljas p\u00e4ev: peen s\u00e4\u00e4stul\u00f5una ja k\u00f5he matk"},"content":{"rendered":"

Neljandal Assooride p\u00e4eval \u00e4rkasin oma uues m\u00f5nusas majutuses suures voodis laiutades t\u00fchja k\u00f5hu peale. Aknast vaatas vastu \u00e4hvardavate pilvedega vihmane taevas, kuid p\u00e4ike oli siiski v\u00e4ljas ja puude vahelt paistis ookean. Kohalik pisike toidupood asus v\u00e4hem kui 10minutise jalutusk\u00e4igu kaugusel, seega riietusin kiirelt ning astusin t\u00e4navale. Esimese asjana oli vaja aga selgeks teha, milline see mere\u00e4\u00e4r siin on. Eelnevalt kaarti vaadates ja majutusasutuse kaustikut sirvides oli selge, et p\u00e4ris randa Porto Formosos pole, kuid lootsin siiski leida ligip\u00e4\u00e4su veele ning v\u00e4hemalt varbad hommikuti m\u00e4rjaks kasta. Ainuke, mis sel hommikul aga m\u00e4rjaks sai, olid mu riided. <\/strong><\/p>\n

Nagu nimi \u00fctleb, on Porto Formoso v\u00e4ike sadamak\u00fcla ning mingit mere\u00e4\u00e4rt siin tegelikult pole. Vaatasin pettunult betoonist paadisilda ning j\u00e4tkasin oma teed. Vaikselt hakkasid langema tuttavad harvad sademed, andes mulle vihje \u2013 jookse n\u00fc\u00fcd! Paraku olid k\u00f5ik siinsed pisikesed kahekordsed majad ilma igasuguse r\u00e4\u00e4staaluseta, nii et paduka saabumisel litsusin end lihtsalt \u00fche maja seina vastu. Nagu Ponto Delgadaski ei pidanud ma vihma l\u00f5ppemist liiga kaua ootama ning olingi juba uuesti poe poole teel. Poeke oli t\u00e4ielik n\u00f5ukaaegne roostes riiulitega minimarket. Minu \u00fcllatuseks oli v\u00e4rske puuvilja valik k\u00fcllaltki kesine. Leidsin siiski mingi jogurti, paar banaani ja kaerahelbeid, mis peaks hommikus\u00f6\u00f6gi katma. Haarasin ka munad, pasta ja pestot \u00f5htus\u00f6\u00f6giks, l\u00f5unat lootsin majast v\u00e4ljas s\u00fc\u00fca. Kassasse j\u00f5udes aga selgus, et poepidaja ei r\u00e4\u00e4kinud s\u00f5nagi inglise keelt ning puudus kaardimakse v\u00f5imalus. Euroopas? Olin v\u00e4ga \u00fcllatunud, sest kuigi Marokos olin harjunud sularaha-eluga, siis siin ma isegi ei m\u00f5elnud selle peale. \u00d5nneks oli mul rahakotis veel Marrakeshi lennujaamas vahetatud 20 eurot, seega sain oma toidukraami siiski k\u00e4tte. Vaat sulle nalja.<\/p>\n

\"\"
Kassimajandus<\/figcaption><\/figure>\n

Tagasi “kodus”, vaatas mulle k\u00f6\u00f6gis vastu kristallkausi j\u00e4medate klaast\u00fckkidega kaetud plaaditud kivip\u00f5rand. Kassid. Need v\u00e4iksed p\u00f5rgulised olid keset \u00f6\u00f6d k\u00f6\u00f6gi tasapinnale j\u00e4etud kausi ilge pauguga p\u00f5randale l\u00fckanud ning kuna vabatahtlik polnud veel \u00e4rganud, k\u00e4isid nood n\u00fc\u00fcd upsakate n\u00e4gudega ringi, et jeesus k\u00fcll, kas keegi selle laga siit \u00e4ra ka juba koristab v\u00f5i. Klassikalised kassid \u2013 null s\u00fc\u00fctunnet. Tippisin siis ringi ja sain kuidagi oma hommikus\u00f6\u00f6gi asjad aetud. Kuna vihma sadas, ei hakanud selleks p\u00e4evaks erilisi plaane nuputama, vaid tegin tassi teed ja kerisin end akna alla blogima. P\u00e4rast paaritunnist kirjutamist olid silmad juba kr\u00f5llis ja jalad kanged, seega tundus aeg minna l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi otsingutele. Majutuskoha kaustikus oli soovituslike odavate toidukohtade nimekirjas 5minutise autos\u00f5idu kaugusel asuv Cafe & Bar Alfredo Sao Bras’is, kust pidi saama l\u00f5unaajal odavat kalasuppi. Panin autole h\u00e4\u00e4led sisse ja tegin minekut. Puhveti leidmine polnud \u00fcldse lihtne, seega parkisin l\u00f5puks auto lihtsalt tee \u00e4\u00e4rde ja j\u00e4tkasin otsinguid jalgsi. Selgus, et Google Maps oli suunanud mind kohviku taga asuvale t\u00e4navale, kuid tegelikult oli esiuks peat\u00e4naval ja lihtsasti leitav. Sisenesin aastasse 1980, kust mulle vaatas vastu klassikaline puhvetilett alkopudelitega ja kriidiga mustale tahvlile kirjutatud men\u00fc\u00fc. Kolmeeurone kalasupp oli t\u00e4itsa kirjas, seega seisin leti \u00e4\u00e4rde teenindaja t\u00e4helepanu p\u00fc\u00fcdma. Seal toimetavad neiud olid \u00fcllatavalt andekad minu kohaolu t\u00e4ielikus ignoreerimises. Seisin kannatlikult ja j\u00e4lgisin nende omavahelist sehkendamist ning edasi-tagasi k\u00f6\u00f6givahet pendeldamist. Tundus, et \u00fcks suur laudkond purjus portugallasi oli just l\u00f5petanud einestamise ning soovis oma arveid \u00fckshaaval kaardiga tasuda, samal ajal \u00fchekaupa kreemikorvikesi tellides, neile \u00fcle baarileti kaneeli peale raputades ning siis mitte just v\u00e4ga esteetilisest suhu toppides. Tegevusi saatis korralik l\u00e4rm, mis oli v\u00e4ga sarnane meie kallite p\u00f5hjanaabrite k\u00e4itumisele. L\u00f5puks nii umbes 15 minutit hiljem oli mass lahkunud ning mul \u00f5nnestus \u00fche neiuga pilkkontakt saavutada. Ta p\u00f5rnitses mind t\u00fcdinenult ning \u00fchmas, et s\u00f6\u00f6gi tellimiseks tuleb restorani poolele minna. Nojah, nii et ma olin siis terve selle aja t\u00fchja passinud.<\/p>\n

\"\"
Peen s\u00e4\u00e4stul\u00f5una<\/figcaption><\/figure>\n

Astusin k\u00f5rvalruumi, kus oli juba v\u00e4he kenam olemine. Inimesed istusid valgete paberist laudlinadega kaetud laudade taga ja einestasid l\u00f5unat. V\u00f5tsin istet ning viipasin valges s\u00e4rgis lipsu ja p\u00f5llega vanamehele, et sooviks seda kalasuppi palun. M\u00e4rkasin, et \u00fches teises lauas s\u00f6\u00f6di parasjagu ka kalasuppi \u2013 keset lauda oli suur plekist kauss ning inimesed t\u00f5stsid endale sealt ette, haugates k\u00f5rvale m\u00f5nusat v\u00e4rsket saia. Ootasin p\u00f5nevusega, kuni ka mulle toodi isiklik plekist l\u00e4hker lauda. Paraku minu p\u00e4evasupis ei olnud s\u00e4herdusi suuri kalat\u00fckke nagu k\u00f5rvalseltskonna lauas, samuti ei \u00f5nnistatud mind kahjuks saiakorviga, aga noh, hea k\u00fcll, s\u00e4\u00e4stuv\u00e4rk ju. R\u00fc\u00fcpasin hoopis L’aranjada’t peale ja l\u00fcrpisin suppi, mida oleks jagunud ka \u00f5htus\u00f6\u00f6giks. P\u00fchkisin suu puhtaks, t\u00e4nasin ja asusin tasumiseks uuesti puhvetileti \u00e4\u00e4rde. Kohalikele sarnaselt palusin ka endale \u00fche kreemikorvi eine l\u00f5petuseks. Tegemist polnud siiski pastel de<\/em> nata<\/em>‘ga, vaid mingi muu sarnase kondiitritootega. Ei olnud nii magus ja erilist maitseelamust ei pakkunud. Noh, s\u00f6\u00f6gikord sai igatahes edukalt seljatatud. Kiire poesk\u00e4ik sn\u00e4kivarude t\u00e4itmiseks (siin on poodides \u00fcllatavalt kesine toiduainete valik) ning edasi oli p\u00e4evaplaanis v\u00e4ike matkake. Parkisin auto Miradouro do Adro da Igreja \u00a0kiriku juurde ning k\u00f6ssitasin veidi enne minekut autos. Olin kuidagi kahevahel, sest \u00fcmbruses polnud ainsatki hingelist ning taevas n\u00e4gi taas \u00fcsna \u00e4hvardav v\u00e4lja. Sees ei olnud eriliselt hea tunne, sest saar m\u00f5jus madalhooaja t\u00fchjuses kuidagi k\u00f5hedalt ning ma polnud viimastel p\u00e4evadel \u00fchtegi s\u00f5bralikku kohalikku kohanud. K\u00f5ik millegip\u00e4rast j\u00f5llitasid mind altkulmu, ka siis kui ma lihtsalt t\u00e4naval autoga neist m\u00f6\u00f6da s\u00f5itsin. L\u00f5puks v\u00f5tsin end siiski kokku, v\u00e4ljusin autost ja asusin k\u00f5ndima matkaraja suunas.<\/p>\n

Tee esimene osa viis mind v\u00e4ga imelikult l\u00e4bi v\u00e4ikese eravalduse, lehmalauda k\u00f5rvalt m\u00f6\u00f6da ning tegi seej\u00e4rel p\u00f6\u00f6rde pooliku maja juurest, kus kaks meest parasjagu ehitasid. Korraks m\u00f5tlesin, et ehk olen valel teel, sest mehed p\u00f5rnitsesid mind imelikult. \u00d5nneks aga p\u00e4rast p\u00f6\u00f6ret viis tee siiski loodusrajale. Meeste pilke oma kuklal tundes tekkis \u00e4revus \u2013 kaks meest vaatavad, kuidas \u00fcksik naisterahvas d\u017eunglisse suundub, kus t\u00f5en\u00e4oliselt pole tee peal mitte kedagi teist vastu tulemas. J\u00e4lle k\u00e4is peast l\u00e4bi, et \u00e4kki peaksin ikka tagasi minema, kuid otsustasin puude varju j\u00f5udes hoopis tempot t\u00f5sta. Kuna tee viis m\u00e4est alla, otsustasin liikuda kerges s\u00f6rgis. Noh, tundub, et keegi mulle j\u00e4rele ei tulnud. Rada kulges m\u00f6\u00f6da t\u00f5elist troopilist vihmametsa. Imetlesin, kui SUUR siin saarestiku looduses k\u00f5ik on. Ma pole elusees n\u00e4inud, et s\u00f5najalad sirguks nagu v\u00e4iksed palmipuud mitme meetri k\u00f5rgusele. Varsti j\u00f5udsin kiitsukese j\u00f5eni, mis kohises pisikeste k\u00e4restikena m\u00f6\u00f6da m\u00e4en\u00f5lva ookeani suunas. J\u00f5ealdal m\u00e4rkasin pisikest maakividest ehitatud mahaj\u00e4etud onnikest, mille ees oli midagi k\u00e4sikivi sarnast. L\u00e4henesin ettevaatlikult, uurides, et ega kedagi majas sees pole ning tundsin taaskord seletamatut vajadust sealt kiirelt m\u00f6\u00f6da joosta. J\u00e4in veidi eemal seisma, s\u00fcda pekslemas ning vahtisin seljataha \u2013 no ei ole siin kedagi, \u00fcksi oled<\/em>. \u00dcritasin end korrale kutsuda, sest mis t\u00fchi n\u00e4rveldamine see n\u00fc\u00fcd siis olgu. Aga ei \u00f5nnestunud maha raputada seda tunnet, et olen siin t\u00e4iesti ihu-ihu\u00fcksi ja keegi peale nende kahe mehe ei ole teadlik minu praegusest asukohast. L\u00f5puks j\u00f5udis matkarada ookeani \u00e4\u00e4rde, kus tundsin l\u00f5puks kergendust. Millegi p\u00e4rast tekkis ranniku \u00e4\u00e4rde j\u00f5udes tunne, et olen justkui “n\u00e4htavam” ja nii on turvalisem. Istusin korraks kiirelt m\u00e4kke t\u00f5usva astangu eel maha ning j\u00e4lgisin ookeani m\u00f6llu. Lained tulid suure hooga ja murdusid pahisedes kaldal. L\u00f5putuna laiuv ookean tundus nii s\u00fcrreaalne, sest minu silm pole harjunud nii l\u00f5putult avanevate vaadetega. Samal hetkel hakkas aga silma mere poolt l\u00e4henev tume vihmapilv, mille esimesi piisku oli juba tunda, seega tuli teekonda j\u00e4tkata. P\u00e4\u00e4sesin seekord kergelt, sest vihm j\u00f5udis k\u00fcll minuni, kuid ei kulmineerunud p\u00e4ris lausvihmaks. Matka viimane veerand kulges karjamaade ja eramaade vahelt m\u00f6\u00f6da kruusateed, koduse lehmas\u00f5nniku h\u00f5ngu taustal. L\u00f5puks tuli v\u00e4lja ka p\u00e4ike, mis oli loojumas, ning r\u00f5\u00f5mustas mind soojuse ja v\u00e4rvide m\u00e4nguga. Autosse tagasi j\u00f5udes olin kergendunud, et minu paha sisetunne ei v\u00e4ljendunud reaalsuses ning et olin enda keha m\u00f5nusalt liigutanud.<\/p>\n