{"id":1065,"date":"2025-03-28T11:52:04","date_gmt":"2025-03-28T11:52:04","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1065"},"modified":"2025-03-28T11:52:26","modified_gmt":"2025-03-28T11:52:26","slug":"romantiline-sugispuhkus-rendiauto-draamad-ja-tuhi-koht","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1065","title":{"rendered":"Romantiline s\u00fcgispuhkus: rendiauto draamad ja t\u00fchi k\u00f5ht"},"content":{"rendered":"

Kolmandal Assooride p\u00e4eva hommikul oli mul aeg end \u00fcmber kolida saare l\u00f5unarannikult p\u00f5hjarannikule. Oma j\u00e4rgmise majutuskoha olin valinud nii hinna kui asukoha j\u00e4rgi \u2013 tegemist oli taaskord privaatse toa ja suure voodiga, meri oli kaardil kiviviske kaugusel ning arvustuste kohaselt asus see \u00fcsna vaikses kohalikus piirkonnas. Sobib! Kuna suure osa ajast pidi nagunii vihma ladistama, oli mul vaja \u00f5dusat kodukohta, kus vajadusel p\u00e4evad l\u00e4bi voodis redutades m\u00f5nuleda, ning valgust ja avarust, mis toetaks blogimist. Nagu n\u00e4ha, siis mitte just tavap\u00e4rased tingimused puhkuse planeerimisel! Aga ma olin enda jaoks juba t\u00e4ielikult selle vihmase hooajav\u00e4lise saare ja kirjaneitsi pagenduse suutnud \u00e4ra romantiseerida. Minu uuest kodust lahutas mind ainult \u00fcks takistus \u2013 auto. Peab tunnistama, et hommikul isegi keeras natuke k\u00f5hus, sest ma polnud kunagi pidanud esiteks ise autorendilepingut s\u00f5lmima (ehk vastutama oma t\u00e4ie istmikuga) ega ka \u00fcksi rendiautoga s\u00f5itnud. Hirm, et midagi l\u00e4heb vussi ja pean sellega ise hakkama saama, oli \u00fcpriski suur. Mis siis, kui ma millegi vastu tagurdan? V\u00f5i keegi mulle otsa kihutab? \u00c4kki l\u00f6\u00f6b kivi aknasse m\u00f5ra? Niiviisi need stsenaariumid koos r\u00f6\u00f6gatute trahvisummadega mu silme ees p\u00f6\u00f6rlesid. Lihtne on mitte stressata, kui sul on raha k\u00f5ikide ootamatuste katteks \u2013 nii tundsin ma ennast oma reisi esimesel paaril kuu. Mis iganes juhtub, k\u00fcll ma broneerin uue lennu, l\u00e4hen l\u00e4himasse hotelli, tellin-maksan-katan k\u00f5ik kulud. Novot, aga n\u00fc\u00fcd hakkasid p\u00fcksid p\u00fc\u00fcli s\u00f5eluma. <\/strong><\/p>\n

Rendifirma esindus asus \u00f5nneks ca 10minutise jalutusk\u00e4igu kaugusel hotellist, seega vinnasin koti selga, j\u00e4tsin DMCharme’i k\u00fclalisteraamatusse ja Bookingusse hunniku kiidus\u00f5nu ning asusin m\u00f6\u00f6da kitsaid munakivit\u00e4navaid teele. J\u00f5udsin kohale t\u00e4pselt kella 12ks ehk kokkulepitud auto \u00fcleandmise kellaajaks. Vastu tuli mulle kohalik mees, s\u00f5idustas pisikese punase suksu ette (jess, v\u00e4hemalt polnud Fiat Panda!), palus lepingu allkirjastada ja l\u00fckkas kaardimakseterminali nina alla. Imestasin, et me ei k\u00e4inudki tiiru \u00fcmber auto ega m\u00e4rkinud \u00e4ra auto puuduseid vms. Ju siis puuduseid polnud! Sain v\u00f5tmed k\u00e4tte, istusin autosse ja s\u00f5it v\u00f5is alata. Ainult et…ee…kuhu? Otsustasin, et alustan oma ringreisi l\u00e4\u00e4nerannikult, seega sisestasin telefoni sihtkohaks lihtsalt Sete Cidades. Oh jumal, n\u00fc\u00fcd tuleb ju t\u00f6\u00f6meeste pilgu all siit t\u00f6\u00f6kojast kitsale t\u00e4navale p\u00f6\u00f6rata. V\u00f5\u00f5ra manuaalkastiga autoga… Kohmitsesin enne mootori k\u00e4ivitamist veidi autos, s\u00e4ttides peegleid ja istet paika. Telefoni polnud kuskil v\u00f5imalik kinnitada, seega proovisin seda hoida lihtsalt n\u00e4htava koha peal. L\u00fclitasin auto k\u00e4ima, sidur alla, esimesel korral panin gaasiga v\u00e4he \u00fcle, edasi l\u00e4ks juba ladusamalt. Esimene takistus \u00fcletatud \u2013 suutsin end kitsale t\u00e4navale kahe autorea vahele p\u00f6\u00f6rata ilma ennast ja teisi kriipimata! N\u00fc\u00fcd ilmnes aga uus probleem \u2013 telefon hakkas omal kohal ringi s\u00f5itma ning kaart kadus t\u00e4ielikult mu vaateulatusest. \u00dcritasin \u00fche k\u00e4ega seda kuidagi paika saada, silmadega liiklust, valgusfoore ja teeviitasid j\u00e4lgides ning samal ajal v\u00e4lja nuputada, et kas mu esituled ikka p\u00f5levad. Otsustasin, et lollikindel valik on \u00a0alguseslihtsalt lennujaama suunas hoida, kuid linnast l\u00e4\u00e4nesuunas v\u00e4ljudes ja m\u00e4gede poole s\u00f5ites selgus t\u00f5siasi, et \u00fcle kolmanda k\u00e4igu auto t\u00f5usudel paraku v\u00e4lja ei vea; liiga madala k\u00e4iguga s\u00f5ites t\u00f5stis armatuurlaud aga hoitavalt l\u00e4rmi. Hakkasin vaikselt n\u00e4rvi minema ja p\u00f6\u00f6rasin p\u00e4rast 15minutist s\u00f5itu esimesse parklasse, et korraks hinge t\u00f5mmata ja endale restarti teha.<\/p>\n

\"\"L\u00fclitasin mootori v\u00e4lja, istusin natuke paduvihma taustal vaikses autos ja p\u00f5rnitsesin ookeanit, seej\u00e4rel vaatasin k\u00f5ik nupud ja viled rahulikult \u00fcle. Uurisin uuesti kaarti ja ning v\u00f5tsin suuna taas rahvuspargi suunas, et prooviks siis t\u00e4nase p\u00e4evaga l\u00e4\u00e4nepoolse osa saarest l\u00e4bi s\u00f5ita. L\u00e4heme uuel katsele. <\/span>Otsustasin tugineda rohkem teeviitadele kui kaardile, venisin l\u00e4bi udu j\u00e4rjest t\u00f5usvatesse k\u00f5rgustesse ning varsti leidsingi end esimese vaateplatvormi juurest. Ilm oli nii tuuline, et kartsin ausalt \u00f6eldes koos autoga minema lennata. Parkisin siiski \u00e4ra, t\u00f5mbasin kapuutsi tihedalt \u00fcmber pea ning seisin veidi sooja niiske tuule vallas. Vaade oli k\u00fcll vaevuaimatav, kuid maagilisus oli tuntav. Pressisin end vastutuult tagasi auto juurde ning j\u00e4tkasin teed, \u00fcritades aru saada, kus asuvad need matkarajad, mis k\u00f5ige ilusamate vaadeteni viivad, noh, teate k\u00fcll, need mis guugeldades esimesena ette tulevad. Paraku ilmusid tugevad hoovihmad v\u00e4ga \u00e4kki ja kestsid korraga umbes 10 minutit, seega ei kippunud ma autost \u00fclem\u00e4\u00e4ra kaugele seiklema. Andsin p\u00e4rast paari \u00fcksik\u00fcritust siiski ilmale alla ja nautisin hoopis autos\u00f5itu. Muusika m\u00e4ngis, mina \u00fcmisesin ning \u00fcmberringi oli vihm ja udu. Tegin veel \u00fche viimase \u00fcrituse mingit vaadet n\u00e4ha, kuid \u00fcmberringi laius \u00fchtlane piimasupp. Auto juurde tagasi minnes j\u00e4ttis s\u00fcda l\u00f6\u00f6gi vahele \u2013 esistange paremal k\u00fcljel olid pikad s\u00fcgavad kriimud. Vahtisin neid jahmunult ja k\u00e4isin oma peas l\u00e4bi, et kas ma t\u00f5esti v\u00f5isin enda teadmata millelegi otsa s\u00f5ita, kuid mul polnud \u00fchtegi napimat momentigi olnud… T\u00f5mbasin siis k\u00f5igepealt v\u00e4lja telefoni pildialbumi, et vaadata, kas esimesel jalasirutuspausil oli ka juba kriim olemas. N\u00e4ed, t\u00e4itsa paistab. Vaatasin \u00fcle ka rendilepingu, et kas kusagil on m\u00f5ni m\u00e4rge eelnevatest kahjustustest, kuid ei midagi. Oeh, n\u00fc\u00fcd l\u00e4ks k\u00fcll tuju pahaks! Proovisin siiski mitte end liialt sellest m\u00f5jutada lasta, sest ega enne teada ei saa, kas on probleem, kui on aeg auto uuesti \u00fcle anda. \u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"
Punane suksu<\/figcaption><\/figure>\n

Kuna k\u00f5ht hakkas hirmus t\u00fchjaks minema, siis otsustasin oma t\u00e4helepanu viia nendele probleemidele, mille lahendamine oli minu k\u00e4sutuses. Olin oma suure ringitiirutamise j\u00e4tnud kogemata p\u00fchap\u00e4evasele p\u00e4evale, mis katoliiklikus riigis t\u00e4hendas muidugi, et k\u00f5ik s\u00f6\u00f6gikohad (ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka poed) olid suletud. Nii et kogu see aeg, mille olin kulutanud \u00e4gedate restoranide v\u00e4ljaotsimisele, oli olnud asjatu. L\u00f5puks leidsin mingi v\u00e4he peenema restorani nimega 4 Platanos, mis oli \u00f5nneks avatud ning asus ca 25 km kaugusel, kuid Google Maps andis eeldatavaks s\u00f5iduajaks 40 minutit. Asusin<\/span> teele n\u00e4ljasena, m\u00f6\u00f6da k\u00e4\u00e4nulisi teid k\u00e4ikudega jahmerdades ja kohalike maantee-maniakkidega laveerides, kuni kirsiks tordil l\u00e4ks rehvir\u00f5hu tuli p\u00f5lema. Ehmusin, sest olin just mitmest teele kukkunud puuoksast \u00fcle s\u00f5itnud ja needsin kogu seda saart maap\u00f5hja. Esimese hooga panin suures vihas restoranist ka veel m\u00f6\u00f6da… Nojah, n\u00fc\u00fcd oli vaja pimedas kurvis kitsal teel end kuidagi tagasi ukerdada. Restorani t\u00e4istuubitud pisikesest parklast oli just \u00fcks auto v\u00e4ljumas, seega pidin end kiirelt liigutama, kuid hetk enne mind p\u00f6\u00f6ras bravuurikalt sisse hoopis suur pick-up,\u00a0<\/em>kelle loominguline parkimisoskus j\u00e4ttis minu pisikesele punasele punnile v\u00e4ga t\u00e4pselt v\u00e4ljam\u00f5\u00f5detud parkimiskoha seina ja enda vahele. Lihtsalt imeline! Hiilisin hoolikalt m\u00f5\u00f5tes ja higistades end parkimiskohale, \u00fcritades mitte m\u00f5elda, kuidas ma siit p\u00e4rast v\u00e4lja veel peaks tagurdama. See on toidetud ja puhanud K\u00e4rdi mure,\u00a0<\/em>otsustasin end auto uksepilust v\u00e4lja libistades. Tellisin\u00a0fish<\/em>\u00a0and chips<\/em>’i ja Fanta \u2013 napilt oleks klaasi valget veini tellinud, sest ma pole harjunud ju autojuht olema \u2013 ning tundsin, kuidas iga ampsuga n\u00e4rvid natuke rohkem l\u00f5dvestusid. Madala veresuhkruga t\u00f5usma hakanud nutuv\u00f5ru oli taandunud ning suutsin olukorda kainema pilguga vaadata. Hetk korraga, ega see stressamine paremaid tulemusi ei too. Asusin kaardilt uurima, et kus v\u00f5iks l\u00e4him tankla asuda ning kae nalja \u2013 ongi siin samas nurga taga! Suutsin end j\u00e4llegi ilma varalist kahju tekitamata parklast v\u00e4lja man\u00f6\u00f6verdada ning minu \u00f5nneks oli tanklas ka rehvir\u00f5hum\u00f5\u00f5tja t\u00e4itsa olemas. Siin langes j\u00e4rgmine kivi s\u00fcdamelt, sest rehvir\u00f5hk oli ideaalne, seega reguleerisin anduri paika, ostsin tanklast Snickersi ja kohvi ning j\u00e4tkasin oma s\u00f5itu majutuskohta Porto Formosos, kuhu oli j\u00e4\u00e4nud veel 30 km. Selleks hetkeks oli mul autoga s\u00f5itmise ja seiklemise tuju t\u00e4ielikult \u00fcle l\u00e4inud.\u00a0<\/span><\/p>\n

Majutuskoht nimega Handmade House Azores asus kiitsaka tee \u00e4\u00e4res poolkallakul madalas kahekordses erksinises majas. T\u00e4nu madalhooajale sain suure laia voodiga toa v\u00e4ga hea hinna eest. Majast \u00fcle tee oli korralik parkla, mis oli aga pilgeni t\u00e4is, mist\u00f5ttu pidin algselt auto t\u00e4navale j\u00e4tma. See aga t\u00e4hendas, et kui keegi nurga tagant kurvist v\u00e4he suurema lauluga tuleks (ja seda need kohalikud ka tegid), kihutaks ta mu suksule r\u00f5\u00f5msalt tagant sisse. \u00d5nneks aga s\u00f5itis viie minuti p\u00e4rast juba \u00fcks auto parklast v\u00e4lja ning mina kasutasin kiirelt juhust ja napsasin vaba koha endale. Mitte kuskile ma siit enam t\u00e4na ei s\u00f5ida! Majake ise oli v\u00e4ga armas, paari \u00fcksiku toaga ning siseruumides tervitasid mind kaks valget kassi, Kanadast p\u00e4rit vabatahtlik ning naabri aias k\u00f5rgusid lopsakad banaanipuud. Minu tuba oli ootamatult suur \u2013 seda juhtub harva, et p\u00e4riselus on tuba\/voodi suuremad, kui pildil \u2013 ning sisse oli ehitatud isegi midagi garderoobi laadset. Siia v\u00f5in k\u00fcll hea meelega j\u00e4\u00e4da<\/em>, \u00f5hkasin kergendunult. Vahepeal aga selgus kurb t\u00f5siasi, et \u00f5htus\u00f6\u00f6ki polnud mul kusagilt v\u00f5imalik saada. Kohalikud poed ja restoranid olid kinni, suurem kaubanduskeskus j\u00e4i aga k\u00f5rvallinna 10minutise autos\u00f5idu kaugusele. Aga autosse mina keeldusin uuesti istumas! Kotis oli veel poolik Snickers ning \u00fchisk\u00f6\u00f6gist suutsin \u00f5nneks siiski leida m\u00f5ned munad, tomatit ja paprikat, mille eelnevad k\u00fclalised oli endast maha j\u00e4tnud.\u00a0<\/span><\/p>\n