{"id":1053,"date":"2025-03-26T12:20:57","date_gmt":"2025-03-26T12:20:57","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1053"},"modified":"2025-03-26T12:20:57","modified_gmt":"2025-03-26T12:20:57","slug":"assoorid-saabumine-ja-esimene-paev-sao-migueli-saarel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1053","title":{"rendered":"Assoorid: saabumine ja esimene p\u00e4ev Sao Migueli saarel"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Maandusin vihmasele Sao Migueli saarele 15. novembri \u00f5htul. Sain sel p\u00e4eval juba teist korda tunda turbulentsi ning tegin l\u00e4bi mingisuguse spirituaalse transformatsiooni, kui m\u00f5istsin, et hirm ja pinges oles mind paraku ei aita. Panin silmad kinni ja keskendusin ainukesele asjale, mis seal maa ja taeva vahel k\u00f5lkudes minu kontrolli all oli \u2013 hingamine. Iga kord, kui lennuk rappus, proovisin keha l\u00f5dvaks lasta, rahulikult hingata ja kujutada ette, kuidas mind \u00fcmbritseb kaitsev mull. Hakkasin seda mulli vaikselt laiendama suuremaks ja suuremaks, kuni see \u00fcmbritses tervet lennukit. Ja nii ma siis oma mullis rappudes j\u00f5udsingi elusalt \u00fches t\u00fckis Assooridele. Lennukiaknast vihmast ja s\u00fcnget ookeani vaadates tekkis k\u00fcll natuke k\u00f5he tunne, et siia keset t\u00fchjust ma n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4ngi. \u00dchest k\u00fcljest tekitas keset Atlandi ookeanit olemine oma l\u00f5putu avarusega t\u00f5elise vabaduse tunde, teisalt aga pani m\u00f5tlema, kui haavatav on inimene ikka looduse ees. Peamiselt olin ma aga \u00f5nnelik, et lennuk ilma suuremate viperusteta maandutud sai. <\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Kuigi lennujaam asus kesklinnast ainult 4 km kaugusel, puudus Ponta Delgada kesklinna vahel toimiv ja regulaarne \u00fchistranspordi \u00fchendus, mist\u00f5ttu oli ainuke v\u00f5imalus majutuspaika j\u00f5udmiseks takso. Nii v\u00e4iksel saarel loomulikult mingit Bolti v\u00f5i Uberit ei eksisteeri, ainult kohalikud taksojuhid, seega on neil v\u00f5imalik k\u00fcsida ka kr\u00f5bedat hinda. Proovisin ennetavalt uurida lennujaama kodulehelt, mida taksode valikul silmas pidada, aga tegelikkuses seisid taksojuhid lennujaama ukse ees kolonnis ja sina pidid lihtsalt v\u00f5tma selle, kes parasjagu ees oli. Tammusin veidi aega rahutult jalalt jalale, sest mul oli taskus ainult 10 eurot ja kaardimakseid ilmsegelt ei aktsepteeritud, kuni \u00fcks naisterahvas astus minu juurde ja k\u00fcsis, et kas ma sooviksin taksot jagada. Hingasin kergendunult ja v\u00f5tsin tema pakkumise vastu. Meie hotellid asusid l\u00e4hestikku, seega l\u00e4ks trajektoori planeerimine ludinal. Viskasime oma kodinad auto pagasiruumi, v\u00f5tsime furgooni mugaval tagapingil istet ja asusime l\u00e4bi vihmase \u00f5htupimeduse s\u00fcdalinna poole teele. Tegime veidi juttu, et kes kust tuleb ja mida saarelt otsib. Selgus, et naine oli p\u00e4rit Slovakkiast, kuid elas Portos oma portugali abikaasaga, ning tuli Assooridele n\u00e4dalavahetuseks puhkama. Uurisin, et kuidas portugali mehed siis ka on. &#8220;Kohutav, koguaeg kakleme!&#8221; p\u00f5rutas naine. Muigasin, sest olin seda juttu ka mujalt kuulnud. Naine tuli siia vaid kolmeks p\u00e4evaks ning tema p\u00f5hiline puhkuseplaan oli minna termaalbasseine k\u00fclastama. Ahaa, hea teada, et siin sellised v\u00f5imalused on. Minu jaoks oli naljakas m\u00f5elda, et (pool)kohaliku mandrirahva jaoks on Assooridele lendamine umbes sama, kui meie jaoks v\u00e4ike n\u00e4dalavahetus Saaremaal. Naine ohkas minu taustalugu kuuldes kadedusega, et oleks temal ka raha niiviisi reisida nagu minul ja kuidas tema pole kunagi terveks n\u00e4dalaks siia tulnud, sest see l\u00e4heks kalliks. Purskasin naerma, sest ega mul ka raha ei ole, aga reisin ikka. Pikemaks jutuks meil aega polnud, sest olimegi juba kohal. Maksime l\u00fchikese s\u00f5idu eest r\u00f6\u00f6gatud 16 eurot, soovisime \u00fcksteisele kena puhkust, viskasin koti selga ja l\u00e4ksin oma paari t\u00e4navavahe kaugusel asuvat hotelli otsima.\u00a0<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Olin endale esimeseks kaheks \u00f6\u00f6ks v\u00f5tnud veidi kallimaja \u00f6\u00f6maja, sest tahtsin endale lubada t\u00f5elist puhkust. DMCharme oli Bookingus v\u00e4ga k\u00f5rge hinnanguga, mist\u00f5ttu olin n\u00f5us oma tavap\u00e4rasest hinnaklassist veidi rohkem, s.o 42 eurot \u00f6\u00f6 eest v\u00e4lja k\u00e4ima. Omanik oli mulle juba ennetavalt saatnud p\u00f5hjaliku s\u00f5numi, kuidas hotelli ust \u00fcles leida, ning palunud mu lennu numbrit, juhuks kui peaks esinema hilinemist. Hakkasin just parasjagu ukse taga kohmitsema, kui uks lahti lendas ja vastu vaatas laia naeratusega h\u00e4rra Daniel Martens. Kohe mind aga sisse ei lastud, sest esimese asjana tuli h\u00e4rra mulle n\u00e4itama, kuidas v\u00e4lisukse avamine ja sulgemine k\u00e4ib. See toiming tehtud, lubati mul l\u00f5puks lahkesti edasi astuda. H\u00e4rra v\u00f5ttis kohe \u00fche minu koti enda kanda ning alles siis m\u00e4rkasin ma \u00fcleskorrusele viivat punase vaibaga kaetud keerdtreppi, paljast Taaveti kuju ja kuldraamiga peegleid. <em>Oota, kuhu ma n\u00fc\u00fcd t\u00e4psemalt olen sattunud<\/em>, m\u00f5tlesin oma m\u00e4rjas vihmajopes ja suure seljakotiga h\u00e4rrale j\u00e4rgnedes. Teisel korrusel avanes v\u00e4ike fuajee ala, antiikm\u00f6\u00f6bliga sisustatud elutuba ning pikk-pikk valge \u00fchiskasutatav k\u00f6\u00f6k. Kiire pilk tuvastas, et siin on vist k\u00fcll olemas k\u00f5ik kokkamiseks vajalikud atribuutid. J\u00e4rgnesin h\u00e4rrale poolkorruse v\u00f5rra k\u00f5rgemale (taaskord, m\u00f6\u00f6da punast vaipa), kus asusid magamistoad ning suur kahe kraanikausi ja vanniga marmorpindadega vannituba. Okei, te teete nalja vist, \u00e4kki ma olen ikka vales kohas? Seej\u00e4rel avas h\u00e4rra lugupidavalt ukse minu tuppa. N\u00fc\u00fcd pidin ma k\u00fcll naerma purskama \u2013 kas <em>mina<\/em> broneerisin selle toa v\u00f5i? Mina oma pisikeste valgete k\u00e4te ja tibatillukese pangakontoga? Voodi oli sama lai kui pikk, seinal oli taaskordne kuldse raamiga peegel, patju oli rohkem kui majas tube ning t\u00e4ispuidust laukesel ilutses logoga klaasist veepudel. Keerutasin end kohmetult toas ringi, sest mul oli tunne, et ma m\u00e4\u00e4rin kohe siin midagi \u00e4ra. H\u00e4rra r\u00e4\u00e4kis ka minuga, nagu ma oleks Inglismaa kuninganna, ning tagurdas siis kummardades uksest v\u00e4lja, paludes mul julgelt kirjutada, kui ma \u00fcksk\u00f5ik mida vajan. T\u00e4nasin, ootasin kuni ta ukse sulges, ning viskusin siin naerdes p\u00f5iki \u00fcle voodi pikali. Nii v\u00f5ib elada k\u00fcll.<\/p>\n<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-1053 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=1057'><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9384-2-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-1057\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9384-2-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9384-2-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9384-2-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9384-2-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9384-2-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9384-2-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-1057'>\n\t\t\t\tFuajee\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=1055'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9386-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-1055\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9386-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9386-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9386-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9386-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9386-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9386-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-1055'>\n\t\t\t\tK\u00f6\u00f6k\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=1056'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9382-2-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-1056\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9382-2-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9382-2-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9382-2-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9382-2-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9382-2-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9382-2-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-1056'>\n\t\t\t\tMinu tubaaaaa\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Pikka pidu siin muidugi polnud, sest kuigi ma olin tohutult v\u00e4sinud, tuli mul minna toidupoe jahile ja midagi nii \u00f5htuks kui hommikuks s\u00f6\u00f6davat hankida. Olin mures, kas nii v\u00e4ikses kohas \u00fcldse veel laup\u00e4eva \u00f5htul kell pool kaheksa midagi avatud on. H\u00e4rra Martens oli mulle juba saatnud nimekirja l\u00e4hedalasuvatest toidupoodidest ning kui pika jalutusk\u00e4igu kaugusel need asuvad. L\u00e4hima, s.o viie minuti kaugusel asuva Spari sulgemiseni oli j\u00e4\u00e4nud 25 minutit, seega tuli jalad tagumiku alt v\u00e4lja v\u00f5tta ja liigutama hakata. Pood oli nagu kohalik v\u00e4ike vaatamisv\u00e4\u00e4rsus. K\u00e4isin silmad p\u00e4rani ringi, katsusin puuvilju ja mereannikonserve, imetlesin madalaid hindu. Eriti r\u00f5\u00f5msaks tegid mind pisikesed beebiananassid. Isu v\u00e4rske j\u00e4rele oli suur, seega loopisin \u00fcsna arutult erinevaid puu- ja k\u00f6\u00f6givilju korvi ning asusin siis \u00fchik\u00f6\u00f6gis usinalt hakkima. Omanikuga eelnevalt tutvustavat ringk\u00e4iku tehes m\u00f6\u00f6dusin elutoa laua taga istuvast suure ninaga vanamehest, kes n\u00fc\u00fcd mulle end tutvustama tuli. Selgus, et mees oli p\u00e4rit New Yorgist (minu j\u00e4rgmine sihtkoht!) ning elanud oma pika elu jooksul juba mitut erinevat elu nagu ameeriklastel kombeks. Algselt arstina, siis ps\u00fchhoterapeudina, vahepeale j\u00e4i veel mingi v\u00e4ga suvaline amet, mida ma enam ei m\u00e4leta. Kui uurisin, et mis teda Assooridele toob, v\u00f5ttis vanamees laua taga istet, sest vastuse eellugu oli n\u00f5nda pikk. Enne oli h\u00e4rra nimega Mike selgeks teinud, et minu puhul ikka on tegemist inimesega, kes usub sellesse, et elu kannab. H\u00e4rral nimelt oli ihuastroloog, kes juba aastak\u00fcmneid tema hea k\u00e4ek\u00e4igu eest hoolt kannab. Astroloog on <em>human design<\/em>&#8217;i asjatundja ning pidi talle igal aastal \u00fctlema, kuhu teatud eesm\u00e4rkide saavutamiseks oleks sel aastal oma s\u00fcnnip\u00e4eva puhul vaja minna. Sel moel olevat ta p\u00e4\u00e4senud lahutusega kaasnevast varakaotusest, maksude hilinemisest tulenenud suurtest trahvidest ning \u00fcle\u00fcldse olevat teda elus saatnud \u00f5nn. N\u00fc\u00fcd oli ta siin, et oma ulmeraamatu k\u00e4sikirjast Hollywoodi linateos v\u00e4ndata. Selleks, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised kuulsa re\u017eiss\u00f6\u00f6riga \u00f5nnestuks, pidi h\u00e4rra Mike tulema Sao Migueli saarele. Uurisin, et kas siis kuulus re\u017eiss\u00f6\u00f6r on Assooridel. Ei-ei, tema olevat hoopis Amsterdamis, aga hea \u00f5nne jaoks oli vaja nimelt viibida just nendel koordinaatidel. Noh, hea k\u00fcll siis. J\u00e4\u00e4n filmi linastumist ootama, et saaksin kinos h\u00fc\u00fcda \u2013 <em>ma kohtusin selle k\u00e4sikirja autoriga isiklikult!<\/em> Loomulikult <span style=\"font-weight: 400;\">saatis h\u00e4rra Mike mulle meilile ka lingi oma raamatust, l\u00fchifilmist, astroloogi kontaktandmed (!) ning lisas l\u00f5ppu m\u00f5ned reisisoovitused.<\/span><\/p>\n<figure id=\"attachment_1058\" aria-describedby=\"caption-attachment-1058\" style=\"width: 318px\" class=\"wp-caption alignleft\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-1058\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9387-2-768x1024.jpg\" alt=\"\" width=\"318\" height=\"424\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9387-2-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9387-2-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9387-2-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9387-2-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9387-2-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9387-2-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 318px) 100vw, 318px\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-1058\" class=\"wp-caption-text\">Vahi aadlipreilit<\/figcaption><\/figure>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Hommikul, kui mina \u00e4rkasin ja end allakorrusele vedasin, oli h\u00e4rra Mike juba autole h\u00e4\u00e4led sisse pannud ja termaalbasseinidesse hullama l\u00e4inud. Minul suuri plaane selleks p\u00e4evaks polnud. See p\u00fchap\u00e4ev oli minu ainuke t\u00e4ispikk p\u00e4ev Ponta Delgadas, kuid sellele vaatamata ei kavatsenud ma teha muud, kui m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid uitada, merd minna vaatama ja loomulikult kreemikorvikesi s\u00fc\u00fca. Ahjaa, ja pesu pesta. Mul oli kogu Maroko viimase n\u00e4dala pesu veel kotis. \u00d5nneks oli hotelli vastas pesumaja, kust sai tasuta n\u00e4tsukomme aja parajaks tegemiseks. Mina aga panin hoopis pesumasina k\u00e4ima, tegin hommikus\u00f6\u00f6gi valmis, seej\u00e4rel l\u00e4ksin viskasin pesu kuivatisse ning l\u00e4ksin s\u00f6\u00f6ma. P\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki vahetasin riided, s\u00e4ttisin end korda ja pesu oligi valmis! N\u00fc\u00fcd v\u00f5is minna m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid j\u00f5lkuma. \u00dcsna pea sai mulle selgeks, mida t\u00e4hendab saare ilm. T\u00e4iesti t\u00fchjast kohast hakkas j\u00e4rsku sadama vihma, mis sekunditega muutus lauspadukaks, kuid m\u00f6\u00f6dus umbes 5-10 minutiga, mille j\u00e4rgselt tuli v\u00e4lja p\u00e4ike, nagu midagi poleks vahepeal toimunud. Seda mustrit paar korda l\u00e4bi teinud, \u00f5ppisin \u00e4ra, et esimeste \u00fcksikute tilkade peale tuleb hakata ruttu varju otsima, kuid ei pea muretsema, et seal liiga kaua k\u00f6ssitada tuleb. Nii ma siis varju alt varju alla liikudes Ponta Delgadat uudistasin. Tegemist oli \u00fcsna armsa munakividest t\u00e4navate ja v\u00e4rviliste madalate majadega linnakesega, millel oli aga \u00fcks t\u00f5sine puudus \u2013 see on disainitud ainult autodele. Jalak\u00e4ijatele oli vaevu seina \u00e4\u00e4res m\u00f5nek\u00fcmne sentimeetri jagu k\u00f5nniteed antud (kui sedagi) ning liiklus \u00fcllatavalt tihe. Mere\u00e4\u00e4r osutus linnas parajaks pettumuseks, seal polnud midagi muud kui \u00fcks suur sadam. Paraku olid ka k\u00f5ik paremad kohvikud p\u00fchap\u00e4eval kinni ning pagari\u00e4ride valik oli Portugali kohta \u00fcllatavalt kesine. \u00dcks kohvik oli \u00fcldse avatud ainult kolmel p\u00e4eval n\u00e4dalas. M\u00f6\u00f6dusin oma uitamisel aga v\u00e4iksest kohalikust k\u00f5rtsist, kus m\u00e4rkasin letil ka <em>pastel de nata<\/em>&#8216;t. Ma ei hakanud \u00fcldse riski v\u00f5tma edasiseks ekslemiseks, vaid l\u00e4ksin sisse, toksisin klaasi peale, n\u00e4itasin s\u00f5rmega &#8220;\u00fchte&#8221; ning tellisin juurde \u00fche cappuccino. Istusin ja s\u00f5in oma p\u00e4evast kohustuslikku kreemikorvi ning k\u00f5lgutasin jalgu. S\u00f5ltumata kehvast ilmast ja valutavast emakast j\u00e4in oma korvikest noolides m\u00f5tlema, et ikka \u00fcsna ajuvaba on lihtsalt j\u00e4rsku Assooridel k\u00f5rtsus istuda. Lihtsalt, niisama. Eile olin Marokos, t\u00e4na olen Assooridel. On ikka elu m\u00f5nel.<\/span><\/p>\n<div id='gallery-2' class='gallery galleryid-1053 gallery-columns-4 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=1060'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9404-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-1060\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9404-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9404-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9404-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9404-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9404-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9404-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-1060'>\n\t\t\t\tTillu ananass\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=1061'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"960\" height=\"720\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9396-1024x768.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-1061\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9396-1024x768.jpg 1024w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9396-300x225.jpg 300w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9396-768x576.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9396-1536x1152.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9396-2048x1536.jpg 2048w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9396-1140x855.jpg 1140w\" sizes=\"(max-width: 960px) 100vw, 960px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-1061'>\n\t\t\t\tPonta Delgada 1\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=1062'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9401-2-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-1062\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9401-2-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9401-2-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9401-2-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9401-2-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9401-2-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9401-2-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-1062'>\n\t\t\t\tPonta Delgada 2\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=1059'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9391-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-1059\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9391-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9391-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9391-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9391-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9391-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9391-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-1059'>\n\t\t\t\tPonta Delgada 3\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: 400;\">T\u00e4navatel tiirutamine hakkas aga \u00fcksi igavaks kiskuma, mist\u00f5ttu proovisin \u00f5nne ja helistasin emale. Ja kae nalja, v\u00f5ttiski teine vastu. J\u00e4lle \u00fcks tore asi Euroopa juures \u2013 saad helistada l\u00e4hedastele ilma laostumata v\u00f5i interneti\u00fchenduse p\u00e4rast muretsemata. Seej\u00e4rel tuiasin telefoniga lobisedes oma 45 minutit veel sihitult m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid, kuni oli aeg l\u00f5unas\u00f6\u00f6gikohta otsima hakata. Olin aga kuldse hetke m\u00f6\u00f6da lasknud, mil kohalikud s\u00f6\u00f6vad, seega oli enamik kohti enne \u00f5htus\u00f6\u00f6giaega kinni pandud v\u00f5i liiga kallid. L\u00e4ksin hoopis uuesti poest l\u00e4bi ja tegin ise endale l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi. \u00dclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4rastl\u00f5unaks ronisin sn\u00e4kkidega voodisse ja asusin autorendi firmasid kammima. Olin \u00a0seda ka m\u00f5ned p\u00e4evad varem Marokos olles tulutult proovinud teha ja t\u00e4iesti stressi l\u00e4inud. Hinnad olid kas kallid, rendifirmad asusid linnast v\u00e4ljas v\u00f5i k\u00fcsisid madalate hindade juurde r\u00f6\u00f6gatut deposiiti. Kui ma 1200\u20ac deposiidiks \u00e4ra annan, siis v\u00f5in ise p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fclej\u00e4\u00e4nud reisi n\u00e4ppu imeda. Ja hinnangutest selgus, et sageli ei kanta ka deposiiti kohe tagasi, vaid selleks v\u00f5ib paar p\u00e4eva minna. Ja sellega ma k\u00fcll riskima ei kavatsenud hakata. Kui olin tervele internetile juba viis ringi peale teinud, v\u00f5tsin lihtsalt Ponta Delgada kaardi lahti ja hakkasin Google Mapsi hinnagute j\u00e4rgi firmasid avama. Ja kujutate ette \u2013 Go Rent-A-Caril oli madalaima hinnaklassi auto (Fiat Panda v\u00f5i sarnane) neljaks p\u00e4evaks ainult 79 eurot, kui maksad juurde lisakindlustuse. Broneerimisel tuli teha ettemakse poole summa eest ning rendip\u00e4eval kohapeal maksta \u00fclej\u00e4\u00e4nu. Ei mingit deposiiti. Tegin broneeringu \u00e4ra ja palvetasin, et siin mingit &#8216;aga&#8217; poleks. Fuhh, kuidas mulle ei meeldi \u00fcksi selliste suure varalise vastutusega asjadega tegeleda&#8230;<\/span><\/p>\n<p>P\u00e4rast rendiauto tellimist tundsin, et minu asjalik olemise limiit oli selleks p\u00e4evaks t\u00e4is saanud ning asusin hoopis filmi vaatama.<\/p>\n<p>Homsest teede hirm K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maandusin vihmasele Sao Migueli saarele 15. novembri \u00f5htul. Sain sel p\u00e4eval juba teist korda tunda turbulentsi ning tegin l\u00e4bi mingisuguse spirituaalse transformatsiooni, kui m\u00f5istsin, et hirm ja pinges oles mind paraku ei aita. Panin silmad kinni ja keskendusin ainukesele asjale, mis seal maa ja taeva vahel k\u00f5lkudes minu kontrolli all oli \u2013 hingamine. Iga kord, kui lennuk rappus, proovisin keha l\u00f5dvaks lasta, rahulikult hingata ja kujutada ette, kuidas mind \u00fcmbritseb kaitsev mull. Hakkasin seda mulli vaikselt laiendama suuremaks ja suuremaks, kuni see \u00fcmbritses tervet lennukit. Ja nii ma siis oma mullis rappudes j\u00f5udsingi elusalt \u00fches t\u00fckis Assooridele. Lennukiaknast vihmast ja s\u00fcnget ookeani vaadates tekkis k\u00fcll natuke k\u00f5he tunne, et siia keset t\u00fchjust ma n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4ngi. \u00dchest k\u00fcljest tekitas keset Atlandi ookeanit olemine oma l\u00f5putu avarusega t\u00f5elise vabaduse tunde, teisalt aga pani m\u00f5tlema, kui haavatav on inimene ikka looduse ees. Peamiselt olin ma aga \u00f5nnelik, et lennuk ilma suuremate viperusteta maandutud sai. Kuigi lennujaam asus kesklinnast ainult 4 km kaugusel, puudus Ponta Delgada kesklinna vahel toimiv ja regulaarne \u00fchistranspordi \u00fchendus, mist\u00f5ttu oli ainuke v\u00f5imalus majutuspaika j\u00f5udmiseks takso. Nii v\u00e4iksel saarel loomulikult mingit Bolti v\u00f5i Uberit ei eksisteeri, ainult kohalikud taksojuhid, seega on neil v\u00f5imalik k\u00fcsida ka kr\u00f5bedat hinda. Proovisin ennetavalt uurida lennujaama kodulehelt, mida taksode valikul silmas pidada, aga tegelikkuses seisid taksojuhid lennujaama ukse ees kolonnis ja sina pidid lihtsalt v\u00f5tma selle, kes parasjagu ees oli. Tammusin veidi aega rahutult jalalt jalale, sest mul oli taskus ainult 10 eurot ja kaardimakseid ilmsegelt ei aktsepteeritud, kuni \u00fcks naisterahvas astus minu juurde ja k\u00fcsis, et kas ma sooviksin taksot jagada. Hingasin kergendunult ja v\u00f5tsin tema pakkumise vastu. Meie hotellid asusid l\u00e4hestikku, seega l\u00e4ks trajektoori planeerimine ludinal. Viskasime oma kodinad auto pagasiruumi, v\u00f5tsime furgooni mugaval tagapingil istet ja asusime l\u00e4bi vihmase \u00f5htupimeduse s\u00fcdalinna poole teele. Tegime veidi juttu, et kes kust tuleb ja mida saarelt otsib. Selgus, et naine oli p\u00e4rit Slovakkiast, kuid elas Portos oma portugali abikaasaga, ning tuli Assooridele n\u00e4dalavahetuseks puhkama. Uurisin, et kuidas portugali mehed siis ka on. &#8220;Kohutav, koguaeg kakleme!&#8221; p\u00f5rutas naine. Muigasin, sest olin seda juttu ka mujalt kuulnud. Naine tuli siia vaid kolmeks p\u00e4evaks ning tema p\u00f5hiline puhkuseplaan oli minna termaalbasseine k\u00fclastama. Ahaa, hea teada, et siin sellised v\u00f5imalused on. Minu jaoks oli naljakas m\u00f5elda, et (pool)kohaliku mandrirahva jaoks on Assooridele lendamine umbes sama, kui meie jaoks v\u00e4ike n\u00e4dalavahetus Saaremaal. Naine ohkas minu taustalugu kuuldes kadedusega, et oleks temal ka raha niiviisi reisida nagu minul ja kuidas tema pole kunagi terveks n\u00e4dalaks siia tulnud, sest see l\u00e4heks kalliks. Purskasin naerma, sest ega mul ka raha ei ole, aga reisin ikka. Pikemaks jutuks meil aega polnud, sest olimegi juba kohal. Maksime l\u00fchikese s\u00f5idu eest r\u00f6\u00f6gatud 16 eurot, soovisime \u00fcksteisele kena puhkust, viskasin koti selga ja l\u00e4ksin oma paari t\u00e4navavahe kaugusel asuvat hotelli otsima.\u00a0 Olin endale esimeseks kaheks \u00f6\u00f6ks v\u00f5tnud veidi kallimaja \u00f6\u00f6maja, sest tahtsin endale lubada t\u00f5elist puhkust. DMCharme oli Bookingus v\u00e4ga k\u00f5rge hinnanguga, mist\u00f5ttu olin n\u00f5us oma tavap\u00e4rasest hinnaklassist veidi rohkem, s.o 42 eurot \u00f6\u00f6 eest v\u00e4lja k\u00e4ima. Omanik oli mulle juba ennetavalt saatnud p\u00f5hjaliku s\u00f5numi, kuidas hotelli ust \u00fcles leida, ning palunud mu lennu numbrit, juhuks kui peaks esinema hilinemist. Hakkasin just parasjagu ukse taga kohmitsema, kui uks lahti lendas ja vastu vaatas laia naeratusega h\u00e4rra Daniel Martens. Kohe mind aga sisse ei lastud, sest esimese asjana tuli h\u00e4rra mulle n\u00e4itama, kuidas v\u00e4lisukse avamine ja sulgemine k\u00e4ib. See toiming tehtud, lubati mul l\u00f5puks lahkesti edasi astuda. H\u00e4rra v\u00f5ttis kohe \u00fche minu koti enda kanda ning alles siis m\u00e4rkasin ma \u00fcleskorrusele viivat punase vaibaga kaetud keerdtreppi, paljast Taaveti kuju ja kuldraamiga peegleid. Oota, kuhu ma n\u00fc\u00fcd t\u00e4psemalt olen sattunud, m\u00f5tlesin oma m\u00e4rjas vihmajopes ja suure seljakotiga h\u00e4rrale j\u00e4rgnedes. Teisel korrusel avanes v\u00e4ike fuajee ala, antiikm\u00f6\u00f6bliga sisustatud elutuba ning pikk-pikk valge \u00fchiskasutatav k\u00f6\u00f6k. Kiire pilk tuvastas, et siin on vist k\u00fcll olemas k\u00f5ik kokkamiseks vajalikud atribuutid. J\u00e4rgnesin h\u00e4rrale poolkorruse v\u00f5rra k\u00f5rgemale (taaskord, m\u00f6\u00f6da punast vaipa), kus asusid magamistoad ning suur kahe kraanikausi ja vanniga marmorpindadega vannituba. Okei, te teete nalja vist, \u00e4kki ma olen ikka vales kohas? Seej\u00e4rel avas h\u00e4rra lugupidavalt ukse minu tuppa. N\u00fc\u00fcd pidin ma k\u00fcll naerma purskama \u2013 kas mina broneerisin selle toa v\u00f5i? Mina oma pisikeste valgete k\u00e4te ja tibatillukese pangakontoga? Voodi oli sama lai kui pikk, seinal oli taaskordne kuldse raamiga peegel, patju oli rohkem kui majas tube ning t\u00e4ispuidust laukesel ilutses logoga klaasist veepudel. Keerutasin end kohmetult toas ringi, sest mul oli tunne, et ma m\u00e4\u00e4rin kohe siin midagi \u00e4ra. H\u00e4rra r\u00e4\u00e4kis ka minuga, nagu ma oleks Inglismaa kuninganna, ning tagurdas siis kummardades uksest v\u00e4lja, paludes mul julgelt kirjutada, kui ma \u00fcksk\u00f5ik mida vajan. T\u00e4nasin, ootasin kuni ta ukse sulges, ning viskusin siin naerdes p\u00f5iki \u00fcle voodi pikali. Nii v\u00f5ib elada k\u00fcll. Pikka pidu siin muidugi polnud, sest kuigi ma olin tohutult v\u00e4sinud, tuli mul minna toidupoe jahile ja midagi nii \u00f5htuks kui hommikuks s\u00f6\u00f6davat hankida. Olin mures, kas nii v\u00e4ikses kohas \u00fcldse veel laup\u00e4eva \u00f5htul kell pool kaheksa midagi avatud on. H\u00e4rra Martens oli mulle juba saatnud nimekirja l\u00e4hedalasuvatest toidupoodidest ning kui pika jalutusk\u00e4igu kaugusel need asuvad. L\u00e4hima, s.o viie minuti kaugusel asuva Spari sulgemiseni oli j\u00e4\u00e4nud 25 minutit, seega tuli jalad tagumiku alt v\u00e4lja v\u00f5tta ja liigutama hakata. Pood oli nagu kohalik v\u00e4ike vaatamisv\u00e4\u00e4rsus. K\u00e4isin silmad p\u00e4rani ringi, katsusin puuvilju ja mereannikonserve, imetlesin madalaid hindu. Eriti r\u00f5\u00f5msaks tegid mind pisikesed beebiananassid. Isu v\u00e4rske j\u00e4rele oli suur, seega loopisin \u00fcsna arutult erinevaid puu- ja k\u00f6\u00f6givilju korvi ning asusin siis \u00fchik\u00f6\u00f6gis usinalt hakkima. Omanikuga eelnevalt tutvustavat ringk\u00e4iku tehes m\u00f6\u00f6dusin elutoa laua taga istuvast suure ninaga vanamehest, kes n\u00fc\u00fcd mulle end tutvustama tuli. Selgus, et mees oli p\u00e4rit New Yorgist (minu j\u00e4rgmine sihtkoht!) ning elanud oma pika elu jooksul juba mitut erinevat elu nagu ameeriklastel kombeks. Algselt arstina, siis ps\u00fchhoterapeudina, vahepeale j\u00e4i veel mingi v\u00e4ga suvaline amet, mida ma enam ei m\u00e4leta. Kui uurisin, et mis teda Assooridele toob, v\u00f5ttis vanamees laua taga istet, sest vastuse eellugu oli n\u00f5nda pikk. Enne oli h\u00e4rra nimega Mike selgeks teinud, et minu puhul ikka on tegemist inimesega, kes usub sellesse, et elu kannab. H\u00e4rral nimelt oli ihuastroloog, kes juba aastak\u00fcmneid tema hea k\u00e4ek\u00e4igu eest hoolt kannab. Astroloog on human design&#8217;i asjatundja ning pidi talle igal aastal \u00fctlema, kuhu teatud eesm\u00e4rkide saavutamiseks oleks sel aastal oma s\u00fcnnip\u00e4eva puhul vaja minna. Sel moel olevat ta p\u00e4\u00e4senud lahutusega kaasnevast varakaotusest, maksude hilinemisest tulenenud suurtest trahvidest ning \u00fcle\u00fcldse olevat teda elus saatnud \u00f5nn. N\u00fc\u00fcd oli ta siin, et oma ulmeraamatu k\u00e4sikirjast Hollywoodi linateos v\u00e4ndata. Selleks, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised kuulsa re\u017eiss\u00f6\u00f6riga \u00f5nnestuks, pidi h\u00e4rra Mike tulema Sao Migueli saarele. Uurisin, et kas siis kuulus re\u017eiss\u00f6\u00f6r on Assooridel. Ei-ei, tema olevat hoopis Amsterdamis, aga hea \u00f5nne jaoks oli vaja nimelt viibida just nendel koordinaatidel. Noh, hea k\u00fcll siis. J\u00e4\u00e4n filmi linastumist ootama, et saaksin kinos h\u00fc\u00fcda \u2013 ma kohtusin selle k\u00e4sikirja autoriga isiklikult! Loomulikult saatis h\u00e4rra Mike mulle meilile ka lingi oma raamatust, l\u00fchifilmist, astroloogi kontaktandmed (!) ning lisas l\u00f5ppu m\u00f5ned reisisoovitused. Hommikul, kui mina \u00e4rkasin ja end allakorrusele vedasin, oli h\u00e4rra Mike juba autole h\u00e4\u00e4led sisse pannud ja termaalbasseinidesse hullama l\u00e4inud. Minul suuri plaane selleks p\u00e4evaks polnud. See p\u00fchap\u00e4ev oli minu ainuke t\u00e4ispikk p\u00e4ev Ponta Delgadas, kuid sellele vaatamata ei kavatsenud ma teha muud, kui m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid uitada, merd minna vaatama ja loomulikult kreemikorvikesi s\u00fc\u00fca. Ahjaa, ja pesu pesta. Mul oli kogu Maroko viimase n\u00e4dala pesu veel kotis. \u00d5nneks oli hotelli vastas pesumaja, kust sai tasuta n\u00e4tsukomme aja parajaks tegemiseks. Mina aga panin hoopis pesumasina k\u00e4ima, tegin hommikus\u00f6\u00f6gi valmis, seej\u00e4rel l\u00e4ksin viskasin pesu kuivatisse ning l\u00e4ksin s\u00f6\u00f6ma. P\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki vahetasin riided, s\u00e4ttisin end korda ja pesu oligi valmis! N\u00fc\u00fcd v\u00f5is minna m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid j\u00f5lkuma. \u00dcsna pea sai mulle selgeks, mida t\u00e4hendab saare ilm. T\u00e4iesti t\u00fchjast kohast hakkas j\u00e4rsku sadama vihma, mis sekunditega muutus lauspadukaks, kuid m\u00f6\u00f6dus umbes 5-10 minutiga, mille j\u00e4rgselt tuli v\u00e4lja p\u00e4ike, nagu midagi poleks vahepeal toimunud. Seda mustrit paar korda l\u00e4bi teinud, \u00f5ppisin \u00e4ra, et esimeste \u00fcksikute tilkade peale tuleb hakata ruttu varju otsima, kuid ei pea muretsema, et seal liiga kaua k\u00f6ssitada tuleb. Nii ma siis varju alt varju alla liikudes Ponta Delgadat uudistasin. Tegemist oli \u00fcsna armsa munakividest t\u00e4navate ja v\u00e4rviliste madalate majadega linnakesega, millel oli aga \u00fcks t\u00f5sine puudus \u2013 see on disainitud ainult autodele. Jalak\u00e4ijatele oli vaevu seina \u00e4\u00e4res m\u00f5nek\u00fcmne sentimeetri jagu k\u00f5nniteed antud (kui sedagi) ning liiklus \u00fcllatavalt tihe. Mere\u00e4\u00e4r osutus linnas parajaks pettumuseks, seal polnud midagi muud kui \u00fcks suur sadam. Paraku olid ka k\u00f5ik paremad kohvikud p\u00fchap\u00e4eval kinni ning pagari\u00e4ride valik oli Portugali kohta \u00fcllatavalt kesine. \u00dcks kohvik oli \u00fcldse avatud ainult kolmel p\u00e4eval n\u00e4dalas. M\u00f6\u00f6dusin oma uitamisel aga v\u00e4iksest kohalikust k\u00f5rtsist, kus m\u00e4rkasin letil ka pastel de nata&#8216;t. Ma ei hakanud \u00fcldse riski v\u00f5tma edasiseks ekslemiseks, vaid l\u00e4ksin sisse, toksisin klaasi peale, n\u00e4itasin s\u00f5rmega &#8220;\u00fchte&#8221; ning tellisin juurde \u00fche cappuccino. Istusin ja s\u00f5in oma p\u00e4evast kohustuslikku kreemikorvi ning k\u00f5lgutasin jalgu. S\u00f5ltumata kehvast ilmast ja valutavast emakast j\u00e4in oma korvikest noolides m\u00f5tlema, et ikka \u00fcsna ajuvaba on lihtsalt j\u00e4rsku Assooridel k\u00f5rtsus istuda. Lihtsalt, niisama. Eile olin Marokos, t\u00e4na olen Assooridel. On ikka elu m\u00f5nel. T\u00e4navatel tiirutamine hakkas aga \u00fcksi igavaks kiskuma, mist\u00f5ttu proovisin \u00f5nne ja helistasin emale. Ja kae nalja, v\u00f5ttiski teine vastu. J\u00e4lle \u00fcks tore asi Euroopa juures \u2013 saad helistada l\u00e4hedastele ilma laostumata v\u00f5i interneti\u00fchenduse p\u00e4rast muretsemata. Seej\u00e4rel tuiasin telefoniga lobisedes oma 45 minutit veel sihitult m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid, kuni oli aeg l\u00f5unas\u00f6\u00f6gikohta otsima hakata. Olin aga kuldse hetke m\u00f6\u00f6da lasknud, mil kohalikud s\u00f6\u00f6vad, seega oli enamik kohti enne \u00f5htus\u00f6\u00f6giaega kinni pandud v\u00f5i liiga kallid. L\u00e4ksin hoopis uuesti poest l\u00e4bi ja tegin ise endale l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi. \u00dclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4rastl\u00f5unaks ronisin sn\u00e4kkidega voodisse ja asusin autorendi firmasid kammima. Olin \u00a0seda ka m\u00f5ned p\u00e4evad varem Marokos olles tulutult proovinud teha ja t\u00e4iesti stressi l\u00e4inud. Hinnad olid kas kallid, rendifirmad asusid linnast v\u00e4ljas v\u00f5i k\u00fcsisid madalate hindade juurde r\u00f6\u00f6gatut deposiiti. Kui ma 1200\u20ac deposiidiks \u00e4ra annan, siis v\u00f5in ise p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fclej\u00e4\u00e4nud reisi n\u00e4ppu imeda. Ja hinnangutest selgus, et sageli ei kanta ka deposiiti kohe tagasi, vaid selleks v\u00f5ib paar p\u00e4eva minna. Ja sellega ma k\u00fcll riskima ei kavatsenud hakata. Kui olin tervele internetile juba viis ringi peale teinud, v\u00f5tsin lihtsalt Ponta Delgada kaardi lahti ja hakkasin Google Mapsi hinnagute j\u00e4rgi firmasid avama. Ja kujutate ette \u2013 Go Rent-A-Caril oli madalaima hinnaklassi auto (Fiat Panda v\u00f5i sarnane) neljaks p\u00e4evaks ainult 79 eurot, kui maksad juurde lisakindlustuse. Broneerimisel tuli teha ettemakse poole summa eest ning rendip\u00e4eval kohapeal maksta \u00fclej\u00e4\u00e4nu. Ei mingit deposiiti. Tegin broneeringu \u00e4ra ja palvetasin, et siin mingit &#8216;aga&#8217; poleks. Fuhh, kuidas mulle ei meeldi \u00fcksi selliste suure varalise vastutusega asjadega tegeleda&#8230; P\u00e4rast rendiauto tellimist tundsin, et minu asjalik olemise limiit oli selleks p\u00e4evaks t\u00e4is saanud ning asusin hoopis filmi vaatama. Homsest teede hirm K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1061,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[34],"tags":[],"class_list":["post-1053","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-portugal"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9396-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9396-scaled.jpg",2560,1920,false]},"categories_names":{"34":{"name":"Portugal","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=34"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1053","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1053"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1053\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1064,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1053\/revisions\/1064"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1061"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1053"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1053"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1053"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}