{"id":1042,"date":"2025-03-21T05:52:10","date_gmt":"2025-03-21T05:52:10","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1042"},"modified":"2025-03-21T05:52:10","modified_gmt":"2025-03-21T05:52:10","slug":"mandrivahetus-marrakesh-porto-sao-miguel-ja-uus-hirm","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1042","title":{"rendered":"Mandrivahetus: Marrakesh-Porto-Sao Miguel ja uus hirm"},"content":{"rendered":"

15. novembri varahommikul \u00e4rkasin \u00e4ratuskella ja \u00e4revuse peale, et s\u00e4ttida end 7:15 v\u00e4ljuvale lennule. See t\u00e4hendas kell viis \u00e4rkamist ning hambapesu, hommikus\u00f6\u00f6gi ja riietumise mahutamist poole tunni sisse, InDrive\u2019i tellimist ja palvetamist, et m\u00f5ni auto sellisel kellaajal ikka saadaval on ja hingehinda ei k\u00fcsi ning l\u00f5puks oma kodinatega vaiksel ja t\u00fchjal t\u00e4naval hommikupimeduses ootamist. Kuna allkorrusel asus \u00f5mblusateljee, j\u00e4tsin tuppa rippuma \u00fche Maroko sallidest ja oma mini teksakleidi. Tundus, et nende aeg oli paraku l\u00e4bi. Ehk leiab keegi teine neile kasutust.\u00a0<\/span>Olin igaks juhuks AirBnb omaniku mehega kokku leppinud, et kui mul \u00fchtegi taksot ei \u00f5nnestu leida, siis v\u00f5in ta \u00fcles ajada ja ta viskab mu ise lennujaama \u00e4ra. Lennujaam oli tegelikult t\u00e4itsa l\u00e4hedal, nii kolme kilomeetri kaugusel, seega see tagavara variant rahustas mind, kuid n\u00e4rv oli ikka sees. H\u00fcvasti, 7 n\u00e4dalat Marokos ja Aafrika manner, v\u00e4ike p\u00f5ige tagasi Euroopasse, tasuta interneti ja eurode maale! \u00dcritasin mitte m\u00f5elda, mis mind p\u00e4rast seda ees ootab ja keskenduda \u00fchele hetkele korraga.\u00a0<\/span><\/strong><\/p>\n

\"\"Kontrollisin viis korda \u00fcle, et kas mul ikka on Ryanairi v\u00e4ljaprinditud piletid olemas. Passi asukoha kontroll on nagu mingi sunduslik tikk juba. Et n\u00e4rvis\u00fcsteemis ikka s\u00e4rtsu sees hoida! Takso\u00f5it l\u00e4ks kiirelt ja ladusalt ning olingi juba Marrakeshi lennujaamas. Oi, kui ilus, suur ja valgelt s\u00e4rav see hommikuh\u00e4meruses oli! Vudisin kiirelt Ryanairi laua juurde ning j\u00e4in \u00e4revusega enda eest j\u00e4rjekorras olevaid inimesi j\u00e4lgima. Kellel polnud piletid prinditud, kes p\u00fc\u00fcdis k\u00e4sipagasi p\u00e4he v\u00f5tta normaalm\u00f5\u00f5dus seljakotti, mis ilmselgelt Ryanairi anorektiliste standardite sisse ei mahtunud. Tundsin k\u00f5hus raskust, sest olin endale ostnud k\u00f5ige minimaalsema \u00e4raantava pagasi, mis on 10 kg.\u00a0 \u00d5<\/span>nneks lendasin ma oluliselt jahedamasse sihtkohta, mist\u00f5ttu olin endale selga ladunud tossud, teksad, pusa, salli ja \u00fcmber kere sidunud jope. See peaks juba paari kilo jagu pagasit kergendama.<\/p>\n

L\u00f5puks oli minu kord hirmsale letile l\u00e4heneda. Viskasin oma truu seljakoti kaalule ning ette l\u00f5i\u202610.6 kg! Juhuuuuu<\/i>, juubeldasin sisemiselt. Vaatasin kiirelt otsa stjuuardile, et kas tuleb siit veel mingi \u00fcllatus, aga ei. Tuima n\u00e4oga prinditi pagasikleeps v\u00e4lja ja saadeti kott teele. M\u00e4rkasin teel turvakontrolli valuutavahetusputkat, kus oli aknal silt \u201cvahendustasuta\u201d. L\u00fckkasin unisele h\u00e4rrale luugivahelt oma viimased dirhamid ja sain vastu ilusa koduse 20eurose kup\u00fc\u00fcri. Ah, kuidas ma oleks tahtnud musi anda sellele rahat\u00e4hele! Millegi p\u00e4rast euro lihtsalt kannab endaga p\u00e4rast Euroopast eemal olemist mingit kodust lohutust. Nii puhas, nii ilus! N\u00fc\u00fcd oli vaja ainult midagi peale hakata oma viimaste k\u00f5lisevate dirhamitega rahakoti p\u00f5hjas. P\u00f6\u00f6rasin kukru tagurpidi ja lugesin kokku 41 dirhamit. Noh, me oleme k\u00fcll lennujaamas, aga ikkagi Maroko pinnal, seega v\u00f5iks ju ka siin 4 euro eest \u00fche hommikukohvi saada! Turvakontroll s\u00fcndmustevaeselt l\u00e4bitud, v\u00f5tsin suuna Starbucksi suunas. Lasin silmadel m\u00f6\u00f6da hinnakirja joosta ning tuvastasin, et minu lemmik flat white<\/em> maksab\u202642 dirhamit! Ohkasin valjult ja vaatasin kurbade silmadega teenindajale otsa. \u201cMa tahaks flat white<\/i>\u2019i osta, aga mul on ainult 41 dirhamit\u2026\u201d H\u00e4rra s\u00fcda polnud kivist ning ta rehmas ilma pikemalt m\u00f5tlemata: \u201cIkka saab, anna siia.\u201d Ja nii ma oma viimastest sentidest vabanesingi!\u00a0<\/span><\/p>\n

90 minutit hiljem istusingi Ryanairis kitsal istmel, p\u00f5lved kokkusurutud ja vahtisin aknast v\u00e4lja. Oo, Maroko, mu Maroko. Meil oli k\u00fcll keerulisi hetki ja sa oled minu jaoks natuke liiga intensiivne, aga ma j\u00e4\u00e4n sind igatsema! Sa olid rohkem, kui ma oskasin oodata ja loota ning ma tulen kohe kindlasti siia veel tagasi. Lennuk v\u00f5ttis koha sisse ja asus vurama. Olin t\u00e4iesti unustanud, millised kohutavad ronud on Ryanairi lennukid, ning sel hetkel kui rattad \u00f5hku said ja Marrakesh aina kaugemale j\u00e4i, hakkas lennuk k\u00f5rbetuule k\u00e4es tohutult rappuma. Ehmatasin end n\u00e4ost valgeks ja korraga l\u00f5i sisse t\u00e4iesti uus tunne – lennuhirm. \u00d5igem oleks vist \u00f6elda surmahirm. Peas hakkasid jooksma k\u00f5ikv\u00f5imalikud paanikad: mis siis, kui mu reis l\u00f5ppebki siin ja ma ei j\u00f5uagi enam koju tagasi? Miks mul on vaja olla selline rahutu hing, n\u00fc\u00fcd l\u00f5petangi musta plekina kusagil keset k\u00f5rbe! Oleks v\u00f5inud rahulikult oma Eesti elu edasi elada, aga ei\u2026\u00a0<\/span><\/i>\u00dchel hetkel sai esimene rappumine otsa, kuid turbulentsi saime selle kahetunnise lennu jooksul tunda veel korduvalt. N\u00fc\u00fcd hakkasid kerima uut sorti m\u00f5tted. Okei, selle lennu elan \u00fcle, aga mul tuleb ju t\u00e4na veel lennata. Mis siis, kui mul tekibki paanika keset Atlandi ookeanit?? Ja ega sellega mu lennud ju lennatud pole! M\u00f5tle, kui palju lende mind veel ees ootab, enne kui ma Eestisse tagasi j\u00f5uan?! <\/i>Kerisin, mis ma kerisin, kuid l\u00f5puks sai see lend l\u00e4bi ja mina kindlale maapinnale. Noh, n\u00fc\u00fcd oli v\u00e4hemalt kaheksa tundi aega rahuneda ja restarti teha.\u00a0<\/span><\/p>\n

Porto to-do<\/i> nimekirjas oli \u00fcsna mitu asja: pagas hoiustada, H&M\u2019ist uued teksad, aluspesu ja sokid osta; kulmup\u00fcsiv\u00e4rv Sephorast leida, pastel de nata<\/i>\u2019t s\u00fc\u00fca. Tegelikult tahaks kuskile kasutatud raamatute poodi ka j\u00f5uda ning \u00fche raamat endale skoorida. Esimese asjana otsisin \u00fcles hoiukapid, kuid seal pidin t\u00f5tt vahtima t\u00f5siasjaga, et enamik kappe olid kas rivist v\u00e4ljas v\u00f5i h\u00f5ivatud. Oeh. Nojah, v\u00e4ike t\u00f5rge plaanides, kuid guugeldasin v\u00e4lja, et Porto rongijaamas on v\u00f5imalik ka pagasit hoiustada. Lennujaamast s\u00f5itis kesklinna rong, seega navigeerimine oli kiire ja mugav. \u00dche otsa pilet maksis 2,25\u20ac ja s\u00f5it kestis umbes 40 minutit. J\u00f5llitasin terve tee aknast v\u00e4lja ning kuigi sadas vihma, ei olnud ma p\u00e4rast seitset n\u00e4dalat k\u00f5rbekuivust sellest absoluutselt morjendatud. Oh, k\u00f5ik tundus nii roheline ja v\u00e4rske! Rongijaama j\u00f5udes leidsin pagasikapi \u00fcles, kus parasjagu kohmitses \u00fcks vanamees, keda abistas mustanahaline t\u00f6\u00f6taja. Mees p\u00f6\u00f6rdus seej\u00e4rel portugali keeles minu poole, minu n\u00e4gu n\u00e4hes aga l\u00fclitus \u00fcmber puhta briti aktsendiga inglise keelele, uuris kust ma p\u00e4rit olen ja kui kauaks hoiuperioodi vajan ning soovitas siis hoopis enda turismipunkti pagasihoidu \u2013 tulevat odavam. Vaatasin teda veidi kahtlustava n\u00e4oga, sest eks iga\u00fchele on tema \u00e4ri ikka s\u00fcdamel\u00e4hedasem, aga mees ei tundunud eriline sk\u00e4mmer, seega l\u00e4ksin temaga kaasa. Samal ajal, kui ta mu passist andmeid arvutisse toksis, sain teada, et mees on elanud enamuse oma elust Londonis, p\u00e4rit on Nigeeriast, aga Portugalis tunneb end eriti koduselt. Elulood r\u00e4\u00e4gitud, asusin teele.\u00a0<\/span><\/p>\n

Rongijaamast v\u00e4lja astudes vaatas mulle otsa hall ja sombune, kergelt vihmane, kuid siiski s\u00fcmpaatne Porto linn. Olin endale esimeseks sihtkohaks valinud s\u00f5branna Steffi soovitatud C\u2019Alma Coffee Roomi. Teel sinna aga tundsin, et emake loodus on valinud just t\u00e4nase p\u00e4eva spetsiaalselt minu jaoks v\u00e4lja ning j\u00e4rjest intensiivsemalt tuikavale emakavalule hakkas lisanduma ka iiveldus ja n\u00f5rkus. Imeline ajastus. \u00d5nneks oli kohvik \u00fcsna l\u00e4hedal, seega komberdasin end kuidagi kohale, kuid pidin leppima faktiga, et teisest kohvist pean siiski t\u00e4na loobuma. Kohvik ise asus uhkes vanas hoones, kus rasked uksed avanesid punase vaibaga kaetud treppidele. Tippisin ettevaatlikult \u00fcles, tundes end t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5relemendina selles keskkonnas. Fuajee oli nagu muuseum, kuid tundus v\u00e4ljasurnud, justkui parimad aastad oleks juba seljataga. Paremat k\u00e4tt j\u00e4\u00e4v kohvik n\u00e4gi \u00f5nneks \u201cnormaalsem\u201d v\u00e4lja, seega astusin julgelt sisse ja asusin toodangut sk\u00e4nnima. Jaa, pastel de nata<\/em> oli t\u00e4itsa olemas ning kohvivalik oli sobiv snoobide m\u00e4rjaks unen\u00e4oks. Palusin kahetsustundega teevalikut n\u00e4ha ning otsustasin punase marjatee kasuks, mis mulle peenel kandikul ette toodi. Pastel de nata’<\/em>de osas l\u00e4ksin muidugi ahneks. Esimese korvikese v\u00f5ist puru huultelt limpsides sain aru, et teine oli ikka t\u00e4itsa \u00fcleliigne. Mitte ainult oma t\u00e4itvuse t\u00f5ttu, vaid m\u00e4rkasin ka, et peanahk oli s\u00fcgelema hakanud. Selline reaktsioon tabab mind harva, kuid \u00fcljuhul siis, kui olen suhkru v\u00f5i piimaga liialdanud. Pistsin siiski ka teise korvi nahka ning siis m\u00e4rkasin pead kratsides juba midagi ootamatut \u2013 peanahale olid justkui muhud tekkinud. Okei, kas ma l\u00e4hen n\u00fc\u00fcd \u00fcleni turse v\u00f5i<\/i>, m\u00f5tlesin hirmuga, sest sellist allergilist reaktisooni ma k\u00fcll varem kohanud polnud. Tundus, et mu kehale oli nisu limiit saabunud\u2026 N\u00fc\u00fcd siis, pagari\u00e4ride imemaale saabudes.\u00a0<\/span><\/p>\n