{"id":1031,"date":"2025-03-17T13:48:38","date_gmt":"2025-03-17T13:48:38","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1031"},"modified":"2025-03-17T13:48:47","modified_gmt":"2025-03-17T13:48:47","slug":"marrakesh-3-ja-4-paev-vene-maffia-ja-giidiga-linnatuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1031","title":{"rendered":"Marrakesh, 3. ja 4. p\u00e4ev: “vene maffia” ja giidiga linnatuur"},"content":{"rendered":"

Kolmandal p\u00e4eval oli mul kella 12ks broneeritud t\u00e4toveeringu aeg Tattoo Studio Moroccos. Suurem p\u00e4ike ja surfamine olid n\u00fc\u00fcdseks seljatatud ning Assooridel ootas mind ees vihmane ilm, seega tundus igati sobiv aeg s\u00e4\u00e4rasteks toiminguteks. Hommikul olin lootust ja p\u00f5nevust t\u00e4is, et saan oma “kunstikogusse” uue teose. P\u00f5rnitsesin teravalt oma parema k\u00e4e biitsepsit, kust vaatas mulle vastu \u00fcks paranev kirbuhammustus. See oli \u00f5nneks piisavalt pisike, et disaini oleks v\u00f5imalik paigutada t\u00e4pselt selle \u00fcmber, kuid samas oleks v\u00e4ga n\u00f5me, kui punni torkimise v\u00e4ltimiseks tuleks t\u00e4toveering \u00fcmber paigutada. Ma juba olen saanud kogeda, mis tunne on elada naa-aatuke keskteljest viltu paikneva tekstiga. Kuigi ajapikku ei pane seda \u00f5nneks enam t\u00e4hele, aga eeltingimused v\u00f5iksid siiski v\u00f5imalikult ideaalil\u00e4hedased olla. Ohkasin, tellisin takso ja asusin teele. Olin n\u00fc\u00fcdseks mitu n\u00e4dalat saanud ringi k\u00e4ia selle tundega, kuidas uus joonis mu nahal tundub, seega olin selle juba t\u00e4ielikult omaks v\u00f5tnud ega j\u00f5udnud oodata visiooni realiseerumist. Olin proovinud ennetavalt v\u00e4lja selgitada, kui palju sularaha peaks kaasa v\u00f5tma, kuid paraku ei antud mulle isegi ligil\u00e4hedast maksumust ette, vaid \u00f6eldi, et hind selgub kohapeal disaini t\u00e4pse suuruse p\u00f5hjal. Minu eelnevad pisikesed t\u00e4toveeringud olid Eestis maksnud u 100-150\u20ac, seega kuna tegemist oli Marokoga, otsustasin et 80\u20ac on minu piir. Esiteks oleks k\u00f5rgem hind minu eelarve juures t\u00e4iesti ebam\u00f5istlik rahakasutus ning teiseks on Maroko nii odav riik, et ma v\u00f5iks siis juba seda Euroopas sama raha eest teha. Aga see poleks siis muidugi see. Ikka Maroko s\u00fcmbol Maroko seikluste m\u00e4lestuseks Maroko pinnal!<\/strong><\/p>\n

\"\"
Nimetatud t\u00e4toveering<\/figcaption><\/figure>\n

Kuna stuudio avati t\u00e4pselt kell 12, tiirutasin natuke majade vahel ringi, proovides \u00f5iget sissep\u00e4\u00e4su \u00fcles leida. Tegemist oli v\u00e4ga tsentraalse kena linnaosaga, kus majad olid valdavalt viiekordsed ja Marokoliku arhitektuuriga, kuid hoonesse sisse astudes avanes mulle kummaline tuttav vaatepilt. Tundus, nagu oleksin astunud sisse m\u00f5ne Gonsiori t\u00e4nava Stalini-aegse maja laia s\u00fcngesse trepikotta, kus p\u00f5randat katsid kahhelplaadid ning \u00fcles viis tumeda k\u00e4sipuuga kivitrepp. Oli v\u00f5imalik ka liftiga minna, aga mul ikka jala k\u00e4imine rohkem s\u00fcdamel\u00e4hedane. R\u00fchkisin s\u00fcdikalt kolmandale korrusele, kus mulle avas ukse blondide juustega s\u00fcstitud ilmselgelt vene p\u00e4ritolu naisterahvas ning \u00e4\u00e4rmiselt ebaviisakas pitbull, kes mulle otsejoones peale h\u00fcppas. Kes mind teavad, siis v\u00f5iks ju eeldada, et ma olen koera n\u00e4gemisest v\u00e4ga \u00f5nnelik, seega v\u00f5ite ise j\u00e4reldada, kui ebameeldiv see loom oli… Omanikud ei teinud teist n\u00e4gugi, et nende suur ilastav koljat mulle lihtsalt korduvalt peale h\u00fcppas, ega teinud \u00fchtegi pingutust looma korrale kutsumiseks. Nii ma siis pidin kuidagi ise olukorraga hakkama saama. \u00d5nneks minu selja p\u00f6\u00f6ramise peale koer varsti rahunes ja t\u00f5mbas igavledes oma pessa kerra. Tore algus k\u00fcll<\/em>, m\u00f5tlesin ja peast k\u00e4is korra l\u00e4bi, et huvitav, mis p\u00f5hjusel peab tatoosalongis l\u00f5ukoera pidama. See koer polnud aga korteri k\u00f5ige suurem monster. Akna all nurgas istus suur kiilakas mossis n\u00e4o ja mafiossi olemisega venelane, kes mulle tervitamiseks vaevu otsa vaatas. Lisaks oli ruumis veel \u00fcks meesterahvas, kes vist oli ka t\u00e4toveerija. Korralik p\u00fcha Venemaa kokkutulek. \u00dcritasin \u00fcmbritsevale mitte liigselt reageerida ja t\u00f5in oma t\u00e4helepanu naisele. M\u00f5\u00f5tsime tulevase t\u00e4toveeringu asukoha \u00e4ra ning otsustasime 5×5 cm suuruse kasuks. Naine printis sobivas m\u00f5\u00f5dus t\u00f6\u00f6 v\u00e4lja ning viis selle alandlikult mossitava kiilaka juurde. Kiilakas t\u00f5stis pilgu, vahetas naisega mokaotsast paar s\u00f5na ja p\u00f6\u00f6ras pilgu taas telefoniekraanile. Naine siis tuli tagasi minu juurde ja lausus: “120\u20ac eurot.” Pilgutasin imestunult silmi. Kuidas palun?<\/em> Kuna hind tuli Suurelt Kurjalt L\u00f5pubossilt, siis aimasin, et kauplemisruumi siin ei ole, kuid pidin siiski s\u00fcdame p\u00f5ksudes endale kindlaks j\u00e4\u00e4ma. Eestlane minus asus muidugi endaga kauplema, et kuidas sa n\u00fc\u00fcd niimoodi \u00e4ra l\u00e4hed ja teiste aega raiskad, vast saad ikka pigistada selle summa v\u00e4lja, ega see pole ju tegelikult nii kallis. S\u00f5nad mu suust tulid aga v\u00e4lja natuke teistsugused: “120 EUROT?! Nii v\u00e4ikse pildi eest?” \u2013 “Nojah, aga see on v\u00e4ga peen joonet\u00f6\u00f6… Meie t\u00f6\u00f6vahendid on Euroopast tellitud, kvaliteetsed ja seega on meie hinnad ka samad, mis Euroopas.” Aga rent on ka sama kallis kui Euroopas v\u00f5i<\/em>, m\u00f5tlesin endamisi kibedalt, kuid ei \u00f6elnud k\u00f5vasti v\u00e4lja. Vabandasin, et olin nende aega raisanud, kuid see hind oli siiski v\u00e4ljaspool minu hinnaklassi, seega asusin kohmetult oma asju kiiruga kokku korjama. Naine tundus selle peale ka natuke piinlikust tundvat ning proovis olukorda parandada: “Aga ehk soovite meie teisi lihtsamaid disaine sirvida? Meil on siin mitmesugust berberi s\u00fcmboolikat…” Surusin alla turtsatuse ning tagurdasin naeratades ja pead raputades uksest v\u00e4lja \u2013 nagu mul oleks h\u00e4dasti vaja mingit suvalist<\/em> t\u00e4toveeringut endale teha. Aga noh, saan nendest ka aru, neil oleks hea ikkagi mingit raha ju broneeringu pealt teenida.<\/p>\n

T\u00f5mbasin ukse enda j\u00e4relt kinni ja jooksin ummisjalu trepist alla, peatudes alles \u00f5ues p\u00e4ikse k\u00e4es. Millegi p\u00e4rast oli mul hirm, et \u00e4kki vene maffia tuleb mulle j\u00e4rele ja n\u00f5uab sisse raha nende aja raiskamise eest. Aga ei, \u00f5nneks oli tegemist siiski tavap\u00e4rase t\u00e4toveerimissalongiga. Vist. Hinnangud olid neil Google’is igatahes \u00fcsna k\u00f5rged, m\u00f5ne \u00fcksiku \u00fche-t\u00e4rnisega. Kuna ma olin aga nii kindel, et lahkun Marokost uue kunstiteosega, ei suutnud ma ideest veel lahti lasta. Otsisin internetist v\u00e4lja veel \u00fche kohaliku tattoo-stuudio (Marrakech Ink), tegin kindlaks, et tegijad on t\u00f5esti marokolased, ning saatsin neile pildi ja suurusega hinnap\u00e4ringu. Sain \u00fcsna kiirelt vastuse, et t\u00f6\u00f6 miinimum hind oleks t\u00f5en\u00e4oliselt 80\u20ac ning v\u00f5ib-olla \u00f5nnestuks homseks ka aeg saada. Tammusin jalalt jalale, sest j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks oli mul tegelikult Free Walking Tour broneeritud. K\u00e4isin oma peas ringe, kuni l\u00f5puks loobusin raske s\u00fcdamega sellest ideest ja otsisin hoopis l\u00e4hi\u00fcmbruskonnast \u00fche kohviku v\u00e4lja. Koht osutus v\u00e4ga peeneks hipster-kohvikuks, kus k\u00f5ik oli minimalistlik, betoonist v\u00f5i klaasist ning \u00f5ues sai istuda roheluses. Tellisin vana hea j\u00e4\u00e4kohvi ja istusin \u00f5ue raamatut lugema. Enne lahkumist k\u00e4isin veel vetsus, mis osutus eraldi vaatamisv\u00e4\u00e4rsuseks oma uksesiltide ja suurep\u00e4rase selfie-<\/em>peegli poolest. Midagi kirjapanemisv\u00e4\u00e4rset ma rohkem oma p\u00e4evaga peale ei hakanud.<\/p>\n