{"id":1023,"date":"2025-03-11T08:48:19","date_gmt":"2025-03-11T08:48:19","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1023"},"modified":"2025-03-17T13:50:07","modified_gmt":"2025-03-17T13:50:07","slug":"marrakeshi-2-paev-hulljulged-sammud-tuleviku-suunas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1023","title":{"rendered":"Marrakesh, p\u00e4ev 2: hulljulged sammud tuleviku suunas"},"content":{"rendered":"

Marrakeshi teisel varahommikul \u00e4rkasin ehmatusega k\u00f5va paugu peale. Heitsin pilgu kellale, kust vaatas mulle vastu alles 5:00. Hiilisin taguva s\u00fcdamega magamistoa ukse juurde, avasin selle ettevaatlikult ning piilusin k\u00f6\u00f6ki, kus p\u00f5les tuli. Avatud k\u00fclmkapiukse ees tuterdas minu uus “korterikaaslane”, eelmisel \u00f5htul saabunud vanamees, kes oli suutnud liitrise Pepsi pudeli maha pillata ning terve k\u00f6\u00f6gip\u00f5rand oli n\u00fc\u00fcd joogiga kaetud. Vanamees ise seisis selle k\u00f5ige keskel ja \u00fcritas vist kuidagi koristada, kuid mina polnud sellest korterist suutnud veel ei k\u00f6\u00f6gipaberit ega tolmulappi leida. Ei ole minu mure<\/em>, m\u00f5tlesin pahuralt ja taandusin vaikselt voodisse. Paar tundi hiljem p\u00e4riselt \u00e4rgates leidsin vanamehe r\u00f5\u00f5msalt diivanil teed joomast. Saatsin talle minimaalse naeratuse ning l\u00e4ksin du\u0161i alla. Seej\u00e4rel liikusin k\u00f6\u00f6ki hommikus\u00f6\u00f6ki valmistama lootuses, et ta ei \u00fcrita minuga j\u00e4lle r\u00e4\u00e4kida. K\u00fclmkapi esine ja k\u00f5ik alumised riiulid oli kuivanud pruuni kleepuva vedelikuga kaetud. Noh, imeline algus p\u00e4evale. \u00dcritasin tippida \u00fcmber selle kaose, kuid ei suutnud kusagilt leida oma v\u00f5ipakki, mida mehele eelmisel p\u00e4eval laenasin. Seega olin sunnitud teda siiski\u00a0k\u00f5netama. Vanamees h\u00fcppas selle peale r\u00f5\u00f5msalt p\u00fcsti ja avas s\u00fcgavk\u00fclma, kus hunniku muude ebaloogiliste toiduainete seas leidus ka minu v\u00f5ipakk. T\u00e4nasin ja asusin j\u00e4\u00e4tunud v\u00f5iga mune praadima.\u00a0 <\/strong><\/p>\n

\"\"
N\u00e4ed, m\u00f5ned raviv\u00f5tted on ajatud. Ka minul oli n\u00e4rvivapustus ja ma soovitasin endale reisimist<\/figcaption><\/figure>\n

Pugesin tagasi voodisse ja otsustasin p\u00e4eva veeta hoopis raamatut lugedes, vahepeal korraks majast lahkudes, et vahelduseks kohvikus edasi lugeda. Kui ma muidu leidsin oma tiksumiskohvikud Google Mapsi abil, siis siin linnaosas olid netis \u00fcleval ainult ainult meeste teekohvikud. K\u00fcll aga m\u00e4rkasin eelmisel p\u00e4eval bussi peale minnes \u00fchte kohvikut tee \u00e4\u00e4res, mis n\u00e4gi viisakas v\u00e4lja ja oli v\u00e4ga laia kohvimen\u00fc\u00fcga, kuid millegi p\u00e4rast polnud seal \u00fchtegi klienti. Astusin siis reipalt sisse ning j\u00e4in ootama, et tellimust esitada, kuid leti tagant ei paistnud kedagi, kes oleks olnud huvitatud klientide teenindamisest. Tegelikult \u00fcks peanupp siiski paistis, kuid sellele kuuluv n\u00e4gu oli liiga keskendunud telefonist videote vaatamisele. L\u00f5puks minu kerge k\u00f6hatuse peale h\u00fcppas mees \u00fcllatunult p\u00fcsti, tervitasin viisakalt ning avaldasin oma j\u00e4\u00e4kohvi soovi. Inglise keelt mittek\u00f5nelev mees vaatas mulle segaduses otsa: “Ice…? Latte?<\/em>” Noogutasin entusiastlikult. Mees pani klaasi j\u00e4\u00e4d t\u00e4is ja vaatas mulle otsa. Noogutasin taas. Seej\u00e4rel kallas sinna piima ja sirutas klaasi kahtlevalt minu poole. Vaatasin \u00fcllatunult klaasi ja laususin: “…ja kohvi ka.” N\u00fc\u00fcd mehel midagi turgatas. Mul tekkis tunne, et siin kas ei k\u00e4i \u00fcldse inimesi v\u00f5i joovad nad ainult kuuma kohvi. Latte<\/em> ju t\u00e4hendab tegelikult piima, nii et ega ta v\u00e4ga valel teel polnud. Andsin talle raha, \u00fcmardades summa veidi \u00fcles, sest hind oli absurdselt odav, ja istusin oma kohviga laua \u00e4\u00e4rde. Mees t\u00f5i mulle veidi pahaselt raha tagasi ja osutas men\u00fc\u00fc suunas, et kas ma siis hinda ei oska lugeda v\u00f5i. V\u00f5tsin muiates raha vastu, noh, hea k\u00fcll siis. Nii juhtub, kui ei viibi turistipiirkonnas.<\/p>\n

\u00d5htuks oli mul kokkulepitud Workaway telefonik\u00f5ne. Olin Tamraghtis olles ostnud \u00e4ra Marrakesh-Porto-Assoorid lennupiletid, kuid edasine oli lahtine. V\u00f5i noh, f\u00fc\u00fcsilises maailmas lahtine \u2013 minu peas oli tegelikult plaan juba selge. M\u00f6\u00f6da ilma reisimise juures on \u00fcks lahe asi see, et sa v\u00f5id endale ette v\u00f5tta maailmakaardi ja lennupiletite otsingu ning plaanid rulluvad lahti iseenesest. Nii v\u00f5id leida end kaalumas sihtkohti, mis Eestist lennates tunduksid t\u00e4iesti ulmelised ja k\u00e4ttesaamatud. N\u00fc\u00fcd aga olid Assoorid siin samas ning teate, mis on \u00fcks odavamaid sihtkohti, kuhu sealt edasi lennata? New York! Olin seda m\u00f5tet vaikselt keerutanud juba pikalt. Kaine m\u00f5istus \u00fctles, et mul pole USA jaoks piisavalt raha ning kaua ma seal seega vastu ei peaks. Loogilisem oleks vaadata Kesk- ja L\u00f5una-Ameerika suunas, kuid lennupiletid \u00fctlesid midagi muud. Odavatesse riikidesse tuleks ikkagi l\u00e4bi USA lennata ja kui ma sinnasuunas juba minema pean, oleks patt mitte lennukilt maha tulla ja seda veidrat riiki natuke uudistada. Seega k\u00fcpses plaan valmis t\u00e4itsa loomulikult, aga ilma ratsionaalse loogikata. V\u00f5tsin ette k\u00f5ikv\u00f5imalikud lehed ja \u00e4pid, et koostada plaan, mis aitaks mul New Yorgis v\u00f5i selle \u00fcmbruses natuke kauem kui paar p\u00e4eva vastu pidada, enne kui taskud t\u00fchjaks jooksevad. Kuna k\u00e4es oli novembrikuu, oli mul kinnisidee T\u00e4nup\u00fchad USAs veeta. Ja nii ma siis l\u00f5puks need piletid hinge kinni hoides peksleva s\u00fcdamega \u00e4ra ostsin. Enam tagasiteed pole! Et sellel plaanil aga ka mingi sisu oleks, oli mul vaja end kuidagi kohalike sekka smuugeldada. Trusted Housesittersis ei olnud \u00fcllataval kombel selleks perioodiks \u00fchtegi pakkumist ning ega see poleks ka mind eesm\u00e4rgile l\u00e4hemale aidanud, kui ma kellegi kodus \u00fcksi istuksin, USA v\u00f5i mitte. Leidsin paar varianti Workaway lehelt ning saatsin kirjad laiali oma tagasihoidliku sooviga kogeda t\u00f5elist USA t\u00e4nup\u00fcha.<\/p>\n

Ainus, kust mulle vastati, oli budistide meditatsioonikeskus New Yorgi osariigi p\u00f5hjaosas. Ma polnud ausalt \u00f6eldes eriti s\u00fcvenenudki, mida see t\u00f6\u00f6vahetus endast kujutab, seega n\u00fc\u00fcd, kui ma neilt vastuse sain, pidin profiili uuesti ette v\u00f5tma ja natuke p\u00f5hjalikumalt endale selgeks tegema, mis mind seal ees ootaks. Lisaks saatsin nad mulle meilile ankeedi, kus oli hunnik k\u00fcsimusi minu oskuste ja t\u00f6\u00f6kogemuste kohta ning lahtrid kolme soovitaja ja nende kontaktandmetega. See tundus mulle nii absurdselt Ameerika. Ega’s see mingi t\u00f6\u00f6intervjuu pole \u2013 enamasti tahetakse Workaways teada, millal ja kui kauaks sa tulla soovid ning milliste oskustega sa oma v\u00f5\u00f5rustajaid aidata sooviksid. Aga USA ankeete sirvides m\u00e4rkasin, et need olidki natuke teistsugused. K\u00fcll taheti kriminaaltausta v\u00f5i vaktsineerimist\u00f5endit, k\u00fcll oli hirmus palju h\u00fc\u00fcum\u00e4rkidega reegleid, mida Euroopa poolel kohtab haruharva (kui \u00fcldse). Lugesin meilile saadetud ankeedi l\u00e4bi, kuid otsustasin seda mitte enne telefonik\u00f5ne t\u00e4ita. V\u00f5ib-olla selgub, et ma ei sobigi neile v\u00f5i nemad mulle \u2013 milleks ma oma aega raiskan. \u00d5htul valisingi kokkulepitud kellaajal kergelt v\u00e4risevate k\u00e4tega numbri ja j\u00e4in ootele. R\u00f5\u00f5msa h\u00e4\u00e4lega Leslie v\u00f5ttis kohe vastu ja k\u00f5las t\u00e4pselt nii ameerikalikult, kui ma seda ette kujutasin. M\u00f5tlesin, et huvitav, kas mind hinnatakse ka viisakusv\u00e4ljendite kasutamise ja t\u00fchja juttu ajamise suutlikkuse p\u00f5hjal. Proovisin enda h\u00e4\u00e4lt veidi entusiastlikumalt presenteerida, et ma oma idaeurooplaslikkuses mitte liiga \u00fcksk\u00f5ikselt v\u00f5i ebaviisakalt m\u00f5juda. Leslie alustas juttu Marokost ning r\u00e4\u00e4kis m\u00e4lestusi sellest ajast, kui nemad seal mehega koos k\u00e4isid. Esmane loba l\u00e4bitud, liikus Leslie Kadampa \u00f5petuste ja p\u00f5him\u00f5tete tutvustamise juurde ning selgitas, milline templi ja keskuse igap\u00e4evaelu v\u00e4lja n\u00e4eb. Peab \u00fctlema, et mulle m\u00f5jus v\u00e4ga s\u00fcmpaatselt m\u00f5te vaiksest rahulikus kohas, kus muusikat ja filme v\u00f5ib kuulata ainult k\u00f5rvaklappidest ega tehta valju h\u00e4\u00e4lt, et inimesed saaksid keskenduda vaimsele arengule, ning julgustatakse vaatama iseendasse. Meditatsioonitundidest ja \u00f5petustest osav\u00f5tmine on soovituslikult vabatahtlik, k\u00f5ik s\u00f6\u00f6gikorrad on hinnas ning t\u00f6\u00f6d tehakse viiel p\u00e4eval n\u00e4dalas viis tundi p\u00e4evas. Leslie selgitas, et vabatahtlike t\u00f6\u00f6d koordineerib argentiinlanna Isabella, kellel on v\u00e4ga t\u00e4pselt \u00e4ra jagatud, kes kui kaua mis \u00fclesande juures on ning et iga paari tunni tagant vahetatakse t\u00f6\u00f6otsa, et ei tekiks t\u00fcdimust. Samuti julgustatakse vabatahtlikke tegema t\u00f6\u00f6d meditatsiivselt, t\u00e4ieliku p\u00fchendumusega.<\/p>\n

\"\"
Paneb ikka m\u00f5tlema<\/figcaption><\/figure>\n

Kuigi see polnud algselt minu esimene valik, pigem kukkus see Workawayminu s\u00fclle \u00fcsna juhuslikult, tundsin Lesliet kuulates \u00fcha enam, et see on m\u00f5eldud juhtuma. Mulle meenus, et olin tegelikult aasta alguses ju lugenud l\u00e4bi “Tiibeti raamatu elust ja surmast”, mis t\u00fckk aega oli oma aega oodanud. Samuti olin reisimise k\u00e4igus kogenud \u00fcksjagu \u00e4revust ja stressi ega polnud j\u00f5udnud enda sees sellise rahuni, nagu olin lootnud. Leslie s\u00f5nul polnud neil tegelikult plaanis vabatahtlikke hetkel juurde v\u00f5tta, kuid minu kirja lugemine ja profiili vaatamine olid talle nii hea mulje j\u00e4tnud, et ta oli otsustanud mulle siiski v\u00f5imaluse anda. Samuti otsustas ta p\u00e4rast minuga vestlemist, et kuigi nad alati k\u00fcsivad soovitajaid, siis minul pole vaja neid ankeeti lisada. K\u00f5ik need pisiasjad kokku andsid kindlust, et minu k\u00fclastus on justkui elu poolt toetatud \u2013 k\u00f5ik takistused kaovad teelt iseenesest. Ainuke asi, mis mulle muret valmistas, oli kliima. Kandideerides ja lennupileteid ostes polnud ma m\u00f5elnud, et New Yorgis on ju talv, kuid minu kott on t\u00e4is suveriideid. K\u00f5ige soojemad riided olid teksap\u00fcksid ja pikad retuusid, \u00fcks \u00f5hem kampsun ja \u00f5huke vihmajope. K\u00f5ik. Otsustasin reaalsust ignoreerida, sest, ah, kui k\u00fclm seal ikka olla saab. K\u00fcllap k\u00e4in New Yorgis m\u00f5nest kaltsukast l\u00e4bi ja ostan endale mingid odavad saapad ja jope. Leslie kinnitas, et h\u00e4da p\u00e4rast saab ta mulle tuua m\u00fctsi v\u00f5i kampsuni, kui mul v\u00e4ga k\u00fclm peaks hakkama. Ah, k\u00fcll ka kuidagi ikka hakkama saan. K\u00e4isime veel \u00fcle praktilised transpordik\u00fcsimused, sest vabatahtlike saabumise p\u00e4ev on p\u00fchap\u00e4ev, et saaks kohe esmasp\u00e4eval uue t\u00f6\u00f6n\u00e4dalaga alustada. Keskusesse j\u00f5udmiseks tuli New Yorgist s\u00f5ita rongiga Port Jervise nimelisse v\u00e4ikelinna ning sealt kohaliku taksoga edasi s\u00f5ita. Kusjuures takso tuleb varakult ette tellida, et saadavust kontrollida. Nojah, need on tuleviku mina mured!<\/p>\n

Tund aega hiljem, kui k\u00f5ne oli l\u00f5ppenud, istusin veel m\u00f5nda aega v\u00e4riseva s\u00fcdamega p\u00f5randal. Kas ma t\u00f5esti teengi n\u00fc\u00fcd selle \u00e4ra? L\u00e4hen Ameerikase? Apppiiii! Esimese hooga oleks tahtnud k\u00f5igile helistada-kirjutada ja oma plaane jagada, kuid tundsin, et tahan k\u00f5igepealt ise seedida ja m\u00f5ttega harjuda. Mul oli raske veel uskuda, et see p\u00e4riselt juhtubki, seega ei tahtnud liiga vara h\u00f5isates plaani \u00e4ra s\u00f5nuda. V\u00f5tsin hoopis ette elektroonilise viisataotluse vormi ehk ESTA. Eurooplastel on nimelt v\u00f5imalik viisavabalt USAs viibida 90 p\u00e4eva. Selleks tuleb lihtsalt \u00e4ra t\u00e4ita elektrooniline vorm, maksta 21 USD-d ning j\u00e4\u00e4da kinnitust ootama. Asusin siis hoolikalt lugedes kinnitama, et ma pole varasemalt olnud terroristliku organisatsiooni liige ning mul pole plaanis USAs genotsiidi korraldadaa \u00a0ega narkootikume m\u00fc\u00fcma hakata. Kui l\u00f5puks k\u00fcsiti, et kas k\u00f5ik esitatud andmed on t\u00f5esed, pidin korraks oma varasemad eluvalikud l\u00e4bi m\u00f5tlema, kuid kl\u00f5psasin lootusrikkalt siiski “esita”, lootuses, et ma ikka pole \u00fchegi s\u00e4herduse asjaga kogemata oma elus varem tegelenud. Umbes tunnike hiljem saabuski kinnituskiri, et elektrooniline viisa on olemas! Muidugi k\u00e4is sinna juurde klausel, et see ei garanteeri sissep\u00e4\u00e4su riiki, aga mida iganes \u2013 mina olen omalt poolt n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik teinud ja USA, siit ma tulen!!!<\/p>\n

K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Marrakeshi teisel varahommikul \u00e4rkasin ehmatusega k\u00f5va paugu peale. Heitsin pilgu kellale, kust vaatas mulle vastu alles 5:00. Hiilisin taguva s\u00fcdamega magamistoa ukse juurde, avasin selle ettevaatlikult ning piilusin k\u00f6\u00f6ki, kus p\u00f5les tuli. Avatud k\u00fclmkapiukse ees tuterdas minu uus “korterikaaslane”, eelmisel \u00f5htul saabunud vanamees, kes oli suutnud liitrise Pepsi pudeli maha pillata ning terve k\u00f6\u00f6gip\u00f5rand oli n\u00fc\u00fcd joogiga kaetud. Vanamees ise seisis selle k\u00f5ige keskel ja \u00fcritas vist kuidagi koristada, kuid mina polnud sellest korterist suutnud veel ei k\u00f6\u00f6gipaberit ega tolmulappi leida. Ei ole minu mure, m\u00f5tlesin pahuralt ja taandusin vaikselt voodisse. Paar tundi hiljem p\u00e4riselt \u00e4rgates leidsin vanamehe r\u00f5\u00f5msalt diivanil teed joomast. Saatsin talle minimaalse naeratuse ning l\u00e4ksin du\u0161i alla. Seej\u00e4rel liikusin k\u00f6\u00f6ki hommikus\u00f6\u00f6ki valmistama lootuses, et ta ei \u00fcrita minuga j\u00e4lle r\u00e4\u00e4kida. K\u00fclmkapi esine ja k\u00f5ik alumised riiulid oli kuivanud pruuni kleepuva vedelikuga kaetud. Noh, imeline algus p\u00e4evale. \u00dcritasin tippida \u00fcmber selle kaose, kuid ei suutnud kusagilt leida oma v\u00f5ipakki, mida mehele eelmisel p\u00e4eval laenasin. Seega olin sunnitud teda siiski\u00a0k\u00f5netama. Vanamees h\u00fcppas selle peale r\u00f5\u00f5msalt p\u00fcsti ja avas s\u00fcgavk\u00fclma, kus hunniku muude ebaloogiliste toiduainete seas leidus ka minu v\u00f5ipakk. T\u00e4nasin ja asusin j\u00e4\u00e4tunud v\u00f5iga mune praadima.\u00a0 Pugesin tagasi voodisse ja otsustasin p\u00e4eva veeta hoopis raamatut lugedes, vahepeal korraks majast lahkudes, et vahelduseks kohvikus edasi lugeda. Kui ma muidu leidsin oma tiksumiskohvikud Google Mapsi abil, siis siin linnaosas olid netis \u00fcleval ainult ainult meeste teekohvikud. K\u00fcll aga m\u00e4rkasin eelmisel p\u00e4eval bussi peale minnes \u00fchte kohvikut tee \u00e4\u00e4res, mis n\u00e4gi viisakas v\u00e4lja ja oli v\u00e4ga laia kohvimen\u00fc\u00fcga, kuid millegi p\u00e4rast polnud seal \u00fchtegi klienti. Astusin siis reipalt sisse ning j\u00e4in ootama, et tellimust esitada, kuid leti tagant ei paistnud kedagi, kes oleks olnud huvitatud klientide teenindamisest. Tegelikult \u00fcks peanupp siiski paistis, kuid sellele kuuluv n\u00e4gu oli liiga keskendunud telefonist videote vaatamisele. L\u00f5puks minu kerge k\u00f6hatuse peale h\u00fcppas mees \u00fcllatunult p\u00fcsti, tervitasin viisakalt ning avaldasin oma j\u00e4\u00e4kohvi soovi. Inglise keelt mittek\u00f5nelev mees vaatas mulle segaduses otsa: “Ice…? Latte?” Noogutasin entusiastlikult. Mees pani klaasi j\u00e4\u00e4d t\u00e4is ja vaatas mulle otsa. Noogutasin taas. Seej\u00e4rel kallas sinna piima ja sirutas klaasi kahtlevalt minu poole. Vaatasin \u00fcllatunult klaasi ja laususin: “…ja kohvi ka.” N\u00fc\u00fcd mehel midagi turgatas. Mul tekkis tunne, et siin kas ei k\u00e4i \u00fcldse inimesi v\u00f5i joovad nad ainult kuuma kohvi. Latte ju t\u00e4hendab tegelikult piima, nii et ega ta v\u00e4ga valel teel polnud. Andsin talle raha, \u00fcmardades summa veidi \u00fcles, sest hind oli absurdselt odav, ja istusin oma kohviga laua \u00e4\u00e4rde. Mees t\u00f5i mulle veidi pahaselt raha tagasi ja osutas men\u00fc\u00fc suunas, et kas ma siis hinda ei oska lugeda v\u00f5i. V\u00f5tsin muiates raha vastu, noh, hea k\u00fcll siis. Nii juhtub, kui ei viibi turistipiirkonnas. \u00d5htuks oli mul kokkulepitud Workaway telefonik\u00f5ne. Olin Tamraghtis olles ostnud \u00e4ra Marrakesh-Porto-Assoorid lennupiletid, kuid edasine oli lahtine. V\u00f5i noh, f\u00fc\u00fcsilises maailmas lahtine \u2013 minu peas oli tegelikult plaan juba selge. M\u00f6\u00f6da ilma reisimise juures on \u00fcks lahe asi see, et sa v\u00f5id endale ette v\u00f5tta maailmakaardi ja lennupiletite otsingu ning plaanid rulluvad lahti iseenesest. Nii v\u00f5id leida end kaalumas sihtkohti, mis Eestist lennates tunduksid t\u00e4iesti ulmelised ja k\u00e4ttesaamatud. N\u00fc\u00fcd aga olid Assoorid siin samas ning teate, mis on \u00fcks odavamaid sihtkohti, kuhu sealt edasi lennata? New York! Olin seda m\u00f5tet vaikselt keerutanud juba pikalt. Kaine m\u00f5istus \u00fctles, et mul pole USA jaoks piisavalt raha ning kaua ma seal seega vastu ei peaks. Loogilisem oleks vaadata Kesk- ja L\u00f5una-Ameerika suunas, kuid lennupiletid \u00fctlesid midagi muud. Odavatesse riikidesse tuleks ikkagi l\u00e4bi USA lennata ja kui ma sinnasuunas juba minema pean, oleks patt mitte lennukilt maha tulla ja seda veidrat riiki natuke uudistada. Seega k\u00fcpses plaan valmis t\u00e4itsa loomulikult, aga ilma ratsionaalse loogikata. V\u00f5tsin ette k\u00f5ikv\u00f5imalikud lehed ja \u00e4pid, et koostada plaan, mis aitaks mul New Yorgis v\u00f5i selle \u00fcmbruses natuke kauem kui paar p\u00e4eva vastu pidada, enne kui taskud t\u00fchjaks jooksevad. Kuna k\u00e4es oli novembrikuu, oli mul kinnisidee T\u00e4nup\u00fchad USAs veeta. Ja nii ma siis l\u00f5puks need piletid hinge kinni hoides peksleva s\u00fcdamega \u00e4ra ostsin. Enam tagasiteed pole! Et sellel plaanil aga ka mingi sisu oleks, oli mul vaja end kuidagi kohalike sekka smuugeldada. Trusted Housesittersis ei olnud \u00fcllataval kombel selleks perioodiks \u00fchtegi pakkumist ning ega see poleks ka mind eesm\u00e4rgile l\u00e4hemale aidanud, kui ma kellegi kodus \u00fcksi istuksin, USA v\u00f5i mitte. Leidsin paar varianti Workaway lehelt ning saatsin kirjad laiali oma tagasihoidliku sooviga kogeda t\u00f5elist USA t\u00e4nup\u00fcha. Ainus, kust mulle vastati, oli budistide meditatsioonikeskus New Yorgi osariigi p\u00f5hjaosas. Ma polnud ausalt \u00f6eldes eriti s\u00fcvenenudki, mida see t\u00f6\u00f6vahetus endast kujutab, seega n\u00fc\u00fcd, kui ma neilt vastuse sain, pidin profiili uuesti ette v\u00f5tma ja natuke p\u00f5hjalikumalt endale selgeks tegema, mis mind seal ees ootaks. Lisaks saatsin nad mulle meilile ankeedi, kus oli hunnik k\u00fcsimusi minu oskuste ja t\u00f6\u00f6kogemuste kohta ning lahtrid kolme soovitaja ja nende kontaktandmetega. See tundus mulle nii absurdselt Ameerika. Ega’s see mingi t\u00f6\u00f6intervjuu pole \u2013 enamasti tahetakse Workaways teada, millal ja kui kauaks sa tulla soovid ning milliste oskustega sa oma v\u00f5\u00f5rustajaid aidata sooviksid. Aga USA ankeete sirvides m\u00e4rkasin, et need olidki natuke teistsugused. K\u00fcll taheti kriminaaltausta v\u00f5i vaktsineerimist\u00f5endit, k\u00fcll oli hirmus palju h\u00fc\u00fcum\u00e4rkidega reegleid, mida Euroopa poolel kohtab haruharva (kui \u00fcldse). Lugesin meilile saadetud ankeedi l\u00e4bi, kuid otsustasin seda mitte enne telefonik\u00f5ne t\u00e4ita. V\u00f5ib-olla selgub, et ma ei sobigi neile v\u00f5i nemad mulle \u2013 milleks ma oma aega raiskan. \u00d5htul valisingi kokkulepitud kellaajal kergelt v\u00e4risevate k\u00e4tega numbri ja j\u00e4in ootele. R\u00f5\u00f5msa h\u00e4\u00e4lega Leslie v\u00f5ttis kohe vastu ja k\u00f5las t\u00e4pselt nii ameerikalikult, kui ma seda ette kujutasin. M\u00f5tlesin, et huvitav, kas mind hinnatakse ka viisakusv\u00e4ljendite kasutamise ja t\u00fchja juttu ajamise suutlikkuse p\u00f5hjal. Proovisin enda h\u00e4\u00e4lt veidi entusiastlikumalt presenteerida, et ma oma idaeurooplaslikkuses mitte liiga \u00fcksk\u00f5ikselt v\u00f5i ebaviisakalt m\u00f5juda. Leslie alustas juttu Marokost ning r\u00e4\u00e4kis m\u00e4lestusi sellest ajast, kui nemad seal mehega koos k\u00e4isid. Esmane loba l\u00e4bitud, liikus Leslie Kadampa \u00f5petuste ja p\u00f5him\u00f5tete tutvustamise juurde ning selgitas, milline templi ja keskuse igap\u00e4evaelu v\u00e4lja n\u00e4eb. Peab \u00fctlema, et mulle m\u00f5jus v\u00e4ga s\u00fcmpaatselt m\u00f5te vaiksest rahulikus kohas, kus muusikat ja filme v\u00f5ib kuulata ainult k\u00f5rvaklappidest ega tehta valju h\u00e4\u00e4lt, et inimesed saaksid keskenduda vaimsele arengule, ning julgustatakse vaatama iseendasse. Meditatsioonitundidest ja \u00f5petustest osav\u00f5tmine on soovituslikult vabatahtlik, k\u00f5ik s\u00f6\u00f6gikorrad on hinnas ning t\u00f6\u00f6d tehakse viiel p\u00e4eval n\u00e4dalas viis tundi p\u00e4evas. Leslie selgitas, et vabatahtlike t\u00f6\u00f6d koordineerib argentiinlanna Isabella, kellel on v\u00e4ga t\u00e4pselt \u00e4ra jagatud, kes kui kaua mis \u00fclesande juures on ning et iga paari tunni tagant vahetatakse t\u00f6\u00f6otsa, et ei tekiks t\u00fcdimust. Samuti julgustatakse vabatahtlikke tegema t\u00f6\u00f6d meditatsiivselt, t\u00e4ieliku p\u00fchendumusega. Kuigi see polnud algselt minu esimene valik, pigem kukkus see Workawayminu s\u00fclle \u00fcsna juhuslikult, tundsin Lesliet kuulates \u00fcha enam, et see on m\u00f5eldud juhtuma. Mulle meenus, et olin tegelikult aasta alguses ju lugenud l\u00e4bi “Tiibeti raamatu elust ja surmast”, mis t\u00fckk aega oli oma aega oodanud. Samuti olin reisimise k\u00e4igus kogenud \u00fcksjagu \u00e4revust ja stressi ega polnud j\u00f5udnud enda sees sellise rahuni, nagu olin lootnud. Leslie s\u00f5nul polnud neil tegelikult plaanis vabatahtlikke hetkel juurde v\u00f5tta, kuid minu kirja lugemine ja profiili vaatamine olid talle nii hea mulje j\u00e4tnud, et ta oli otsustanud mulle siiski v\u00f5imaluse anda. Samuti otsustas ta p\u00e4rast minuga vestlemist, et kuigi nad alati k\u00fcsivad soovitajaid, siis minul pole vaja neid ankeeti lisada. K\u00f5ik need pisiasjad kokku andsid kindlust, et minu k\u00fclastus on justkui elu poolt toetatud \u2013 k\u00f5ik takistused kaovad teelt iseenesest. Ainuke asi, mis mulle muret valmistas, oli kliima. Kandideerides ja lennupileteid ostes polnud ma m\u00f5elnud, et New Yorgis on ju talv, kuid minu kott on t\u00e4is suveriideid. K\u00f5ige soojemad riided olid teksap\u00fcksid ja pikad retuusid, \u00fcks \u00f5hem kampsun ja \u00f5huke vihmajope. K\u00f5ik. Otsustasin reaalsust ignoreerida, sest, ah, kui k\u00fclm seal ikka olla saab. K\u00fcllap k\u00e4in New Yorgis m\u00f5nest kaltsukast l\u00e4bi ja ostan endale mingid odavad saapad ja jope. Leslie kinnitas, et h\u00e4da p\u00e4rast saab ta mulle tuua m\u00fctsi v\u00f5i kampsuni, kui mul v\u00e4ga k\u00fclm peaks hakkama. Ah, k\u00fcll ka kuidagi ikka hakkama saan. K\u00e4isime veel \u00fcle praktilised transpordik\u00fcsimused, sest vabatahtlike saabumise p\u00e4ev on p\u00fchap\u00e4ev, et saaks kohe esmasp\u00e4eval uue t\u00f6\u00f6n\u00e4dalaga alustada. Keskusesse j\u00f5udmiseks tuli New Yorgist s\u00f5ita rongiga Port Jervise nimelisse v\u00e4ikelinna ning sealt kohaliku taksoga edasi s\u00f5ita. Kusjuures takso tuleb varakult ette tellida, et saadavust kontrollida. Nojah, need on tuleviku mina mured! Tund aega hiljem, kui k\u00f5ne oli l\u00f5ppenud, istusin veel m\u00f5nda aega v\u00e4riseva s\u00fcdamega p\u00f5randal. Kas ma t\u00f5esti teengi n\u00fc\u00fcd selle \u00e4ra? L\u00e4hen Ameerikase? Apppiiii! Esimese hooga oleks tahtnud k\u00f5igile helistada-kirjutada ja oma plaane jagada, kuid tundsin, et tahan k\u00f5igepealt ise seedida ja m\u00f5ttega harjuda. Mul oli raske veel uskuda, et see p\u00e4riselt juhtubki, seega ei tahtnud liiga vara h\u00f5isates plaani \u00e4ra s\u00f5nuda. V\u00f5tsin hoopis ette elektroonilise viisataotluse vormi ehk ESTA. Eurooplastel on nimelt v\u00f5imalik viisavabalt USAs viibida 90 p\u00e4eva. Selleks tuleb lihtsalt \u00e4ra t\u00e4ita elektrooniline vorm, maksta 21 USD-d ning j\u00e4\u00e4da kinnitust ootama. Asusin siis hoolikalt lugedes kinnitama, et ma pole varasemalt olnud terroristliku organisatsiooni liige ning mul pole plaanis USAs genotsiidi korraldadaa \u00a0ega narkootikume m\u00fc\u00fcma hakata. Kui l\u00f5puks k\u00fcsiti, et kas k\u00f5ik esitatud andmed on t\u00f5esed, pidin korraks oma varasemad eluvalikud l\u00e4bi m\u00f5tlema, kuid kl\u00f5psasin lootusrikkalt siiski “esita”, lootuses, et ma ikka pole \u00fchegi s\u00e4herduse asjaga kogemata oma elus varem tegelenud. Umbes tunnike hiljem saabuski kinnituskiri, et elektrooniline viisa on olemas! Muidugi k\u00e4is sinna juurde klausel, et see ei garanteeri sissep\u00e4\u00e4su riiki, aga mida iganes \u2013 mina olen omalt poolt n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik teinud ja USA, siit ma tulen!!! K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1026,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[33],"tags":[],"class_list":["post-1023","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maroko"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9284-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/IMG_9284.jpg",1575,2100,false]},"categories_names":{"33":{"name":"Maroko","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=33"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1023","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1023"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1023\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1041,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1023\/revisions\/1041"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1026"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1023"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1023"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1023"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}