{"id":102,"date":"2024-06-04T11:49:14","date_gmt":"2024-06-04T11:49:14","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=102"},"modified":"2025-05-31T13:47:32","modified_gmt":"2025-05-31T13:47:32","slug":"miks-sa-helsingisse-lahed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=102","title":{"rendered":"“Miks sa Helsingisse l\u00e4hed?!”"},"content":{"rendered":"

See on olnud k\u00f5ige sagedasem k\u00fcsimus minu reisiplaanidele. Kuna minu plaan on olnud liikuda v\u00f5imalikult palju m\u00f6\u00f6da maad, loomulikult vahetada riike ja ajav\u00f6\u00f6ndeid, siis mul oli Eestist lahkudes valida L\u00e4ti-Leedu-Poola ja Soome-Rootsi-Norra trajektooride vahel. Viimane on k\u00fcll k\u00fcmme korda kulukam, aga see-eest ilusam ja huvitavam. Pluss, Norra on mind alati t\u00f5mmanud.<\/p>\n

Olude kokkulangemise tagaj\u00e4rjel sammusin ma 2. juuni hommikul A-terminali 1,5 tunnise une najal. Selleks et ma ei peaks oma reisi t\u00e4iesti \u00fcksi alustama, pidin ma Tiiu ja Triinuga (edaspidi TT) kaupa tegema – mina l\u00e4hen \u00f5htul enne lahkumist nendega peole, nemad tulevad minuga hommikul kella 7 praami peale. M\u00f5eldud, tehtud. Poolteist tundi und on t\u00e4pselt paras kogus, et mitte p\u00e4ris deliiriumisse langeda, kuid et p\u00fcsida \u00fchtlaselt tuimas udus. Korduvale k\u00fcsimusele “mis tunne on siis?” oskasin ma \u00f6elda ainult “mina ei tea” ja “midagi ei tunne”. Kuni siis pilvises hommikup\u00e4ikses vaatasin Tallinna panoraami kaugenemas ja tundsin kurbust kurku t\u00f5usmas. Ma p\u00e4riselt ei teagi, millal ma seda pisikest, kodust ja puhast Ida-Euroopa\/P\u00f5hjamaa linnakest j\u00e4lle n\u00e4en. Kus rongid s\u00f5idavad minuti t\u00e4psusega, inimesed on salaja viisakad ja s\u00f5bralikud ja mina olen lihtsalt \u00fcks keskmine kartulikoor.<\/p>\n

Meie kolmik l\u00e4bis laevas\u00f5idu jooksul \u00fcsna erinevaid \u00e4rksuse ja meeleolu staadiumid, Triinu leidis kosutust pehmest laevap\u00f5randa vaibast ning mina ja Tiiu kohvist. Ei tea, kas see oli kofeiin v\u00f5i adrenaliin, aga miski hoidis mind p\u00e4eva l\u00f5puni \u00e4rksana. Helsingis viisime k\u00f5igepealt oma rasked seljakotid raudteejaama pakihoidu – avastasin enda jaoks t\u00e4iesti uue life hack<\/em>’i. Ma ei tea, miks ma varem olen pidanud vajalikuks oma kotte ja kohvreid, hing paelaga kaelas, m\u00f6\u00f6da linnasid tarida. Helsingi pearaudteejaamas on aga megasuured hoiukapid (“sinna mahuks Triinu ka \u00e4ra”), mida saad rentida 3, 6 jne tunni kaupa.<\/p>\n

Edasi olime teelahkmel. Kuna me j\u00f5udsime Soome juba 9:30 hommikul, Airbnb-sse sai aga alles kella 15st, oli vaja n\u00fc\u00fcd viis tundi surnuks l\u00fc\u00fca. Neiud tahtsid \u0161opata, minu jaoks oli see aga k\u00f5ige piinarikkam m\u00f5te \u00fcldse. Esiteks pole mul kotis sentimeetritki vaba ruumi ja teiseks tahtsin ma v\u00e4rskes \u00f5hus viibida. TT aga ei tundnud erilist t\u00f5mmet minuga m\u00f6\u00f6da Helsingit rattaga k\u00e4rutada, mis j\u00e4llegi on minu lemmiktegevus. Seega lahknesime kokkuleppega kohtuda kahe tunni p\u00e4rast Vapianos. Kuigi lubas vihma, saime meie t\u00f5eliselt sooja suveilma tunda. Rattalaenutus osutus liiga segaseks ning h\u00fcppasin hoopis tuttavama Bolti t\u00f5uksi selga. Suuna v\u00f5tsin umbropsu mere ja mu lemmiku Seurasaarenselk\u00e4 poole. Teadsin, et kuskil on surnuaeg ja surnuaia taga imeilus lahesopp kohviku ja parkidega. Parki j\u00f5udes s\u00fcda lihtsalt r\u00f5kkas sees – istusin pargij\u00e4rve \u00e4\u00e4rde puuvarju, v\u00f5tsin umbsed tossud jalast ning pikutasin elu j\u00e4rele m\u00f5eldes ja hanesid vaadeldes muru peal.<\/p>\n

P\u00e4rast m\u00f5nusat l\u00f5unat v\u00f5tsime ette \u00fclesm\u00e4ge matka korteri poole. Ma ei teadnudki, et Helsingi nii m\u00e4gine on?! 15 minutit hiljem j\u00f5udsime vaiksesse juugendstiilis kvartalisse oma p\u00f6\u00f6raselt v\u00e4rvilisse majutuskohta. Selline tunne, nagu oleks sisenenud Wes Andersoni filmi! Du\u0161\u0161 pole kunagi m\u00f5nusam olnud. TT langes l\u00f5unaunne, mina hakkasin blogi toksima, sest ikka veel ei olnud und. Hiljem v\u00f5tsime veel pika jalutusk\u00e4igu ette Hesburgerisse ja l\u00f5puks maandusime kodu k\u00f5rval t\u00e4nava \u00e4\u00e4rses baaris veiniklaaside taha. Olime selleks hetkeks koos veetnud pikad ja v\u00e4rvikad 24 tundi ning l\u00e4bi naeruturtsatuste ja l\u00f5putu aasimise oli n\u00e4ha, et k\u00f5igil on vaikselt silmad juba kr\u00f5llis (Tiiul ka s\u00f5na otseses m\u00f5ttes).<\/p>\n

Hommikul jalutasid neiud mind tagasi samasse raudteejaama ning pistsid mu turvaliselt Oulu rongile.\u00a0Olen v\u00e4ga t\u00e4nulik preilnadele, et nad minuga selle kadalipu l\u00e4bi tegid ja minu ametlik saatjaskond olid!<\/strong> Edasi tuleb mul aga minna \u00fcksi, ilma tuttava turvav\u00f5rguta.<\/p>\n