{"id":1014,"date":"2025-03-08T09:29:00","date_gmt":"2025-03-08T09:29:00","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1014"},"modified":"2025-03-08T09:29:00","modified_gmt":"2025-03-08T09:29:00","slug":"marrakesh-paev-1-uhistranspordi-saagad-ja-vaike-poige-sudalinna","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1014","title":{"rendered":"Marrakesh, p\u00e4ev 1: \u00fchistranspordi saagad ja v\u00e4ike p\u00f5ige s\u00fcdalinna"},"content":{"rendered":"

Mul oli hea meel, et ma ei otsutanud ikkagi kahte Marrakeshi p\u00e4eva k\u00f5rbesse s\u00f5itmise alla panna. See praegune sihitu kulgemine sobis mulle palju paremini. Esimesel p\u00e4eval \u00e4rkasin rahulikult, aeglaselt ja jalutasin esimese asjana poet\u00e4navale saia ostma. Pagariletid olid avatud ja j\u00e4rjekorrad taga, k\u00f5ik tahtsid v\u00e4rsket ahjusooja saia saada. Piidlesin \u00fcle kohalike peade, et kust v\u00f5iks baguette<\/i>\u2019i saada, kuid paraku olid igalpool pakkuda ainult kohalikud lameleivad. Noh, mis seal siis ikka, pidin minagi lamedate saiade leppima. \u00dcks ketas maksis ca 20 eurosenti ning oli pealt kaetud mannaga. Saiad maitsesid h\u00e4sti, ainult et mulle hakkasid nad seedimisele, seega oleks eelistanud pikka saia, mis millegi p\u00e4rast oli paremini talutav.\u00a0<\/strong><\/p>\n

\"\"V\u00e4rsked saiad kotis, k\u00f5ndisin tagasi Airbnb\u2019sse, panin teekannu rohelise teega ja \u00f5hukese plekkpanni v\u00f5iviiluga tulele. See oli esimene kord, kus ma tegin endale ise kogu Maroko hommikus\u00f6\u00f6gi otsast l\u00f5puni valmis ja pistsin \u00fcksi nahka. Teega olin natuke h\u00e4das, sest ma ei teadnud, milline on hea teepuru. Minu valitu oli kuidagi kange ja imeliku, kergelt hapuka maitsega. L\u00f5in kolm muna pannile ja asusin neid kahvliga laiali ajama. Seej\u00e4rel valvasin gaasileeki, et p\u00f5hi k\u00f5rbema ei l\u00e4heks, ise samal ajal pealt toorest muna laiali ajades, kuni pinnale tekkis \u00fchtlaselt k\u00fcpsenud munasegu. Katsin laua pisikeste keraamiliste anumatega, millest \u00fchte t\u00f5stsin oma lemmiku aprikoosimoosi ja teise <\/span>jben<\/span><\/i>\u2019i ehk pehme vahustatud toorjuustu. Viskasin teepotti hunniku m\u00fcnti ja pool kangi suhkrut, segasin l\u00e4bi ning valasin teeklaasi k\u00f5rge kaarega, et pinnale tekiks vahune kiht. Seej\u00e4rel t\u00f5stsin taldrikule omleti, rebisin t\u00fcki saia, kastsin selle toorjuustu sisse ning kasutasin saiat\u00fckki omletist suup\u00e4raste t\u00fckkide \u201cl\u00f5ikamiseks\u201d. Tundus igati pidulik klassikaline s\u00f6\u00f6maaeg \u00fchele, ainult et \u00fckski marokolane vist k\u00fcll kunagi ei s\u00f6\u00f6ks \u00fcksi!<\/span><\/p>\n

S\u00f5rmed puhtaks limpsitud ja n\u00f5ud pestud, l\u00f5petasin poolelioleva artikli, pakkisin l\u00e4paka kotti ja v\u00f5tsin suuna kesklinna poole. Mul oli nimelt telefonist internet otsas, seega oli vaja k\u00f5nekaarti laadida, seda saab teha aga ainult f\u00fc\u00fcsilistes putkades. \u00dchtlasi oli otsa saanud ka sularaha. Seega esimene \u00fclesanne oli leida pangaautomaat, mis v\u00e4ljav\u00f5tutasuga mind paljaks ei r\u00f6\u00f6viks, seej\u00e4rel minna k\u00f5nekaadri jahile. Algne plaan Airbnb wifis olles Indrive\u2019ist takso tellida l\u00e4ks luhta, sest taksos\u00f5it oleks l\u00e4inud maksma 60 dirhamit,\u00a0 mul oli aga rahakotis parasjagu ainult 45 dirhamit. Nokk kinni, saba lahti. Tuleb siis \u00fchistranspordi peale loota. Olin internetist v\u00e4lja uurinud, et \u00fchistakso peatus asub umbes 20minutise jalutusk\u00e4igu kaugusel ning \u00fcks ots maksab 7 dirhamit. Asusin Google Mapsi <\/span>offline<\/span><\/i>-kaardi abil siis m\u00f6\u00f6da seda roosade t\u00e4navate r\u00e4gastikku kuuma p\u00e4ikse k\u00e4es orinteeruma ning suutsingi ilma suuremate \u00e4pardusteta peatuse \u00fcles leida. L\u00e4henesin h\u00e4belikult taksodele, sest tavaliselt on seal rohkem rahvast ja taksojuhid hakkavad ise karjudes uurima, et kuhu sa minna tahad. Hetkel tundus aga \u201claadimisel\u201d olevat vaid \u00fcks takso ning juht oli parasjagu \u00fche kohalikuga jututuhinas. \u201c<\/span>Salam aleikum<\/span><\/i>, Gueliz? Plaza Gueliz?\u201d proovisin mingite m\u00e4rks\u00f5nade abil aimu saada, kas takso peatub minu sihtkoha l\u00e4heduses.<\/span><\/p>\n

Onu kortsutas kulmu ja lausus: \u201cGueliz? No, only Souk, then you take small taxi!\u201d Selge pilt, ronisin aga tahaistmele kohalike vahele ja j\u00e4in vaikuses ootama, kuni takso v\u00e4ljub. \u00d5nneks sai auto kiirelt t\u00e4is topitud ja asusime s\u00f5itma. Kohalikud aeg-ajalt heitsid mulle uudistavaid k\u00f5\u00f5rdpilke, kuid \u00fcldiselt tegime k\u00f5ik n\u00e4gu, et pikk blondiin on t\u00e4iesti tavap\u00e4rane n\u00e4htus pear\u00e4ttidega t\u00e4dide ja mustasilmsete onude keskel. M\u00f6\u00f6da Marrakeshi t\u00e4navaid tuhisedes m\u00f5tlesin, et see on ikka \u00fcks tore viis ringiliikumiseks. Ei pea pikalt bussis loksuma, kuid saad enam v\u00e4hem sama raha eest taksoga s\u00f5ita. Liiklus oli umbes t\u00e4pselt nii kaootiline, kui ma olin ette kujutanud, m\u00f6\u00f6da vihisesid lahmakad hoolitsetud pargid, kaamlid ja prantsuse koloniaalstiilis punased majad. Marrakesh on muide v\u00e4ga oman\u00e4olise \u00fcldilmega, mitte ainult selle p\u00e4rast, et k\u00f5ik majad on roosakas-punased, vaid ka seet\u00f5ttu, et linnas on keelatud 12. sajandil ehitatud Koutoubia minaretist k\u00f5rgemate hoonete ehitamine.\u00a0<\/span><\/p>\n

Umbes 25minutise s\u00f5idu j\u00e4rel olimegi j\u00f5udnud kesklinna. Distantsid tundusid kaardilt vaadates hoomamatud, sest Marrakesh on ikka \u00fcks suur-suur linn. Takso peatus linnam\u00fc\u00fcri \u00e4\u00e4res asuval parkimisplatsil, viskasin juhile 7 dirhamit ja astusin autost otse s\u00fcdalinna tohuvabohusse \u2013 taksojuhid karjusid v\u00f5idu ja l\u00e4bisegi, uued s\u00f5itjad ronisid juba autosse, suutes vaevu minu v\u00e4ljumist \u00e4ra oodata; autod ja rollerid vurasid \u00fcmberringi, taustaks l\u00f5putu tuututamine. Astusin k\u00e4rmelt k\u00f5nniteele, et platsilt v\u00e4lja murda. Olin enam-v\u00e4hem vaadanud valmis suuna, kuhu mul vaja minna oli ning kuigi Gueliz ei j\u00e4\u00e4nud \u00fclem\u00e4\u00e4ra kaugele, oli \u00f5ues jalutamiseks liiga palav ja l\u00e4rmakas ning mul hakkas l\u00f5unaaeg k\u00e4tte j\u00f5udma. Seega tegin tormijooksu \u00fcle l\u00f5putult sagiva ristmiku, siksakitades segaduses turistide vahelt l\u00e4bi. Kui see oleks olnud minu esimene p\u00e4ev Marokos, siis ma oleksin vist \u00fclestimuleeritusest pead kinni hoidnud, suutmata toast v\u00e4ljuda, kuid p\u00e4rast kuut n\u00e4dalat olin selle kaosega juba nii harjunud, et keskendusin oma eesm\u00e4rgile ja hoidsin fookust takso kinnip\u00fc\u00fcdmisel.\u00a0<\/span>M\u00e4rkasin, et \u00fches bussipeatuses seisis vormiriietuses mees, kes p\u00fc\u00fcdis poolt\u00fchje taksosid kinni, uuris, kuhu nad l\u00e4hevad, ning toppis neile uusi reisijaid juurde. Taksojuhid pistsid talle vastumeelselt veidi raha pihku ja j\u00e4tkasid s\u00f5itu. Astusin minagi siis t\u00e4htsa h\u00e4rra juurde ja teavitasin teda oma sihtkohast, ise salamisi palvetades, et see mingi petuskeem pole, kus minu k\u00e4est l\u00f5pus mingi r\u00f6\u00f6gatu summa raha k\u00fcsitakse. Haaraski h\u00e4rra j\u00e4rjekordse takso, karjus midagi k\u00e4ega vehkides ja mulle n\u00e4puga n\u00e4idates, seej\u00e4rel pisteti mind esiistmele ja s\u00f5it j\u00e4tkus. M\u00e4rkasin, et taksomeetril jooksis eelmise reisija s\u00f5it, seega nuputasin oma peas, et kas ma pean terve summa kinni plekkima v\u00f5i tehakse mingisugune vahekalkulatsioon. J\u00f5udsime kiirelt \u00f5ige ristmikuni, h\u00e4rra k\u00fcsis mult 10 dirhamit, mis oli ehk natuke rohkem, kui see distants v\u00e4\u00e4rt oli, kuid siiski nii pisike summa, et maksin selle s\u00fcdamerahus \u00e4ra ja asutsin t\u00e4navale. Nii, k\u00f5igepealt Poste Maroc pangaautomaadi jahile \u2013 nende automaatidest on raha v\u00e4lja v\u00f5tmine tasuta (ainult kodupangale peab konverteerimise eest paar euri loovutama).<\/span><\/p>\n