{"id":1004,"date":"2025-03-03T14:18:52","date_gmt":"2025-03-03T14:18:52","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1004"},"modified":"2025-03-08T08:53:45","modified_gmt":"2025-03-08T08:53:45","slug":"kirjanikuretriit-uhele-marrakeshis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1004","title":{"rendered":"Kirjanikuretriit \u00fchele Marrakeshis"},"content":{"rendered":"

Nagu eelmise postituse l\u00f5pus sai algust tehtud, siis 10. novembri hommikul s\u00f5itsin taksoga Tamraghtist Agadiri, et istuda Marrakeshi bussi peale. Agadiri bussijaam polnud mulle 6 n\u00e4dalat tagasi saabudes erilist muljet j\u00e4tnud, kuid n\u00fc\u00fcd p\u00e4evavalges n\u00e4gi see eriti arhailine v\u00e4lja. Bussijaama “ootesaal” asus \u00f5ues, kuhu oli \u00fcles seatud katusealune, mille all sai j\u00f5ledatel plasttoolidel oma bussiaega oodata. Ei mingeid platvormi numbreid v\u00f5i tabloosid, milline buss kust kuhu l\u00e4heb. Sellega tegid nad aga iseendale karuteene, sest n\u00fc\u00fcd pidid ainukese seisva bussi juures lobisevad jaamat\u00f6\u00f6tajad ja bussijuhid pidevalt vastama k\u00fcsimusele “vabandage, kas see buss l\u00e4heb *sisesta mingi linn*?” Ootasin alguses kannatlikult, kuid l\u00f5puks l\u00e4ksin tegin ise ka selle sitsimistoimingu l\u00e4bi. L\u00f5puks Marrakeshi buss siiski saabus ja s\u00f5it v\u00f5is alata.<\/strong><\/p>\n

\"\"
Agadiri bussijaama “ootepaviljonis”<\/figcaption><\/figure>\n

Bussid olid Marokos tegelikult t\u00e4itsa asjalikud ja mugavad. Ei midagi peent, aga temperatuur oli normaalne ja istmed ka t\u00e4itsa okeid. Mina suutsin kuidagi ennast t\u00e4itsa bussi esiritta akna alla istuma s\u00e4ttida ning veetsin terve tee aknast v\u00e4lja j\u00f5llitades. Agadiri-Marrakeshi vaheline maantee on lihtsalt nii-nii \u00e4ge \u2013 liivased m\u00e4ed k\u00f5rguvad m\u00f5lemal pool, vahepeale pisikesed kohalike majakesed, kuked-kanad ringi siblimas. Vaese marokolase elamine on muidugi v\u00e4ga kasin ja askeetlik ning kui seal tugevam tuul puhuks, oleks majake ka katuseta. Maroko on \u00fcks nendest kontrastide maadest, kus rikkad elavad p\u00f6\u00f6raselt rikkalt ja vaesed uskumatult vaeselt. Tegime vahepeal ka pissi- ja sn\u00e4kipeatuse, mis on kohustuslik osa igast v\u00e4hegi pikemast bussireisist. L\u00f5puks umbes kella neljaks p\u00e4rastl\u00f5unal j\u00f5udsime Marrakeshi. Olin endale broneerinud Airbnb lennujaama taha, suhteliselt kaugele kesklinnast, sest tahtsin olla kaugemal linnam\u00f6llust. Mind olid mitmed hoiatanud, et Marrakesh on nii-nii kreisi ja p\u00f6\u00f6rane, et paneb pea ringi k\u00e4ima, seega polnud mul huvi keskmise turisti kombel vanalinnas medinas \u00f6\u00f6bida. Minu Airbnb oli kunstnike residents, kus muuseas \u00fc\u00fcritakse v\u00e4lja ka kahte tuba. Hind oli odav ja vastas minu tingimustele elada vaikses kohalikus piirkonnas, kus saan omaenda kirjutamise retriiti pidada ja ka j\u00e4rgmised reisisammud \u00e4ra planeerida.<\/p>\n

Bussijaamast oli plaan Indrive’iga (kohalik takso\u00e4pp) majutusse s\u00f5ita, mist\u00f5ttu k\u00f5ndisin juba teadjanaisena taksojuhtidest kaugemale nurgataha ja tellisin alles siis auto. Pidin umbes 7 minutit juhti ootama, mille jooksul juba mingi t\u00fc\u00fcp j\u00e4i rolleriga minu juurde seisma ja kukkus seletama. Mina raiusin talle aga muudkui “ei, ei ja veelkord ei” vastu, kuulamata, mida tal mulle \u00f6elda on. L\u00f5puks vaatas ta mulle p\u00f5rnitsedes otsa ja s\u00f5itis minema. M\u00f5ne minuti j\u00e4rel saabus \u00f5nneks juht, kuid numbrim\u00e4rk ja automark ei vastanud \u00e4pis kirjeldatud s\u00f5idukile. K\u00fcsisin siis juhilt, et mis teema sellega on. Tema vastu, et ja-jaa, k\u00f5ik on \u00f5ige, temal on auto paranduses ja see on asendusauto. Istusin siis veidi skeptiliselt autosse, aga mis mul \u00fcle j\u00e4i \u2013 kohale oli ju vaja saada! Igaks juhuks j\u00e4lgisin siiski kaardi pealt, et kuhu ta s\u00f5idab, kuid tundus, et suund on \u00f5ige. \u00dchel hetkel l\u00e4ks ta aga teist teedpidi, kui minu kaart n\u00e4itas, j\u00e4i majade vahele seisma ja k\u00fcsis, et kas on \u00f5ige koht. N\u00e4tiasin talle segaduses \u00e4pist, et ei ole ju, hakates juba kahtlema, et \u00e4kki ma panin vale aadressi sisse ja olen n\u00fc\u00fcd jumal teab kus. \u00d5nneks juht siiski keeras \u00fcmber ja s\u00f5itis suure kaarega \u00f5igesse kohta tagasi. \u00d5igele t\u00e4navale j\u00f5udes k\u00fcsis, et noh, milline maja siis. Mina taaskord kehitasin \u00f5lgu, sest noh, Airbnb lehel oli ilus punane hoone, aga kas mina siis teadsin, et Marrakeshis on k\u00f5ik<\/strong> majad punased! Ja t\u00f5esti olid, varieerudes roosakast fuksiast oran\u017eika terrakotani, mis andis linnale l\u00f5busa ja naiseliku mulje ning m\u00f5jus v\u00e4ga s\u00fcmpaatselt. Ronisin l\u00f5puks autost v\u00e4lja ja tiirutasin veidi \u00fcmber maja, kuni leidsin \u00f5mblusateljee, mille garaa\u017eiuks oli \u00fcles t\u00f5stetud ja \u00f5mblusmasina taga istus kohalik meesterahvas. Uurisin vargsi, et kas see on Airbnb, mille peale mees p\u00fcsti h\u00fcppas ja suunas mind noogutades teise ukse juurde, juhatas \u00fcleskorrusele ja pistis v\u00f5tme k\u00e4tte. Selgus, et mees inglise keelt ei oska, aga prantsuse keelega saab hakkama. Airbnb manageerimisega tegeles tegelikult hoopis \u00fcks teine \u00fclalkorrusel elav naisterahvas, keda parasjagu kodus polnud, kuid kes \u00f5nneks messengeris vastas ilusti inglise keeles k\u00f5ikidele minu k\u00fcsimustele.<\/p>\n

Maja ise oli \u00fcsna omalaadne, ruumikas, lihtne ja marokolik. Mina oleks tahtnud esimese asjana veidi tube tuulutada ja tekstiilid pessu saata, sest k\u00f5ik tundus natuke luitunud ja kasutatud. Minu tuba see eest oli viisakas ja mis k\u00f5ige olulisem \u2013 voodiriided l\u00f5hnasid puhtalt! Sel korrusel oli veel teine magamistuba ka, kuid kuna seal parasjagu keegi ei \u00f6\u00f6binud, oli mul praktiliselt terve “korter” enda k\u00e4sutuses. Korrus koosnes siis avatud k\u00f6\u00f6k-elutoast, mis omakorda oli m\u00f5tteliselt m\u00f6\u00f6bli abil kolmeks osaks jagatud, vannitoast ja kahest magamistoast. Aknaid oli k\u00fcll palju, kuid paraku olid nad k\u00f5ik l\u00e4bipaistmatust klaasist, mis m\u00f5jus natuke ahistavalt, seega kiskusin neid j\u00e4rjest lahti. See tekitas aga tuulet\u00f5mbe ja pani uksed paukuma. M\u00e4rkasin, et vastasmaja aknad peegeldavad vastu ega paista samuti l\u00e4bi. Alles paar p\u00e4eva hiljem m\u00e4rkasin t\u00e4naval k\u00f5ndides, et Marokos ju polegi v\u00f5imalik inimeste akendest sisse piiluda, nii nagu mul vahel Eestis eramaja rajoonides jalutades on kombeks. Mitte perverdi kombel kiibitsedes, aga inimeste k\u00f6\u00f6gis toimetamise v\u00f5i perede \u00fcmber laua istumise vaatepilt tekitab alati hea sooja tunde. Marokos olid aga akende ees kas paksud kardinad, trellid v\u00f5i peegeldasid nad tagasi. M\u00f5istsin, et see on t\u00f5en\u00e4oliselt nii mosleminaiste t\u00f5ttu \u2013 et uudishimulik pilk ei satuks n\u00e4gema midagi kohatut (n\u00e4iteks sallita naisperet).<\/p>\n